Arutelu:Maarja

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Pealkiri võiks ehk olla lihtsalt "Maarja". Andres 16. oktoober 2005, kell 12.27 (UTC)

Ja siis, kui keegi tahab lauljast lugeda, peab tegema läbi teekonna Maarja -> Maarja (täpsustus) -> Maarja (laulja). Kas nii? Taivo 16. oktoober 2005, kell 12.35 (UTC)
Põhimõtteliselt küll. Nimi on ju pärit Neitsi Maarja nimest. Pealegi on vaieldav, kas Maarja oli neitsi. Mis puutub Maarjasse, siis "Maarja" nime kasutab ta minu teada välismaal. Eestis on ta Maarja-Liis, ja artikli nimi peaks olema pigem Maarja-Liis Ilus. Andres 16. oktoober 2005, kell 12.58 (UTC)


Jeesuse ema kutsuti tema eluajal tõesti eestipärasemalt Maarjaks, kuid pooldan siiski Neitsi Maarja kasutamist, kuna tegu on lahutamatu tiitliga, mille sünonüüm on Jumalaema. Sama lahutamatu on Jeesus Kristus.

Kalev

Ka Jeesuse Kristuse kohta on meil artikkel Jeesus, kuigi tal on "lahutamatu" tiitel Kristus. Asi on selles, et seda tiitlit tunnustavad ainult kristlased, ja needki vist mitte kõik.
Peale, selle, "Jumalaema" (nagu ka "Jumalasünnitaja") ei ole "Neitsi" sünonüüm, vaid teine tiitel. Andres 9. november 2005, kell 07.13 (UTC)


Täpsustuseks: Neitsi Maarja - Jumalaema. Maarja lehekülg võiks pigem sisaldada täpsustavaid viiteid teiste Maarjate juurde, keda lisandub peale M-L Ilusa kindlasti vikipeediasse veel. Nii et kui keegi otsib siit tulevikus Maarjat, oleks tal sellel leheküljel võimalik oma otsingut täpsustada.

Kalev

Artikli päises on toodud viide leheküljele Maarja (täpsustus). Seal saabki loetleda teised Maarjad. Mõeldav on muidugi ka Sinu lahendus, kuid ülalmainitud põhjusel eelistan ma praegust lahendust. Andres 9. november 2005, kell 09.08 (UTC)
Üks asi veel. Õigeusu kirikus ei öelda "Neitsi Maarja", vaid tiitlid on "Ikkaneitsi" ja "Jumalasünnitaja". Andres 9. november 2005, kell 09.52 (UTC)

arvestades muutustega eesti muusikataevas võiks ka minu arvates see artikkel siiski pealkirja neitsi Maarja kanda - Ahsoous 2. märts 2006, kell 22.43 (UTC)


Kas uues Testamendis on otseselt öeldud, et ta oli neitsi ja viljastati Pühast Vaimust? Andres 29. märts 2007, kell 05:29 (UTC)

Kas alustame piiblitunniga? Matt 1:18-25

18. Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. 19. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. 20. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. 21. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest." 22. Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: 23. "Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel", see on tõlkes: Jumal on meiega. 24. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, 25. ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.

--Lulu 29. märts 2007, kell 09:53 (UTC)

Aitäh tunni eest! See tund peaks ka artiklis sees olema. Andres 29. märts 2007, kell 11:21 (UTC)

Ülal tekst on hilisem redaktsioon. Ühes teises evangeeliumis on mõte, et neitsi rasestub ja sünnitab ühes lauses koos, millest tekkis väärarusaam. Probleem ei ole neitsilikuses vaid probleem on selles, et isa pole teada. Riho Saard spekuleerib teoses Üldine kirikulugu arvamusega, et Jeesus käis Templis oma isa otsimas. Eusebios Ekklesia Historikas juudalaste adopteerimis süsteemi tutvustus on muidugi usutavam, kui Saardi heietused.

Jätsin selle välja, sest see on segane jutt. Andres 17. oktoober 2009, kell 19:32 (UTC)

Müüt ja muu mis siia ei kuulu välja tõstetud[muuda lähteteksti]

Jeesuse lapsepõlvelugudes (Luuka evangeeliumi ja Matteuse evangeeliumi esimeses kahes peatükis) räägitakse Maarja osast Iisraeli rahva õndsusloos. Maarjat nimetatakse kihlatud naiseks. Luuka evangeeliumi (1:26–38) järgi külastas teda ingel Gabriel, kes tervitas teda kui armuleidnut (κεχαριτωμένη, kecharitōménē, passiivi perfekti kesksõna sõnast χαριτῶ (charitō; 'teen meeldivaks') ning kuulutas talle, et ta toob ilmale Iisraeli rahva oodatud messia ja Jumala Poja (Maarja kuulutus): Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: "Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!" Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu." Aga Maarja küsis inglilt: "Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud? Ja ingel vastas talle: "Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu." Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!" Ja ingel läks ära tema juurest. Matteuse evangeeliumis (1:18-25) kujutatakse neid sündmusi valdavalt Joosepi vaatepunktist: Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest." Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: "Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel", see on tõlkes: Jumal on meiega. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.

Maarja surm ja taevassevõtmine[muuda lähteteksti]

Lõpuks pöördus ta palves Jumala poole sooviga elust lahkuda. Teda külastas ingel, kes lubas, et Maarja saab kolme päeva pärast Paradiisi, kus ta poeg teda ootab. Ingel kinkis talle palmioksa ja Maarja andis selle omakorda pühale Johannesele sooviga, et seda kantaks matustel tema ees. Maarja palus inglit, et tema suremise juures viibiksid kõik apostlid, ja see soov täideti. Maarja surmaööl ilmus Jeesus koos teda saatvate inglitega. Maarja hing lahkus kehast poja käte vahele, kes kandis ta Taevasse. Maarja keha aga jäi maa peale ja apostlid matsid selle maha. Kolme päeva pärast aga nõudis Jeesus, et tema ema hing ühendataks taas kehaga ja mõlemad toodaks Taevasse.

== Maarjamaa

 Pikemalt artiklis Maarjamaa

1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul, pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Selle piirkonna kaks tähtsamat kirikut – Riia ja Tallinna toomkirikud - on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Risti teenetemärk Eesti kõrgeim riiklik välismaalastele annetatav autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ja Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae). Neitsi Maarja kaitseb Eestimaad, on me kaitsepühak.

Neitsi Maarja taevavõtmise püha eelkäijaks oli Jumalaema Maarja püha, mida peeti Jeruusalemmas juba 5. sajandil. Ladina kirikukalendrisse tõi selle püha paavst Sergius I (687 - 701). 1. novembril 1950. a. kuulutas paavst Pius XII Maarja taevassevõtmise dogmaks. [1]

Miks see materjal ei kuulu siia? See pole ilmne.
Eks ole nüüd, "Maarja Uues Testamendis" on nüüd "Maarja ülevaade" ja osa on välja jäetud ning nimetatud müüdiks. Ja pole ka kuskile pandud.
Nende olemasolu ja nimesid Maarja ja Joosep peab valdav enamik ajaloolasi siiski algseteks. Siin on sõna "autentseteks" sõnaga "algseteks" ja lause on muutunud mõttetuks.
"Ikkaneitsi" on põhjendamatult välja võetud.
Pealkirja on põhjenduseta muudetud.
Kõiki muudatusi ei jõua jälgida.
Palun ikkagi muudatusi arutada, see läheb paljuks. Andres (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 20:43 (EET)[vasta]

Dogmaatika osa pikkus[muuda lähteteksti]

Mis rahvas arvab, kas me ei võiks mitte tõsta dogmaatika alaosas leiduvad lõigud (või vähemalt suurema osa neist) "Jumalasünnitaja" artiklisse? Sest ma arvan, et tavakasutaja jaoks on nendel pikkadel teoloogilistel arutlustel (mis pealegi on valdavalt kõik ühest ja samast allikast Vikisse ümber kirjutatud) vähe tähtsust võrreldes nt sellega, milline oli kokkuvõtlikult Maarja elulugu või milliseid kirikuid Eestis temale pühendatud on (aga praegu on see pikk ja lohisev dogmaatika tekst seal kõige ees). Violanta22 (arutelu) 28. juuli 2023, kell 23:01 (EEST)[vasta]

Kas ei võiks lihtsalt peatükkide järjekorda muuta? Ma arvan ka, et Maarja elulugu Uue Testamendi järgi peaks kõige alguses olema. Ma arvan veel, et Maarja elulugu ei peaks olema kokkuvõtlik, sest Uues Testamendis on sellest niigi vähe juttu.
Ma ei oska öelda, kas dogmaatika jutust peaks midagi ära saatma. Igatahes kogu Maarjaga seotud dogmaatika pole otseselt seotud sellega, et ta on Jumalasünnitaja. --Andres (arutelu) 28. juuli 2023, kell 23:14 (EEST)[vasta]
Jaa, see peatükkide jrjk muutmine on hea idee Violanta22 (arutelu) 28. juuli 2023, kell 23:45 (EEST)[vasta]
Eluloo juures ei mõelnudki midagi muuta, ikka dogmaatika osast räägin Violanta22 (arutelu) 28. juuli 2023, kell 23:46 (EEST)[vasta]
Selles mõttes, kuidagi liigvähe refereeritud seal need laused Violanta22 (arutelu) 28. juuli 2023, kell 23:49 (EEST)[vasta]