Arutelu:Mõõk

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Mis see "kaheteraline" tähendab? Andres 6. juuli 2007, kell 20:31 (UTC)

Tähendabki seda, et möögal on kaks tera, nagu enamuses euroopa mõõkadel. Aasias kasutati ka üheteralisi (Katana)Mustronk 6. juuli 2007, kell 20:47 (UTC)
Siis ei pea ju mõõgal kaks tera olema.
Aga mis tähendab "üks tera" või "kaks tera"? Andres 6. juuli 2007, kell 20:50 (UTC)
Üks tera on siis, kui mõõga lehe (või no kogu see läikiv osa, st mitte käepide) üks serv on nüri, teine terav... Kaheteraline on siis, kui kumbki serv lehest on terav (nigu rüütlitel ja artikli pildil)... Jürka 6. juuli 2007, kell 20:56 (UTC)

Hmm..ma nüüd segaduses...inglise keeles on kaks terminit double edged ja double bladed, kuidas eesti keeles seda teist siis nimetatakse?--Hiraanitiger 6. juuli 2007, kell 21:05 (UTC)

Ma arvan, et mõlemad terminid tähendavad ühte ja sama... "double edge" on kaheservaline vm, "double bladed" kaheteraline... lõppkokkuvõttes ikka üks ja sama... Jürka 6. juuli 2007, kell 21:14 (UTC)

ei ole, muiudu ju ei oleks segadust..edged on siis kui tera on kahelt pool terav...bladed on siis kui on kaks tera..et mõlemas otsas üks--Hiraanitiger 6. juuli 2007, kell 21:16 (UTC)

nii. siin oleks hea teha vahet tera ja teramiku vahel. mina näiteks ei tee. tegelikult on kasutatakse ainult yhe terava pinnaga (oli see nyyd tera või teramik?) mõõku ka praegu Eestis: ilmselt ratsaväe saablist põlvnevad ohvitserimõõgad on yks liik ja muinasaegsete ka võitlusnugadeks kutsutute koopiad on teine. olen mõlemat liiki relva käes hoidnud ja yhte isegi kasutanud ;) -- Ohpuu 7. juuli 2007, kell 16:33 (UTC)
Tera on serv, millega lõigatakse. Teramik (erinevalt käepidemest) on see mõõga osa, millel tera või terad paiknevad. Andres 7. juuli 2007, kell 18:23 (UTC)

Kas nii sobiks ?[muuda lähteteksti]

Mõõka hoitakse mõõgatupes ja viimane riputatakse kehale mõõgarihmaga. Mõõga osadeks on:

  • Teramik
  • Lõiketera või -terad
  • Käepide
  • Nupp
  • Käekaitse
  • Peidikud, õõnsused(???)
  • Veresoon(???)

Mõõku saab liigitada:

  • Ühe ja kahekäemõõgad - relva hoidmiseks mõeldud käte arv ja käepideme suurus, kuju
  • Raiumismõõk - saablid
  • Torkamismõõk - rapiir
  • ????

-- suwa 8. juuli 2007, kell 10:06 (UTC)

Sisuliselt sobib, aga vormistust tuleb täiustada. Andres 8. juuli 2007, kell 10:03 (UTC)

Mõõgad ei pruugi alati torkerelvad olla.--WooteleF 1. mai 2010, kell 16:31 (EEST)[vasta]


Viimane redaktsioon ei hiilga õigekirjaga. Loodetavasti on mul meeles hiljem parandada. --Oop (arutelu) 10. august 2012, kell 07:53 (EEST)[vasta]

Hallsilma jutuke[muuda lähteteksti]

==Eestis enamlevinud müüdid ja populaarsed ettekujutused==

Esimene müüt: mõõga tasakaal peab olem 10 cm kaugusel käepidemest. Vale. http://www.thearma.org/spotlight/GTA/motions_and_impacts.htm
Teine müüt: euroopa mõõgad peavad olema rasked, rohmakad ja sepajälgedega. Vale. http://www.albion-swords.com/
Kolmas müüt: heal mõõgal ei teki sälke ja neid võib terapidi kokku peksta. Vale. Saagad ja kroonikad on täis kurtmisi sälgitud ja nüristunud mõõkadest.
Neljas müüt: mõõga käepide peab olema suur, sest muidu ei mahu kätte Vale. Viikingimõõkade käepide võis olla ka 6 cm pikk ja seda käsitseti, asetades väikese sõrme nupu alla.
Viies müüt: euroopa mõõgateras oli katana omast halvem. Vale. Väävli-ja fosforisisaldus oli jaapani mõõkade omast väiksem juba roomlaste ajal, damastseerida ja kihilist tera luua osati sama ajal.
Kuues müüt: euroopa mõõgavõitluskunst panustas jõule. Vale, Fechtbücher-is tuuakse selgesti välja, et tähtsaks loeti hoopis kiirust ja tehnikat.
Seitsmes müüt: parim mõõk on ... . Vale, mõõga kuju ja omadused sõltusid piirkonna ja ajastu võitlussüsteemidest ning lisaks veel kasutaja oskustest ja anatoomiast.
See kõik on väga nunnu, aga tuleks enne avaldada "Huvitavas Ajaloos" või mõnes Postimehe suvejutus, siis võib seda siin refereerida. Esiteks pole mingit tõestust, et sellised kujutlused yldse levinud on. Teiseks pole enamikul vastuväidetest yhtki allikat. Kolmandaks pole tekst entsyklopeedilises stiilis. See on enam-vähem sorav ja muhe ning sobib ajakirjandusse, kuid sellisel kujul mitte siia. Ja muidugi pole Hall viitsinud seda isegi mitte vikindada. --Oop (arutelu) 10. august 2012, kell 10:14 (EEST)[vasta]