Arutelu:Leheneeger
Minu meelest see kuulub Vikisõnastikku, mitte Vikipeediasse. Andres (arutelu) 25. september 2012, kell 21:30 (EEST)
- Ma ei kustutaks. Siin võiks hoopis meelde tuletada selle loo, kuidas see mõiste käibele tuli. Sõber kunagi teadis rääkida, et olevat mingis ajalehes Eesti ajal olnud lugu, kus kas kellelgi sündis neegerlaps vms, ja kui see valeks osutus, siis hakati nimetama leheneegriks. Kahjuks täpsemalt ei mäleta ja viidet hetkel anda ei tea. Aga küsin üle.--Morel (arutelu) 26. september 2012, kell 15:45 (EEST)
- Seegi võiks olla Vikisõnastikus. Pole ju eraldi mõistet, on ainult konnotatsioon. Andres (arutelu) 26. september 2012, kell 16:02 (EEST)
Arvestades, et leheneegriks hüütakse eesti keeles laias laastus kõiki ajakirjanikke, mitte yksnes halbu või kollaseid, võiks seda sõna käsitleda artiklis Ajakirjanik. Mõiste on ju yldjoontes sama. Tõsi, millise elukutse või ametinimetuse artiklis tuleks käsitleda sõna itineeger, ei oska ytelda. Itimees on ju kah slängisõna, mis käib terve trobikonna konkreetsete ametinimetuste kohta, mitte selgelt piiritletud termin. Teisalt on need konkreetsed ametinimetused enamjaolt "spetsialist" vms, millest pole eriliselt abi. --Oop (arutelu) 27. september 2012, kell 09:27 (EEST)
- Mida seal siis öelda, mainida ajakirjaniku sünonüümina? Jah, leheneegriks võib hüüda ka head ja mittekollast ajakirjanikku, kuid ikkagi teatud (mitte ka tingimata halvustava) konnotatsiooniga. Andres (arutelu) 27. september 2012, kell 09:30 (EEST)
- ÕS-i järgi on see naljatlev ja argikeelne. Andres (arutelu) 27. september 2012, kell 09:31 (EEST)
- Aga see ei käi kõigi ajakirjanike, vaid ainult ajalehe juures töötavate kohta. Andres (arutelu) 27. september 2012, kell 09:32 (EEST)
- Mitte tingimata. Algselt, jah, ning isegi tänapäeval enamasti kõneldakse "leheneeger" just trykiajakirjanduse kontekstis, ent vahel võidakse leheneegrite all mõelda ikkagi kõiki ajakirjanikke yldiselt. Vaata, mis ma Ajakirjaniku alla kirjutasin; minu arvates võib siia teha suunamise ning kui on mingeid kahtlusi või kõhklusi, täiendada sealset lõiku. ("Tintlat" ma sinna ei pannud, sest see käib pigem artiklisse Ajakirjandus. Aga äkki meenub kellelegi veel mõni nimetus.) --Oop (arutelu) 27. september 2012, kell 10:16 (EEST)
- Võiks küll suunta artiklisse "ajakirjanik", möönduseta või siis väikese mööndusega, minu meelest ka siis kui seal ei mainita seda sõna. Nii pikalt võiks sõnasse puutuvat lahata ikkagi sõnaraamatus, mõisteartiklis võiks teha lühemalt. 88.196.241.249 27. september 2012, kell 10:25 (EEST)
- Minu meelest on nii, et suunatavad märksõnad peavad artiklis olema konteksti pandud, kui see just pole enesestmõistetav. Andres (arutelu) 27. september 2012, kell 10:36 (EEST)
- Sellest lausest ma nyyd aru ei saa. Kus see kontekst olema peaks, suunamislehel või sihtlehel? Kui viimast, siis antud juhul ju on. --Oop (arutelu) 27. september 2012, kell 11:07 (EEST)
- Jah, antud juhul on küll, kuigi seda on lugejal raske üles leida. Need asjad peaksid ka (või eeskätt) Vikisõnastikus olema, Vikipeedia artiklis aga "leheneeger" rasvaselt, kui ümbersuunamine tuleb. Andres (arutelu) 27. september 2012, kell 11:14 (EEST)
- Miks paksus kirjas? Ctrl + F ja ülesleidmine pole probleem. Sama moodi võib ka suunamisega täpsem olla: #suuna[[Ajakirjanik#Slängiväljendid]].--217.159.180.22 27. september 2012, kell 11:24 (EEST)
- võiks paksus kirjas olla, sest selline on minu meelest olnud yldine pruuk. aitab paremini näha. pealegi iga kasutaja ei oska või ei saa Ctrl-F-i kasutada. näiteks telefonis või tahvelarvutil ei ole see nii mugav. -- Ohpuu (arutelu) 27. september 2012, kell 12:28 (EEST)
- Ka minu meelest ei vääri see sõna rasvaselt esiletõstmist ning kui saab eeldada, et see sõna tähendabki ajakirjanikku või enamvähem tähendab, siis pole ka midagi katki, kui on ainult suunamine ja seda sõna artiklis ei mainita. 88.196.241.249 27. september 2012, kell 11:29 (EEST)
- Minu meelest ei saa midagi eeldada. Alapealkirjale suunamine on hea mõte.
- Alapealkirjale suunamine võib muutuda halvaks, kui alapealkirja muudetakse. Nii et iseenesest mina soovitaks sellest võimaluse korral hoiduda. -- Ahsoous 28. september 2012, kell 15:38 (EEST)
- Meil on ju üldine reegel, et ümbersuunamise korral märgitakse märksõna rasvaselt. Andres (arutelu) 27. september 2012, kell 19:40 (EEST)
- Milleks seda üldse vaja on? Kõnekeelsused ja roppused ei pea tingimata sees olema. Artiklitele suguti ja häbe on ka mitmeid ümbersuunamisi tehtud, aga neid pole üldse tekstis märgitud. --Metsavend 28. september 2012, kell 09:28 (EEST)
- Oeh. Leheneeger on sõna, mis on pälvinud tähelepanu, tekitab uudishimu ja mida tuleks seega ka Vikipeedias kuskil mingil määral käsitleda. Ajakirjaniku mõiste seisukohalt pole see siiski nii tähtis, et kohe esimeses lauses synonyymina välja kuulutada. Kõiki nimekujusid ja synonyyme me ju avalõikudes esile ei tõsta, sel poleks lihtsalt mõtet. --Oop (arutelu) 28. september 2012, kell 11:11 (EEST)
- Kõik asjad, mis tekitavad uudishimu, ei pea olema tingimata Vikipeedias. Mõned võivad ka Vikisõnastikus olla. Andres (arutelu) 28. september 2012, kell 14:14 (EEST)
- Selle väitega mina päris nõus ei ole. Seletav sõnaraamatu osa on siiski ka entsüklopeedia asi. -- Ahsoous 28. september 2012, kell 15:38 (EEST)
- Kui Sa selle väitega nõus ei ole, siis Sa väidad, et kui asi on huvitav, siis ta peab kindlasti Vikipeedias olema, ja ainult siis, kui see kedagi ei huvita, võib ta Vikisõnastikku paigutada. Andres (arutelu) 28. september 2012, kell 17:00 (EEST)
- Entsüklopeedias ei ole ju sõnaseletused, vaid mõistete definitsioonid. Andres (arutelu) 28. september 2012, kell 17:03 (EEST)
- ma ütlesin PÄRIS nõus. Sisulise poole pealt sa vist said aru küll, mida ma tahtsin öelda. Ja sõnastik ja entsüklopeedia teatavas osas siiski jäävad nii ehk naa üksteist dubleerima. Aga tegelikult kui sa nüüd selle vikisõnastiku kohta tahad teada, siis see ei paku mulle tõesti mitte kõige vähematki huvi, kuna sellega pole mul mitte midagi peale hakata. (ja ma ei ole külastanud seda juba mitmeid aastaid). -- Ahsoous 28. september 2012, kell 18:03 (EEST)
- Selle väitega mina päris nõus ei ole. Seletav sõnaraamatu osa on siiski ka entsüklopeedia asi. -- Ahsoous 28. september 2012, kell 15:38 (EEST)
- Kõik asjad, mis tekitavad uudishimu, ei pea olema tingimata Vikipeedias. Mõned võivad ka Vikisõnastikus olla. Andres (arutelu) 28. september 2012, kell 14:14 (EEST)
- Oeh. Leheneeger on sõna, mis on pälvinud tähelepanu, tekitab uudishimu ja mida tuleks seega ka Vikipeedias kuskil mingil määral käsitleda. Ajakirjaniku mõiste seisukohalt pole see siiski nii tähtis, et kohe esimeses lauses synonyymina välja kuulutada. Kõiki nimekujusid ja synonyyme me ju avalõikudes esile ei tõsta, sel poleks lihtsalt mõtet. --Oop (arutelu) 28. september 2012, kell 11:11 (EEST)
- Milleks seda üldse vaja on? Kõnekeelsused ja roppused ei pea tingimata sees olema. Artiklitele suguti ja häbe on ka mitmeid ümbersuunamisi tehtud, aga neid pole üldse tekstis märgitud. --Metsavend 28. september 2012, kell 09:28 (EEST)
- Minu meelest ei saa midagi eeldada. Alapealkirjale suunamine on hea mõte.
- Miks paksus kirjas? Ctrl + F ja ülesleidmine pole probleem. Sama moodi võib ka suunamisega täpsem olla: #suuna[[Ajakirjanik#Slängiväljendid]].--217.159.180.22 27. september 2012, kell 11:24 (EEST)
- Jah, antud juhul on küll, kuigi seda on lugejal raske üles leida. Need asjad peaksid ka (või eeskätt) Vikisõnastikus olema, Vikipeedia artiklis aga "leheneeger" rasvaselt, kui ümbersuunamine tuleb. Andres (arutelu) 27. september 2012, kell 11:14 (EEST)
- Sellest lausest ma nyyd aru ei saa. Kus see kontekst olema peaks, suunamislehel või sihtlehel? Kui viimast, siis antud juhul ju on. --Oop (arutelu) 27. september 2012, kell 11:07 (EEST)
- Minu meelest on nii, et suunatavad märksõnad peavad artiklis olema konteksti pandud, kui see just pole enesestmõistetav. Andres (arutelu) 27. september 2012, kell 10:36 (EEST)
- Võiks küll suunta artiklisse "ajakirjanik", möönduseta või siis väikese mööndusega, minu meelest ka siis kui seal ei mainita seda sõna. Nii pikalt võiks sõnasse puutuvat lahata ikkagi sõnaraamatus, mõisteartiklis võiks teha lühemalt. 88.196.241.249 27. september 2012, kell 10:25 (EEST)
- Mitte tingimata. Algselt, jah, ning isegi tänapäeval enamasti kõneldakse "leheneeger" just trykiajakirjanduse kontekstis, ent vahel võidakse leheneegrite all mõelda ikkagi kõiki ajakirjanikke yldiselt. Vaata, mis ma Ajakirjaniku alla kirjutasin; minu arvates võib siia teha suunamise ning kui on mingeid kahtlusi või kõhklusi, täiendada sealset lõiku. ("Tintlat" ma sinna ei pannud, sest see käib pigem artiklisse Ajakirjandus. Aga äkki meenub kellelegi veel mõni nimetus.) --Oop (arutelu) 27. september 2012, kell 10:16 (EEST)
september 2012, kell 18:17 (EEST)
- Ideeliselt muidugi saab temasse muidugi kõikvõimalikud keeled ja tõlked panna, aga selle suurim häda minu meelest on see, et viki tarkvara päris hästi ei sobi sõnastiku tegemiseks ja kasutamiseks. -- Ahsoous 28. september 2012, kell 18:24 (EEST)
- Mida siis ei saa teha? Andres (arutelu) 28. september 2012, kell 19:06 (EEST)
- Ütleme nii, et ta on lihtsalt ebamugav. -- Ahsoous (arutelu) 28. september 2012, kell 19:10 (EEST)
- Mida siis ei saa teha? Andres (arutelu) 28. september 2012, kell 19:06 (EEST)
- Ideeliselt muidugi saab temasse muidugi kõikvõimalikud keeled ja tõlked panna, aga selle suurim häda minu meelest on see, et viki tarkvara päris hästi ei sobi sõnastiku tegemiseks ja kasutamiseks. -- Ahsoous 28. september 2012, kell 18:24 (EEST)
- Mida see CTRL + F teeb? Andres (arutelu) 27. september 2012, kell 19:42 (EEST)
- F nagu find. --Oop (arutelu) 27. september 2012, kell 21:00 (EEST)