Arutelu:Lõuna-Bačka ringkond

Keskmine kaart ei tohiks nii kribu kirjaga olla. Andres 5. august 2011, kell 19:02 (EEST)

See ei pea olema pisipildina loetav. Kaardi suurus ja kirjade suurus peaks ennemini ikka täismõõdus pildil tasakaalu jääma. 88.196.241.249 5. august 2011, kell 20:38 (EEST)

Leian, et kaart tuleb nii teha, et ta oleks pisipildina loetav. Valdav enamik kaarte ju on. Tegu on skemaatiliste kaartidega, seda on täiesti võimalik teha. Andres 5. august 2011, kell 20:55 (EEST)

Keskmise kaardi juures piisaks sellest, kui näidata teda sama laiana kui infokasti. Andres 5. august 2011, kell 20:57 (EEST)

No kui kaardil on ainult mõned üht liiki kirjad, siis jah on pisipildi loetavaks tegemine võimalik ja ei häiri. Aga paljud kirjadega kaardid, ma ei tea kas valdav või mittevaldav osa, on ju keerulisemad, nagu see siin. (Haldusüksuse nimi peaks olema üle vastava pinna umbes nii suures ulatuses nagu ta praegu on või isegi väiksemas ulatuses, linnade nimed peaks omakorda olema väiksemad.) Kas suured kaardid, millel on palju kirju, nii et neid ka kõige ebaesteetilisema lahenduse juures ei õnnestu piisavalt suurelt pisipildile mahutada, tuleks keelata? Ideaalis on väiksem kaart üldistus suurest kaardist, esimesel on vähem kirju või polegi. Aga pisipilt on ju ainult suure kaardi üks-ühele vähendus ja suure kaardi kirju ei saa enam normaalseks tagasi, kui nad pisipildi jaoks ära on rikutud. Pisipilti seevastu saab suurena vaadata. Natuke suuremaks saab ju pisipilti ajada, aga mõnel teisel juhul samal eesmärgil märgatavalt laiemaks tehtud pisipildiga rikutakse teistsuguste sätetega kasutajate jaoks jällegi artikli küljendus ära. 88.196.241.249 5. august 2011, kell 22:01 (EEST)

Detailirikkaid kaarte ei saa tõesti oluliselt vähendada. Aga Vikipeedia kaardid valdavalt sellised pole, küllap sellepärast, et neid on keeruline teha. Kui aga kord kaart niikuinii on skemaatiline, siis on ju teda mõtet nii teha, et pisipilt oleks loetav vähemalt nendele lugejatele, kes tahavad pisipilte suures formaadis vaadata. Selliste skemaatiliste kaartide puhul ei anna suurendus ka midagi juurde. Andres 5. august 2011, kell 23:06 (EEST)

Mis tähendab skemaatline kaart? Samasugusel kaardil võib olla ka matemaatiline alus ja muud kaardi tunnused. Vahe on selles, kui palju teavet (kirju) on kaardile mahutatud. Kui kirju on nii palju (ja eri liiki) nagu keskmisel kaardil, siis neid suure tõenäosusega ei õnnestu nii väiksele kaardile (pisipildile) ilusti ja loetavalt paigutada ning nii, et ka suur pilt normaalne välja näeks. Jah, suures formaadis saabki vaadata. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 09:01 (EEST)

Pean silmas kaarti, millel on vähe detaile, rohkem piirjooned. Sellise kaardi suurendamine infot juurde praktiliselt ei anna. "Keskmisi kaarte" on Vikipeedias vähe, enamasti ongi nad "skemaatilised". Andres 6. august 2011, kell 10:01 (EEST)

Me vist saame piltide rollist üldse erinevalt aru? Kas Sinu meelest ei peaks pilt olema võimaluse korral ilma klõpsamata arusaadav? Sa räägid, nagu see olekski hea, et arusaadav ei ole. Andres 6. august 2011, kell 10:19 (EEST)

Sa kirjeldad pigem asendikaarte, millel kirju polegi. Jah, neid on kõige lihtsam valmistada ja need on ka valdavad.

Ei loetamatu pisipilt pole muidugi eesmärk. Hea, kui ka pisipilt on loetav. Aga ennekõike peaks loetav olema täismõõdus pilt. Suurt hulka kirju ei tuleks kaardile suurelt ja koledasti panna lihtsalt selle eesmärgiga, et pisipilt liiga "kribu" poleks. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 10:44 (EEST)

Siin pole ju suurt hulka kirju (kui oleks, siis oleks teine asi). Lahenduseks oleks kirjade tegemine pisut suuremaks või pildi näitamine pisut suuremalt kui maksimaalse suurusseadega näeb. Andres 6. august 2011, kell 13:02 (EEST)

Mina arvan samuti, et pispilt ei pea tingimsta olema loetav. Detailide nägemiseks tuleb niikuinii pea igat pilti eraldi vaadata.--WooteleF 6. august 2011, kell 11:35 (EEST)

Jutt ei ole detailidest, vaid sellest, et oleks arusaadav, mis on kujutatud.

Leian, et peaksime leidma lahenduse, mis rahuldab nii neid, kes tahavad pilte teksti sees näha, kui ka neid, keda need segavad. Antud juhul on minu meelest selliseks lahenduseks pildil kirja pisut suuremaks tegemine. Andres 6. august 2011, kell 13:02 (EEST)

Kedagi ei sega pisipildid. Lihtsalt, kui võimalik, siis olgu kaardil need üks või kaks kirja suuremad ja kui kirju on nii palju, et neid kõiki pole kuidagi võimalik pisipildile ära ei mahutada või tuleks nende mahutamiseks kartograafia reeglitest oluliselt mööda vaadata, siis ei tuleks pisipildi vajadustest lähtuvalt nõuda kaardi rikkumist. Nii ongi mõeldud, et pisipilt annab aimu, mis õige pildi peal on, kui kõik huvipakkuv täpselt välja ei paista, ja pildilehekülg pole friikidele mõeldud nurgatagune. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 14:07 (EEST)

Pisipildid segavad, kui nad on kellegi meelest liiga suured või küljendust rikuvad, nagu siin ennist öeldi. Mind nad ei segaks, mina teeksin võimaluse korral nad artikli sees nii suureks, et neid klõpsata pole tingimata tarvis, kui see võimalik on.

Mina pean pildileheküljele suunamist siiski pigem hädaabinõuks, mitte normaalseks asjaks, nii et iga pilti tuleb klõpsutada, kui seda vaadata tahad. Iseasi, kui keegi tahab pilti lähemalt uurida või kui üksikasjad võtavad liiga palju ruumi.

Ma räägin sellest konkreetsest pildist siin. Sellel ju võib pisut suurema kirja panna? Andres 6. august 2011, kell 14:28 (EEST)

Usun, et üldiselt ei peeta pildi suurelt vaatamist hädaabinõuks.

Nii et 220 piksli juures (vaikelaius) oleks tekst loetav? Minu meelest ei või, nagu eelnevalt mõista antud. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 15:00 (EEST)

Ei, isegi 300 piksli juures pole loetav. Tundub, et kirja suuremaks teha ka ei saa. Kui klõpsata pildileheküljele, siis tuleb nii suur pilt, et ei mahu ekraanile ära. Kas Sa tunnistad vähemalt probleemi olemasolu?

Sobiks niisugune lahendus. Märkida kaardile numbrid ja pildiallkirjas või teksti sees kirjutada, mis on mis. Seda on Vikipeedias haldusjaotuse puhul kasutatud.

Kuidas seda teada saada, mida üldiselt peetakse? Andres 6. august 2011, kell 15:24 (EEST)

Aa, tahad lihtalt pisipilti laiemaks teha, mitte kaarti ennast modifitseerida? Nojah, praegu poleks vahet, kui teha, kuna siin on nagunii hulka tühja ruumi, mis pole ilus. Ideaalis võiks pisipilt teksti kõrval siiski harilikku mõõtu jääda. Mul pole selle vastu midagi, kui kaardil oleks ka ainult numbrid ja peab näpuga järge ajama, kuigi lihtsam oleks lihtsalt pisipildile klõpsata. Ei, ma ei näe selles probleemi, et tuleb pisipildil klõpsata. Kui pilt ära ei mahu, saab ju kerida? Kogu pisipildinduse mõte ses ongi, et ei tuleks pilte täissuuruses teksti vahele panna ja pilte saaks soovi korral (pisipildi järgi otsustades) eraldi vaadata. Ma ei tea arvata, kuidas see teisiti loogiline võiks olla. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 16:06 (EEST)

Probleemi lahendamiseks võib sobida nii pisipildi laiemaks tegemine kui ka pildi enese muutmine. Küljendus oleneb seadetest, seda on raske arvestada. Mind rahuldaks suurelt näidatav kaart, aga teised peavad seda häirivaks.

Võrdleme olukorraga raamatu (näiteks trükitud entsüklopeedia lugemisel). Lugejal on mugav, kui pilt ja jutt on samal leheküljel, sest siis saab mõlemat vaheldumisi vaadata. Kerimise vajadus kaotab selle eelise ära. Rääkimata sellest, kui pilt on nii suur, et teda peab kerima: siis ju tervikut üldse pilku ei saagi. Minu meelest peaks pilt ikka olema tervikuna nähtav.

Ma lähtun raamatu loogikast. Pisipilt pannakse raamatusse nii suurena, et oleks normaalne vaadata. (Vajaduse korral pannakse suurem pilt eraldi leheküljele või kleebisele.) Meil on lihtsalt see boonus, et saab soovi korral veel suuremana vaadata. Maksimaalsuuruses vaatamine nõuab palju (ekraani)ruumi, mida ei pruugi olla.

Minu meelest kasutatakse pisipilte ikka sellepärast, et täispildid on liiga suured. Andres 6. august 2011, kell 16:44 (EEST)

Seda mõtlesingi – tulenevalt sellest, et pildid on liiga suured, saaks neid soovi korral eraldi vaadata.

Raamatu loogika minu meelest pole siia ülekantav. Raamatus pole pisipilte, pildid on seal ühes võimaliks (täis)mõõdus. Siin pole tarvis piltide detailsule piire seada. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 17:00 (EEST)

Kuidas ei ole ülekantav? Raamatu tegijad ju otsustavad, kui suurena/väiksena mingit pilti näidata, ja seal on ju ka piiranguks see, et liiga suur pilt ei mahu ära. Kõik muu on sama, aga lisandub võimalus pilte originaalsuuruses näidata. Andres 6. august 2011, kell 17:26 (EEST)

Hm, siin ei ole ju piirangut pildi suurusele. Me saame kasutada suurt (ülevaatlikku) pilti, millel on detailid olulised või suurt kaarti ja artiklis viidata sellel pisipildi kujul. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 17:41 (EEST)

Piirang on artiklilehel. Pilt ise on ju parem kui link, eks ole? Andres 6. august 2011, kell 18:45 (EEST)

Et keegi valesti aru ei saaks, siis link on pisipilt. Parem neh, aga kui ta ei mahu ära, nii et kõik detailid on näha, siis võib ta ju ometi ka eraldi lehel olla. Palun püüa enese jaoks loogiliselt lahti mõtestada, misjaoks on Vikipeedias üldse võimalus pisipilte kasutada. 88.196.241.249 6. august 2011, kell 18:59 (EEST)

Kõik pildid ju ongi eraldi lehel ning on artiklites pisipiltidena esindatud.

Ma ei räägi detailidest, aga pilt peab olema normaalselt vaadatav. Raamatutesse ei panda selliseid pilte, mis normaalselt vaatavad pole. Vikipeedias võib seda teha, kui kuidagi teisiti ei saa, nii saan mina sellest aru. Andres 6. august 2011, kell 19:43 (EEST)

Fotode ja skeemide puhul me ju eeldame, et pilt oleks artiklis esineval kujul nähtav ja arusaadav. Ja lisame vajadusel pildiallkirja. Loomulikult ei saa detailsete kaartide puhul eeldada, et kõik üksikasjad nähtavad oleksid, aga minu meelest kui vähegi võimalik, siis vähemalt see detail, mis artikli teemat puudutab, peaks kaardilt välja paistma ka pisipildil (nt jõe või asula artiklis). Muidu võiks sama hästi panna ju lihtsalt lingi pildile. Kui pildil olevat asja näha pole ja artikli teksti ja pilti ei saa samaaegselt kasutada, siis polegi ju pilti mõtet niisama dekoratsiooniks artiklisse panna. --Epp 7. august 2011, kell 07:51 (EEST)

Võtsin piltidelt suurusepiirangud ära. Mina näen keskmist pilti enam-vähem. Ja alumise pildi puhul olekski ju normaalne legend tekstina pildi alla panna. Ma võin selle kaardiosa sealt ära lõigata, kui keegi aitab välja mõelda, kuidas neid asju sõnastada (nt Serb majority ja Mixed population with Serb plurality). --Epp 7. august 2011, kell 07:48 (EEST)

Serblaste enamus. Segarahvastik, serblaste suhteline enamus. (See suhteline enamus tähendab nähtavasti, et serblasi on kõige rohkem, kuid mitte üle poole rahvastikust). Andres 7. august 2011, kell 09:26 (EEST)

Keskmise pildi puhul ei ole asi niivõrd kirja suuruses kui selles. et kiri paistab ähmasena. Seetõttu ei ole ta ka praegu normaalselt loetav. Andres 7. august 2011, kell 08:46 (EEST)

Kas nüüd näed? --Epp 7. august 2011, kell 09:02 (EEST)

Valdade nimed on loetavad, linnade nimed hästi pole. Arvan, et siin on asi png-formaadis. Jpg-formaadiga oleks võib-olla parem. Vappidega kipub ka nii olema, et kujutised on ähmased. Andres 7. august 2011, kell 09:23 (EEST)

Mõistetav, et kui tegu oleks asendikaardiga, siis pisipildilt peab näha olema, et tegu asendikaardiga. (Ma polegi vastupidist arvanud.)

Neh, seep need pisipildid ongi, et oleks arusaadav ja nähtav, mis pildi peal on ja kui tahan näha detaile või kõiki kirju, siis vaatan pilti suurelt.

Ühe või kahe kasutaja sätete või silmanägemise järgi pole nagunii mõtet asju rihtida. (Kusjuures tavalugeja jaoks on vaikelaiusest lähtuvalt pilt nüüd väiksem.) Ilusamaks see kaart nüüd kirjade suurendamisega igatahes ei läinud. Kui asulanimed huvitavad, vaatan ikkagi nii ehk naa kaarti suurelt.

Minu mure, nagu korduvalt mõista antud, on ajendatud sellest, et siin nõutakse ühtlasi suuremõõduliste skeemide ja kaartide ümbertegemist ja ärarikkumist lähtuvalt pisipildi vajadustest. Skeemid ja kaardid võivad olla suured ja paljude kirjadega ja neid saab probleemideta vaadata suurelt. 88.196.241.249 7. august 2011, kell 09:50 (EEST)

Leian, et asendikaart peab olema täiesti arusaadav ilma mingi suurenduseta. See annab ju orientatsiooni. Ja kui kaardi eesmärk on näidata, kus mingi ringkond asub, siis võib piirduda ka numbritega. Asulad võivad olla teisel kaardil. Eesmärk on ju see, et klõpsida poleks tarvis. Seda võiks juba kaartide tegemisel arvestada, ja enamasti arvestataksegi. Ja nagu ma juba mainisin, kaardi vaatamine ei ole probleemideta, kui tuleb kerida.

Pisipildid kui niisugused ei ole ju mõeldud illustreerimiseks. Artiklis kasutatakse pilte illustratsioonidena, mis siis kui nad tehniliselt on pisipildid. Miks peaksid illustratsioonid kuskil eraldi olema?

Minu meelest tuleks püüelda kõiki rahuldava lahenduse poole.

Ümbertegemine on ainult üks võimalus. Ütleksin pigem nii, et kaardid tuleb algusest peale koostada selle arvestusega, et neid saaks artiklis kasutada. Kui sellega tuleb midagi ohverdada, siis hea küll, võib ju teha eraldi interaktiivse kaardirakenduse, aga Vikipeedia pole selleni veel jõudnud. Andres 7. august 2011, kell 11:46 (EEST)

Sellist ülimat eesmärki, et klõpsata poleks tarvis, lihtsalt pole.

Kui eesti Vikipeedias on robustselt suurte kirjadega kaarte rohkem kui mujal, siis sellepärast, et sa resoluutselt nii nõuad.

Nojah, päris suuri maa-alasid hõlmavaid detailseid kaarte pole tõesti mõtet Vikipeediasse panna, selleks on teised rakendused. Aga näiteks mõne väiksema asula kaarte miks mitte ja siis on kerimine ju paratamatu. (Seda ei pea suureks "probleemiks" pidama.)

Mitmendat korda – ma ei ütle, et illustratsioonid peavad kuskil mujal olema, aga kui nad on suured ja detailsed, siis nad võivad (suurelt ja detailselt) pildileheküljel olla.

Kaardid tuleb koostada nii nagu kaarte ikka koostatakse, mitte tingimata pisipildi mõõdus. 88.196.241.249 7. august 2011, kell 13:50 (EEST)

Kui kaardil on kindel eesmärk, näiteks näidata asendit või haldusjaotust, siis tuleb see koostada nii, et seda saaks kaardilehel näidata. See ei ole võimatu, tuleb ainult tahta.

Kerimine on häiriv juhul, kui on tarvis saada ülevaadet, nagu antud juhtumil on. Suure kaardi pealt ülevaadet ei saa, sest seda tuleb kerida.

Kui on tegu detailse üldkaardiga, siis seda artikli sees võimalik näidata pole. Aga ka sellisel juhul tuleb kasutaja eest hoolitseda. Praegu Vikipeedias selliseid interaktiivseid, valitava mõõtkavaga kaarte pole, sest nende koostamine pole jõukohane olnud. Võimalik, et neid saab kuidagi ka artiklilehele panna. Andres 7. august 2011, kell 14:05 (EEST)

Kui kaart täidab oma ülesannet ka väiksena, siis polegi tarvis nii suurt kaarti teha, et kiri osutub häirivalt suureks. Andres 7. august 2011, kell 14:07 (EEST)

Sõltub jällegi iga kasutaja sätetest. Mina oma vana ja väikese lahutusvõimega kuvariga näiteks ei pea seda kaarti kerima. Jah, väga väga suured kaardid on ühe pildina tõesti ebamugavad ja ma ei tea, et selliseid Vikipeedias olekski. Iseenest OpenStreedi kaart jookseb küll praegu koordinaatidega artiklites, aga see ei puutu üldse asjasse.

Su loogika peaks paika siis, kui pildid tulekski üles laadita pisipildi mõõdus – vastavalt teravustada, detailid välja lõigata, kaardile vastav üldistusaste valida. Aga ei tule, asi on oluliselt paindlikum. 88.196.241.249 7. august 2011, kell 14:17 (EEST)

Kuidas siis sätted tuleks valida? Eri piltide puhul on tarvis erinevat suurust.

Miks siis mitte? Miks ei võiks selline kaart pisipildi mõõdus olla? Mina ei näe praeguses olukorras küll mingit paindlikkust. Tahan kaarti normaalselt näha, aga ei saa. Andres 7. august 2011, kell 14:37 (EEST)

Aga miks Sa teda pildi lehel kerima pead? Kas sellepärast, et Sul on tekst suureks pandud? Selle variandiga ei ole tegelikult võimalik ilmselt kuidagi arvestada, sest see võidakse ju kui tahes suureks sättida. --Epp 7. august 2011, kell 14:54 (EEST)

Tegelikult ma ei pea teda kerima, vaid horisontaalselt nihutama, sest muidu ta ei mahu ekraanile ära. Andres 7. august 2011, kell 15:18 (EEST)