Arutelu:Lõik
Lõik on ka teksti osa. --kanakukk 4. mai 2009, kell 21:01 (UTC).
Lõik ehk sirglõik ja lõik ehk kinnine vahemik on eri mõisted, üks käib sirge osa kohta, teine käib arvuhulga kohta. Näiteks inglise keeles on nende kohta ka eraldi sõnad: line segment ehk segment ja closed interval.
Neid võib ehk siiski samas artiklis käsitleda, aga punktide ja arvude samastamine pole õige. Andres 6. mai 2009, kell 23:16 (UTC)
- Noh, kuidas öelda. Antud juhul on küll. Palun tutvu antud teemaga lähemalt.
- Vaatasin artikli üle ent eemaldan toimetamismärkuse. --Hardi 7. mai 2009, kell 01:33 (UTC)
- "Tutvu antud teemaga" ei ole argument. Tutvumise tulemusi vaata Arutelu:Arvtelg. Reaalarvude hulka võidakse küll nimetada arvsirgeks (arvtelje kohta ei tea) ja reaalarve punktideks, kuid see ei tähenda, et reaalarve samastataks geomeetriliste punktidega. Panen toimetamismärkuse tagasi.
- Lõigu kohta ma teisi eestikeelseid teatmeteosi ei vaadanud, kuid ENE-s on kaks lõigu mõistet selgelt eristatud ning neid ei samastata. Sama lugu on EE-s vahemiku kahe mõistega.
- Minu arvates oleks peale siinse koondartiklit tarvis ka eraldi artikleid kummagi mõiste kohta. Vahemiku puhul seda vajadust vast pole, sest geomeetrias kasutatakse vahemiku mõistet vähe. Andres 7. mai 2009, kell 05:49 (UTC)
Jah, tõepoolest, on kaks mõistet, mis on küll muidugi lähedased. Esimeses tähenduses on tegu intervalliga reaalsirgel, teises tähenduses teatud omadustega punktihulgaga tasandil või sirgel (seda saab defineerida ka ilma hulgateooriata). See on siis kaht eri punkti läbiva sirge osa, mis sisaldab neid punkte ning nende vahele jäävat sirge osa. Andres (arutelu) 23. juuli 2012, kell 11:43 (EEST)
Nojah, geomeetrilises mõttes saame esimese, kui võtame tasandi või ruumi asemel sirge. Küllap saab neid ühes artiklis käsitleda, aga siduma peaks teistmoodi. Andres (arutelu) 23. juuli 2012, kell 11:47 (EEST)
Definitsioonis pole öeldud "kahe eri punkti". Kas A ja B võivad kokku langeda? Andres (arutelu) 23. juuli 2012, kell 11:48 (EEST)
Hea on seostada sirget, kiirt ja lõiku kui 3 seotud mõistet. Selle seose näppasin soome artiklist sirge kohta. https://fi.wikipedia.org/wiki/Suora. Sirge on neist kolmest kõige üldisem abstraksem..võiks öelda isegi ebamaisem, sest mõlemad selle otsad siirduvad lõpmatusse..igavikku? Seega pole ühtki sirget võimalik meie ajalikus ja piiratud ruumilises maailmas kuidagi tervenisti kujutada. Kiir on esimene neist kolmest, mis kuidagigi tervenisti nö pildile mahub. Muidugi mängult, kujundlikult. Kui vaadata kiirt pikkisuunas, siis taandub kogu kiir punktiks. Seega on igas (mängupunktis..ehk vaadeldavas punktis, selle ühesuunalise vaate sees või selle taha peidetud lõpmatusse suunduv kiir. Lõik on ainus sirge osa, mis võib mahtuda külgvaatelise piltlikustatud vormina (lõigu joon koosneb ju ka neistsamadest punktidest, millel pole osi, laiust nö. seega ei ole ühtki tõelist lõiku ka külgvaates näha:) tervenisti pildile. nimelik) 7. juuli 2019, 18:16