Arutelu:Kristlus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Võtsin kristluse allharude nimekirjast välja Elu Sõna asendades selle mõistega Karismaatilised kristlased. Viimatimainituid on väga palju üle maailma (eriti USA-s). Elu Sõna puhul on tegemist ühe kindla kogudusega, kuid ka nemad mahuvad sama nimetuse alla Karismaatilised kristlased

Vikatimees

Kirikukogude puhul tuleb arvestada ka seda, kas oli tegemist oikumeenilise kirikukoguga või näiteks ainult katoliku kiriku poolt tunnustatava kirikukoguga. Ka oikumeenilised kirikukogud on nii-öelda erineva oikumeenilisuse astmega.

Põhimõtteliselt kuuluvad selle artikli juurde eeskätt oikumeenilised kirikukogud. Andres 12:03, 27 Jul 2004 (UTC)

Antud loendis on kõik kirikukogud oikumeenilised. Egon 12:10, 27 Jul 2004 (UTC)
See on tõsi küll, et katoliku kirik nimetab kõiki neid oikumeenilisteks ning selles mõttes nad ongi oikumeenilised. Et aga õigeusu kirik, rääkimata protestantidest, paljusid nendest ei tunnusta, siis nad selles mõttes faktiliselt ei ole oikumeenilised.
Aga küsimus polegi õigupoolest selles. Kui jääda nimetuse "oikumeeniline kirikukogu" juurde, siis ikkagi leian, et selle artikli juurde kuuluvad eeskätt need oikumeenilised kirikukogud, mis toimusid enne 1054. aasta kirikulõhet. Andres 12:20, 27 Jul 2004 (UTC)
Seega viimane oleks IV Konstantinoopoli kirikukogu, mis toimus aastail 869 kuni 870. Viimane, II Vatikani kirikukogu toimus 1962 kuni 1965. Egon 08:24, 28 Jul 2004 (UTC)
IV Konstantinoopoli kirikukogu õigeusu kirik siiski ei tunnusta. Viimane kirikukogu, mida tunnustavad nii õigeusu kui ka katoliku kirik, oli II Nikaia kirikukogu (787).
Aga vahest oleks õige viia kogu see temaatika eraldi artikli alla, mille pealkiri võiks ehk olla "Kirikukogud". Andres 08:52, 28 Jul 2004 (UTC)

Ma arvan ka, et oleks ehk parem luua selleteemaline uus artikkel. Sirvisin ka inglise wikist artikleid selle teema kohta ja materjali on palju. Siis võiks ka siinse arutelu sinna üle kanda. Egon 09:16, 28 Jul 2004 (UTC)


Muidugi usuvad kristlased, et Jeesus Kristus oli kristluse rajaja, aga on ka neid, kes seda ei usu. Ajaloolised tõendid selle kohta ju puuduvad. Võib-olla võiks sõnastada nii, et kristlased usuvad, et Jeesus Kristus oli kristluse rajaja. Ka see, et jeesus Kristus sündis Naatsaretis, on ju säärane uskumus. Andres 21:27, 31 Aug 2004 (UTC)


Distsipliini nimetus on kirikuajalugu ehk kirikulugu (teaduskeeles on mõlemad käibel), aga kiriku ajalugu on ajalugu ise, mitte selle uurimine ja jutustamine. Andres 22:04, 31 Aug 2004 (UTC)


Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).

Ma panin selle lõigu tagasi, kuid kordan veel, et kirikuajalugu ehk kirikulugu ei ole sama mis kiriku ajalugu.

Samuti panin tagasi lingid, sest arvan, et kuskil peaks olema ka tähestikuline lingikogu. Kui see siia ei sobi, võib ta mujale panna. Andres 08:57, 9 Sep 2004 (UTC)


Ära pane Pomerantsi ja Vissarioni siia, nad ei sobi siia. Nad võivad siia ununeda! Andres 16:41, 14 Sep 2004 (UTC)

ei unusa--Leon 17:16, 14 Sep 2004 (UTC)


Mis tähendab "pühad tekstid"? Kas on võimalik seda mõistet piiritleda? Andres 11:28, 20 Sep 2004 (UTC)


Jumala poolt surnuist üles äratatud

Jeesus Kristus ise oli/on ortodoksse kristliku õpetuse kohaselt ka Jumal (Jumal-Poeg), seetõttu tundub see sõnastus pisut problemaatiline. Andres 21. august 2005, kell 13.32 (UTC)

Veider jah. Usutunnistuses on selgesti öeldud: ...ning kolmandal päeval üles tõusnud.., ei mingit "äratamist" ega "Jumalat". Üldiselt muidugi, kui uskuda, et kõik on Jumala tehtud, siis jah, isegi sobiks. Aga antud juhul tuleks korrigeerida. Võibolla võiks keegi siia "kristluse sisuks on..." lõiku kirjutada kokkuvõtte usutunnistusest, mis ju ise võtabki kokku kristluse sisu. --Lulu 21. august 2005, kell 14.23 (UTC)

Tegin ära, apostliku usutunnistuse põhjal. Nikaia järgi oleks saanud ka, aga ilmselt oleks läinud siis liiga pikaks ja keeruliseks Vikipeedia artikli jaoks. --Lulu 21. august 2005, kell 15.19 (UTC)


Ümbersuunatud artiklist Ristiusk:

Tavakeele üldväljend mis tähendab kristlus. Eestikeelne sõnaühend koosneb kahest poolest, rist ja usk, mis võtab kokku usu Jumala sünnist inimesena, tema ristisurma ja ülestõusmise. Tänapäevaselt öelduna inkarneerumine ja surmajärgne keha taastamine. Üldarusaamad fikseerib usutunnistus ja 10 käsku.

See tuleb siia integreerida. Andres 22. september 2006, kell 03:21 (UTC)


kristluse aluseks loetakse usku KOLMAINU JUMALASSE (kolm isikut ühes isiksuses) mitte lihtsalt jumalasse

Võtsin selle tekstist välja, sest sellisel kujul ta sinna ei sobi. Aga märkus on tõepoolest õigustatud. Praegune esitus on ebapiisav, kuigi aluseks on võetud usutunnistus. Andres 15. oktoober 2006, kell 15:32 (UTC)
Formuleering peab, jah, vettpidav olema. Ariaanidki on kristlased, olgu selle kolm-yhes-paketiga siis kuidas on. --Oop 15. oktoober 2006, kell 22:18 (UTC)

Kas on vaja eraldi artiklit 'kristlane'? Tegin praegu ümbersuunamise siia. Tiina357 17. oktoober 2006, kell 22:53 (UTC)

Kui keegi tahab eraldi artiklit teha, siis ta saab teha. Ei oska praegu öelda, kas on vaja. Andres 17. oktoober 2006, kell 22:56 (UTC)

Kiriku jagunemine[muuda lähteteksti]

Ehk võiks ära märkida, et nt. mormoone ja Jehoova tunnistajaid ei peeta üldiselt kristlasteks, sest nende uskumused Jumalast on liiga erinevad, s.t. nad ei usu kolmainsust.

Selles asjas lähevad arvamused lahku. Ka näiteks ariaane ja armeenia kirikut peetakse kristlasteks, kuigi ka nemad seda dogmat ei tunnista. Kindlasti osa kristlasi mormoone ja Jehoova tunnistajaid kristlasteks ei pea, kuid vist teistel põhjustel. Sellises sõnastuses võib seda mainida. Andres 9. märts 2007, kell 07:38 (UTC)

tõstsin välja usutunnistuse mutatsiooni: Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.--Ats 9. märts 2007, kell 09:32 (UTC)

Nojah. Nyyd läks artikkel veel viletsamaks. Vähemalt mingisugunegi ylevaade ristiusu põhitõdedest kadus ka ära. --Lulu 8. aprill 2007, kell 13:01 (UTC)
aga see mutatsioon ei ole ka uskumus. On lihtsalt usutunnistus ümberjutustus ja kõik. Uskumused hakkavad pihta Vana Testamendi esimestest ridadest - kuidas loodi maailm. Usutunnistus ja uskumused on erinevad asjad. Põhilised asjad võiks ikka olla sõna-sõnalt kirja pandud: Meie Isa Palve, Usutunnistus ja Kümme Käsku. --Hendrix 8. juuni 2007, kell 19:10 (UTC)
Nende jaoks on eraldi artiklid, kus seda võib teha. Meieisapalve, Apostlik usutunnistus, Nikaia usutunnistus (on veel teisi), Kümme käsku.
Peab ka arvestama, et usutunnistusi ei tunnista kõik kristlased, ka kümmet käsku võib-olla mitte. Asju, mida kõik kristlased tunnistavad, ei ole vist kuigi palju. Andres 9. juuni 2007, kell 10:13 (UTC)

mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma

See on nii kristliku kiriku õpetuse järgi. Jeesuse elu, õpetuse ja tegevuse kohta ei ole kindlaid teadmisi. Andres 9. märts 2007, kell 09:56 (UTC)

Minu meelest ei saa üheselt öelda, kas mormoonlus kuulub kristlusse või mitte. See kehtib ka paljude teiste õpetuste kohta. Võib ju eraldi välja tuua need õpetused, mille kuulumine kristlusse on vaieldav.

Mormoonlusel puudub tõesti "maine" järjepidevus kristliku kirikuga, samas aga on nende väitel n.-ö. peavoolu kirikud ära langenud ning nemad on tõelise kristliku kiriku ilmutuse vahendusel taastanud. Nad ise peavad ennast kristlasteks. Andres 9. juuni 2007, kell 20:49 (UTC)

Me võime ju pidada nende õpetust valeõpetuseks, aga kes tegelikult teab, mis on õige õpetus? Andres 9. juuni 2007, kell 20:50 (UTC)

* siis kui prohvet räägib Issanda nimel, aga midagi ei sünni ega tule, siis on see sõna, mida Issand ei ole rääkinud. Prohvet on seda rääkinud ülemeelikusest, ära karda teda! 5. Moosese 18:22
* en:Prophecies of Joseph_Smith, Jr.
* The Book of Mormon and North American archeology
* Problems with the Book of Mormon
Üheks õige õpetuse tarvilikuks, kuid mitte piisavaks tunnuseks on minu arvates see, et ta pole otseses vastuolus reaalsusega. Loodetavasti need kiiruga googeldatud allikad aitavad minu seisukohti selgitada. J 9. juuni 2007, kell 21:28 (UTC)
Ma saan Su seisukohast aru küll, ja ma ise kipun ka arvama, et mormoonid ei tule ots otsaga kokku. Aga see on lihtsalt minu arvamus.
Juhin tähelepanu sellele, et palju oleneb tõlgendusest ja suhtumisest. Ka Vanas ja Uues Testamendis on kohti, sealhulgas ennustusi, mis paistavad olevat faktidega vastuolus, samuti vasturääkivusi. Andres 9. juuni 2007, kell 21:40 (UTC)
Kiiruga sirvides en:Internal consistency and the Bible vaatlesin 4 vasturääkivust, neist kahte ma oleks suutnud koheselt põhjendada, kahele leidsin vastused 15 min jooksul internetist. Selliseid faktidega vastuolus olevaid ennustusi hetkel ei leidnud. Head und :)
Mina ei väidagi, et Piiblis on vasturääkivusi, vaid et seal tundub olevat vasturääkivusi. Ja samas on võimalik Piiblit niiviisi tõlgendada, et seal vasturääkivusi pole.
Ja nüüd ma tahan öelda, et ka mormoonide prohvetlusi tõlgendavad nad ise nii, et nendes vasturääkivusi ega faktivigu ei ole.
Minu meelest ei saa kindlalt väita, et nendes ja nendes tekstides on vasturääkivusi ja faktivigu. Meie ja tekstide vahel on tõlgendus.
Mis puutub faktidega vastuolus olevatesse ennustustesse, siis Uues Testamendis on ennustusi, mida on tõlgendatud nii, et Kristuse teine tulemine leiab aset vähem kui saja aasta pärast. Kui seda ei juhtunud, hakati neid teisiti tõlgendama. Ma ei hakka praegu otsima, küllap Sa tead isegi. Andres 10. juuni 2007, kell 06:20 (UTC)

Panin tagasi väljavõetud denominatsioonid. Kui on kahtlus, kas need kuuluvad kristluse või protestantismi alla, tuleks neid lihtsalt mainida. Andres 6. märts 2008, kell 20:25 (UTC)


Õhtusöömaaja pühitsemises on konfessiooniti rohkemgi erisusi. Andres 19. august 2008, kell 16:37 (UTC)


Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks.

See ei ole korrektne. Andres 20. veebruar 2010, kell 16:56 (UTC)

See skeem ei ole loetav. Andres 9. märts 2010, kell 08:32 (UTC)

Thumbnailina vb mitte, aga muidu peaks küll olema. Vähemalt minu FF (ubuntu) peal on küll. Kui ei sobi, võib ka maha võtta. Tegelikult, eks ta muidugi rohkem väljaprintimiseks sai tehtud. 193.40.5.245 9. märts 2010, kell 08:58 (UTC)
Mina võtaks selle välja. Tekst vajab toimetamist ka, ja vertikaalrida on raske lugeda. Andres 9. märts 2010, kell 09:31 (UTC)
Ok. Miks ka mitte, võib välja võtta. Millises suhtes tekst aga toimetamist nõuab? Viiksin parandused sisse, skeem võiks ju commonsisse ikkagi üles jääda? 90.190.216.152 10. märts 2010, kell 18:09 (UTC)
Tegin veidi ümber, kas nüüd sobib paremini? Suuruse suhtes ei osanud muud paremat teha, kui 640px panna. Ma tegelikutl ei tea, milline oleks sellise skeemi puhul adekvaatne suurus. Aga kui see ka ei sobi, palun siis oma käega ära kustutada. → Aethralis 10. märts 2010, kell 18:35 (UTC)
Nüüd on parem, aga ikka veel halvasti loetav. Võib-olla aitaks fondi muutmine.
Kas eesti keeles öeldakse "denominatsioonid"? Pakun, et peaks olema "uskkonnad". "Orientaalortodoksid"? On vist küll "vanad idakirikud". "Ortodokside" asemel oleks parem "õigeusulised". Sajandite vahemiku märkimine pole ka korrektne. Andres 10. märts 2010, kell 19:28 (UTC)
Ok, ma vaatan seda fondi asja, kuigi praegu on tegemist Arialiga ja ma usun, et see on kõige universaalsem. Paraku svg (inkscape) ei toeta fondi kaasapanemist ning hilisema muutmise huvides ei soovi ma seda ka kurvideks teha. Mis aga puutub nüüd nimetamisesse, siis "uskkond" ei ole minu aravates sobiv vaste. Denominatsioon tähendab ju nimetust, ning uskkond viitab justkui erinevale usule. Kasutatakse nimetust "usulised ühendused" (siseministeeriumis nt), aga see on kuidagi kohmakas ja lohisev. Samas ei leia ma, et ladina tüvega võõrsõna kasutamine siinkohal oleks kuidagi kahtlasem, kui nt kreeka tüvega matemaatika vms. "Vanad idakirikud" on võibolla jah parem, aga kuna inglise ja ka nt soome keeleruumis on orientaalortodoksid, siis ma tegelikult ei näe põhjust nii väga saksa traditsioonist kinni hoida. Aga eks selle üle võib muidugi vaielda. Ortodokse võib nimetada õigeusulisteks muidugi, aga mulle ei meeldi isiklikult siin eesti "usu" ambivalentsus. Doxa on siiski midagi muud kui pistis, aga seda ei anna "usuline" tegelikult edasi. Kui proovida adekvaatsemat vastet leida, siis võibolla usklik (õige veendumusega), aga see on ka kuidagi ebamugav ja ebaselge. Sajandite vahemiku märkimise ebakorrektsus seisneb aga milles? Palun täpsustada. → Aethralis 10. märts 2010, kell 21:25 (UTC)
Kui on päris erinevad usud, siis räägitakse usunditest. Kõigil nimetatutel on ju ka mingid õpetuslikud erinevused. Kasutatakse küll ka inglise keele eeskujul "denominatsiooni", samuti räägitakse "konfessioonidest". Ma ei väida, et mõni sõna neist vale on.
"Õigeusulised" on muidugi tinglik sõna, aga nii nad ise end nimetavad. Ja on doksa on selles kontekstis tõlgendatav nii õpetuse kui ka jumalateenistuse kohta. Ka siin ei ole valet.
"Usund" on loomulikult erineva tunnetusliku sisuga religioon, aga ma ei rääkinudki usunditest vaid usulistest ühendustest (vt http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235594). Erinevad usulised ühendused on nt ka luterlased ja baptistid. Konfessioon on küll samuti kasutatav, aga kitsam, sest määrab ära erinevate usutunnistuste pooldajaid. Paraku need denominatsioonid sageli ei defineeri end mingisuguse kindla usutunnistuse järgi ning seega on "konfessioon" alati rangem kui denominatsioon. Võibolla oleks siiski kõige parem hoopiski kasutada sõna kirik, sest selle rõhk on koguduse[majal] (kyriakon).→ Aethralis 11. märts 2010, kell 06:51 (UTC)
Mulle tundub, et Eestis on näiteks mitu õigeusu usulist ühendust (kaks kirikut, mis on registreeritud), ja veel üks registreerimata vennaskond (usuline ühendus ei pea ju olema registreeritud, eks ole?), aga nad kuuluvad samasse uskkonda ja samasse konfessiooni. Ma ei tea, mida denominatsioon täpselt tähendab, kas tegu on eri denominatsioonidega või mitte? Kui rääkida näiteks katoliiklusest, siis on olemas mitu katoliiklikku kirikut mitme paavstiga (teisi peale Benedictus XVI võib nimetada vastupaavstideks). Nad moodustavad ühe uskkonna ja ühe konfessiooni, kuid mitte ühe usulise ühenduse.
Kirik ja kristlik usuline ühendus ei ole sama asi. Näiteks luterlastel ja metodistidel on kirik, baptistidel ei ole kirik, vaid koguduste liit. Sõnal "kirik" on kolm tähendust, ja teised kaks vastavad hoopis sõnale ekklesia (ka "kogudus"): kirik kui teatud tüüpi usuline ühendus ja kirik kui kõigi kristlaste müstiline ühendus. Andres 11. märts 2010, kell 08:12 (UTC)
Skeemi võib teha usuliste ühenduste järgi, aga võib ju ka uskkondade järgi. Andres 11. märts 2010, kell 08:16 (UTC)
Tuleb kasutada numbrite järel punkte ja numbrite vahel mõttekriipsu. Andres 11. märts 2010, kell 00:33 (UTC)
See puudutab vaid "4-8 saj" osa? Tegin muudatuse ära. → Aethralis 11. märts 2010, kell 06:51 (UTC)
Jah. Andres 11. märts 2010, kell 08:12 (UTC)
Jehoova tunnistajate puhul on vaieldav, kas tegu on kristlastega. Andres 11. märts 2010, kell 00:35 (UTC)
Ka mormoonide puhul pole asi selge. Andres 11. märts 2010, kell 00:36 (UTC)
Mormoonide ja Jehoova tunnistajate koha pealt olen nõus, et formaalselt on neid väga keeruline kristlasteks tunnistada, aga samas on need liikumised üsna selgelt välja arenenud kristlikult pinnalt ning on vähemal (mormoonid) või rohkemal (jehoova tunnistajad) kristlike joontega. Skeemis on need sees selle tõttu, et mõlemad rühmitused on Eestis aktiivsed ja hea oleks kui inimesed oskaksid neid siiski mingisse konteksti panna. Muide, kas Eesti wiki annab, et mormoonid on "kristlik usulahk" ja Jehoova tunnistajad peavad end "algkristluse taastajaks". Piisavad põhjendused, et neid vähemalt skeemi peal mingil moel näidata, minu arvates, eksole. → Aethralis 11. märts 2010, kell 06:51 (UTC)
Eks ole, kristlikuks tunnistamine või mittetunnistamine on hinnang, sest ta sõltub arusaamast selle kohta, mis on kristlus. Nii Jehoova tunnistajad kui ka mormoonid ise peavad end kristlasteks, paljud kristlased aga ei pea. See on tabelite ja skeemide häda, et nüansse ei saa seal kajastada. Eesti viki esitus ei ole ka lõplik ja asjaga tuleb edasi töötada. Jehoova tunnistajate kohta pole otseselt öeldud, et nad on kristlased, vaid ainult seda, et nad ise end selleks peavad. "Kristlik usulahk" on leebem väljendus. Kust läheb piir usulahu ja usundist väljaspool olemise vahel, seda keegi täpselt ei tea.
Minu meelest on ka see, et mingit uskkonda ei peeta üheselt kristlikuks, ka väga tähtis info, ja on kahju, kui see kahe silma vahele jääb.
Võib ju ka näiteks öelda, et kristlus on judaismist (või kuidas iganes seda nimetada) välja arenenud ning on vähemal või rohkemal määral judaistlike joontega:-) Andres 11. märts 2010, kell 08:12 (UTC)

Mis puutub denominatsioonide ja uskkondade nimetustesse, siis on kõige parem, kui need vastavate Vikipeedia artiklite pealkirjadega kokku langevad. Kui ei lange, siis pole ka suurt midagi katki, sest tuleb vastavad ümbersuunamised teha. Olulisem on aga kokkulangemine eestikeelses kirjandusee esineva terminolooogiaga. Andres 11. märts 2010, kell 09:18 (UTC)

Muidugi, nõus. Tegelikult selle üle ka keegi ei vaidle. Võib tõesti teha mitut moodi. "Uskkond" ja "denominatsioon" pole selles tähenduses kumbki minu teada ÕSis sees. Siiski on võimalik usuteaduskonna lehelt leida kirjelduse "Tavaliselt on nähtud arengut sektilt denominatsioonile, denominatsioonilt kirikule [...] Tänasel päeval võib vaadelda kõiki endisi kirikuid pigem denominatsioonidena, vähemalt Lääne ühiskonnas." Ehk siis denominatsioon on kasutatav küll. → Aethralis 11. märts 2010, kell 10:20 (UTC)
On muidugi kasutatav. Ma ei ole kirjandusega tuttav, aga peaks vaatama võimalikult autoriteetsetest allikatest (raamatutest), millist terminit on kasutatud ja kuidas mõiste on defineeritud. Mul ei ole praegu isegi selgust selles, kas "uskkond" ja "denominatsioon" väljendavad sama mõistet või erinevaid mõisteid. Kui asi saab selgeks, oleks hea teha artiklid või artikkel koos viidetega ning selle mõiste või need mõisted seal lahti seletama. Võib-olla Avjoska oskab aidata. Andres 11. märts 2010, kell 10:28 (UTC)
Mis siin salata, olen ise omal ajal TÜ usuteaduskonna lõpetanud, aga see ei tee mind tegelikult targemaks küsimuses, kas eelistada uskkonda või denominatsiooni (ega Konfessionskunde pole kunagi ka minu huviala olnud). Kirjanduses on nii ühte kui teist. Nt Lea Altnurme kasutab neid praktiliselt sünonüümsetena. Vt http://hdl.handle.net/10062/11017 I. Kurg on kasutanud jälle uskkonnad (vt http://tartu.ester.ee/record=b1005802~S1*est). → Aethralis 11. märts 2010, kell 13:13 (UTC)
Siin on kaks eraldi küsimust: 1) välja selgitada, kas neid termineid ka eri tähenduses kasutatakse ning nende täpne tähendus (kui tähendusi on mitu, siis ka need välja selgitada); 2) kui "denominatsioon" ja "uskkond" on sünonüümid, siis kumba eelistada.
Võin ainult öelda, et Eesti Entsüklopeedia teises köites (1933, veerg 249) öeldakse denominatsiooni kohta nii: "ühiseid vaateid, eriti usu alal, pooldava rühmkonna nimetus, esmakordselt tarvitusele võetud Inglismaal väljaspool riigikirikut seisvate usuühingute kohta, hiljemini üldiseks saanud; hakkab nüüd välja tõrjuma halvustavat "sekti" (usulahu) nimetust". Selle esituse põhjal alust denominatsiooni ja uskkonna eristamiseks ei näi olevat.
Uurimistöö peab keegi tegema, ükskõik siis kes. Võib-olla saab juhatust mõnelt asjatundjalt.
Juhul kui "denominatsiooni" ja "uskkonna" sünonüümsus on üldtunnustatud, siis mina eelistan öelda "uskkonnad" (vastavas artiklis tuleb muidugi ka sünonüüme mainida ja nendelt ümbersuunamised teha), aga ma ei taha oma eelistust teistele peale suruda. Andres 11. märts 2010, kell 21:36 (UTC)
Saksa vikis mainitakse, et "denominatsioon" on neutraalsem kui "konfessioon", sest denominatsioonil ei pruugi olla üldkohustuslikku usutunnistust. Andres 11. märts 2010, kell 21:40 (UTC)

Seda (üldkristlike) teemade loetelu siin pole ammu täiendatud. Arvan, et selle võib ära jätta. Andres 14. märts 2010, kell 20:50 (UTC)


Tõstan veidra jura välja ning kirjutan eestikeelse lausestatud teksti asemele. Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus --Oop 18. mai 2011, kell 17:57 (EEST)Vasta[vasta]


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 12:09 (EEST)Vasta[vasta]


Katkine link 4[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 12:10 (EEST)Vasta[vasta]


Uskumuste loetelu oli ühe traditsioonilise usutunnistuse järgi. Taastasin selle, kuigi tõesti nähtavasti kõik kristlased kõiki punkte ei usu. Nähtavasti peaks rohkemate reservatsioonidega kirjutama. Andres (arutelu) 13. september 2013, kell 07:17 (EEST)Vasta[vasta]


Ma ei taha seda viimast välislinki maha teha, aga kas see ikka kuulub siia? Andres (arutelu) 7. mai 2015, kell 20:04 (EEST)Vasta[vasta]


Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele.

See lause on imelik. Ka Palestiina, Väike-Aasia ja Kreeka olid impeeriumi alad. Andres (arutelu) 8. detsember 2015, kell 23:19 (EET)Vasta[vasta]

tsiteerin: Tõstes lõigu välja selle kontekstist ja pidades seda ajatuks tõeks, on kristlased väitnud, et pühakiri annab voli juute mõrvata (Mt 27,25). Aga miks on vikipeedias vaja üldse rõhutada kontekstist välja tõstetud lõike? Nagu et Ave ja Andres ja Ivo ja Teele on sitapead, mis on kontekstist välja tõstetud lause? või mismõttes? Ave Maria (arutelu) 2. aprill 2017, kell 21:03 (EEST)Vasta[vasta]

Ma praegu ei otsinud ise seda probleemi välja. mulle räägiti, et peaaegu terve klass on kirjutanud, et pühakiri annab voli juute mõrvata. Kas Vikipeediat on võimalik kasutada infosõjas? kübersõjas? Ave Maria (arutelu) 2. aprill 2017, kell 21:06 (EEST)Vasta[vasta]
Ma ei saa aru, kuidas seda niiviisi tõlgendada saab, aga ma tõstan selle lõigu välja, sest siin on kommentaarideta tsitaat. Andres (arutelu) 2. aprill 2017, kell 22:38 (EEST)Vasta[vasta]

"Kristlikus ajaloos on olnud kohutavad tagajärjed pühakirja kohtlemisel viisil justkui ajalugu või isiksus ei tähendakski midagi pühakirja sõnade või sisu osas. Tõstes lõigu välja selle kontekstist ja pidades seda ajatuks tõeks, on kristlased väitnud, et pühakiri annab voli juute mõrvata (Mt 27,25). Lauset tekstis eraldi seisvana lugedes leidsid kristlased õigustuse nõiaks peetud naiste põletamiseks (2Ms 22,17). Lauset tekstist eraldades leidsid kristlased õigustuse orjapidamisele ja apartheidile (1Ms 9,25). Lauset tekstist eraldades leidsid kristlased õigustuse homoseksuaalide hukkamiseks (3Ms 20,13). Lauset tekstist eraldades leidsid kristlased õigustuse naiste allutamiseks meestele, nõnda et neid hakati pidama justkui alaealisteks (1Ms 3,16), kes on võimetud võtma vastutust omaenda keha, finantside või elu eest." (John Bowker)

Rist kui sümbol[muuda lähteteksti]

Kas tõesti võeti kristluses rist sümbolina kasutusele alles alates 4. sajandist ja seda varem ei kasutatud? Antud väide vajab minu meelest vähemasti viidet. Metzziga (arutelu) 28. märts 2022, kell 17:43 (EEST)Vasta[vasta]

Igatahes võtsin selle välja. Samuti võtsin välja väite, kus kirjeldati, et "Kristlastele on omane hospitalide ehitamine eesmärgiga aidata vaeseid ja väeteid" - viimaste aitamine ja vajadusel selle jaoks asutuste rajamine on omane enamikule tsivilisatsioonidele - haiglaid ja hoolekandeasutusi on ka nt hiinlastel, moslemitel ja isegi Põhja-Koreas. Metzziga (arutelu) 28. märts 2022, kell 17:53 (EEST)Vasta[vasta]

Viidatud allikas ütleb nii: "ka mujal Euroopas oli leprosooriumi rajamine alates 11. sajandi lõpust iseenesestmõistetav nähtus. Osalt tekitas selle järgi vajaduse Siiditee kaudu Lähis-Idast Euroopasse jõudnud haiguse suur levik 1050.–1350. aastatel, teisalt oli hospidali ehitamine loomupärane osa kristliku kogukonna tegevusest vaeste ja väetite aitamisel, aga ka ühe kohana, kus leidsid peavarju kaugelt tulnud palverändurid." Siit ei anna päris sellist üldistust teha nagu artiklis oli, aga muidu mõte, et kristluses on vaeste ja väetite eest hoolitsemine olnud olulisel kohal (ka noil aegadel kui teised sellest vähem pidasid), võiks olla siin mainitud küll. Vast leiab mõne allika, kus sellest teemast selgemalt ja laiemalt kirjutatakse. Või kui praegust allikat ikkagi kasutada, siis peaks lause olema a la: "kristlikud kogukonnad rajasid alates 11. saj lõpust lepossooriumeid. Seda tehti haiguste suure leviku tõttu, väljundina kristlaste tegevusele vaeste ja väetite aitamisel ning palverändurite majutamiseks." --Minnekon (arutelu) 28. märts 2022, kell 18:41 (EEST)Vasta[vasta]

Täiesti nõus :) Lihtsalt antud lõik mõjus selgelt sellisena, nagu oleks "vaeste ja väetite" eest hoolitsemine kristlusele kuidagi eriti ainuomane. Viimane on muidugi pullikaka - nt kasvõi islamis on väga range nõue zakaadi maksmiseks (annetus vaestele). Seda, et nt kristlikud kloostrid aitasid vaeseid jms peaks mainima muidugi, aga sõnastus võiks ja peaks olema parem - vähemasti mina ei pea väetite aitamist mitte kristluse eritunnuseks vaid seda on tunnistanud enamus tsivilisatsioone ja varasemast sõnastusest jäi mulle mulje, nagu oleks see midagi just ristiusule iseloomulikku. Metzziga (arutelu) 28. märts 2022, kell 18:55 (EEST)Vasta[vasta]