Arutelu:Koerlased

Ööh, siit on vist jälle üle mindud.--Raamaturott (arutelu) 5. detsember 2016, kell 15:42 (EET)

Varasem redaktsioon: 146.255.183.117 5. detsember 2016, kell 23:25 (EET)

'''Koerlased''' (''Canidae'') on [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. 

==Levik==
Metsikud koerlased on levinud kõikjal peale [[Madagaskar]]i, [[Uus-Guinea]], [[Sulawesi]] ja [[Filipiinid]]e. 

==Iseloomustus==
Koerlased on väikesed kuni keskmise suurusega pikkade jalgadega ning väikeste [[käpp]]adega [[varvulkõndijad]]. Neil on sale [[jooks]]uks kohastunud keha. 

[[Pea]] on piklik ning lõpeb tömbi palja niiske [[koon]]uga, millel on suured, liikuvad [[sõõrmed]]. [[Lõualuud]] on pikad ja kitsad.  [[Hammas|Hambaid]] on tavaliselt 42, aga [[purihambad|purihammaste]] arv võib varieeruda. Kõigil metsikutel koerlastel on püstised kõrvad.
     
[[Saba]] on pikk, enamasti karvane, ei ulatu kunagi maani. [[Sabajuur]]e juures on sageli [[lõhnanäärmed]], mis eristavad tugevalt lõhnavat [[nõre]]t. 

[[Nahk|Nahas]] ei ole [[higinäärmed|higinäärmeid]]. Isegi suure pingutuse korral [[higistamine|higistavad]] koerlased vähe. [[Termoregulatsioon]]iks kasutavad nad selleasemel [[hingeldamine|hingeldamist]] ja pikalt välja rippuvat [[keel (anatoomia)|keel]]t.  

Tavaliselt on esijalgadel neli, tagajalgadel viis varvast. Varbad on erineva pikkusega. [[Küünis]]ed on tugevad, tömbid, ei ole sissetõmmatavad. Suurvarbad on sageli taandarenenud. 

Kokkutõmbunud [[pupill]]id on ümarad (koertel, huntidel, šaakalitel) või püstiselt piklikud (rebastel).

Koerlastel on teravad meeled, eriti [[kuulmine]] ja [[haistmine]]. Nad orienteeruvad haistmise abil. Ka nägemine on hea. Nad märkavad [[saakloom]]a kaugelt ning jälitavad teda jälgi mööda joostes.

Peale rebaste on koerlased seltsingulised loomad, kes peavad jahti karjadena. Nad on vastupidavad jooksjad ja head ujujad, kuid ei oska ronida. Sageli kaevavad nad [[urg]]e. 

Koerlased söövad enamasti [[imetajad|imetajaid]], harvem [[linnud|linde]]. Mõned liigid rahulduvad  kõigusoojaste selgroogsete, putukate või mõnikord ka taimetoiduga. 

[[Pesakond|Pesakonnas]] on tavaliselt 6–12 poega ([[kutsikas|kutsikat]]), kes esimesed 9–12 päeva on pimedad. 

==Süstemaatika==
Koerlaste sugukonda kuulub 35 või 36 [[liik (bioloogia)|liiki]]. 

Jaotus [[perekond I(bioloogia)|perekondadeks]] ei ole ühtne. Tavaliselt jaotatakse nad 15 perekonnaks. 

Koerlased jagunevad kaheks [[alamsugukond|alamsugukonnaks]]: ''[[Caninae]]'' ja ''[[Simocyoniae]]''.  

*''[[Caninae]]''
**''Canis'' ([[koer (perekond)|koer]])
***[[hunt]]
***[[koer]]
***[[šaakal]]
**''Vulpes'' ([[rebane (perekond)|rebane]])
***[[rebane]]
**''Dusicyon'' ([[pamparebane]])
**''[[Chrysocyon]]''
***[[lakkhunt]]
**''[[Nyctereutes]]''
***[[kährik]]
**''Cerdocyon'' ([[maikong]])
**''Otocyon'' ([[Kõrvukrebane (perekond)|kõrvukrebane]])
***[[kõrvukrebane]]
**''Alopex'' ([[polaarrebane]])
**''[[Atelocynus]]''
*''[[Simocyoniae]]''
**''[[Lycaon]]''
***[[hüäänrebane]]
**''[[Cuon]]''
***[[punahunt]]
**''[[Speothos]]'' ([[võsakoer]])

==Vaata ka==
*[[Koerlaste hübriidid]]

[[Kategooria:Koerlased| ]]