Arutelu:Kirjandusteoste loend

Ma toon näite, kui artiklites lisada kategooria Kirjandusteosed, siis ei ole vaja "Kirjandusteoste loend"-it, muidugi valikuvõimalus alati jääb. Paul 11:53, 10 Dec 2004 (UTC)

---

Kas "Emajõe kallastelt Jäämereni" on kirjandusteos? Andres 29. august 2007, kell 10:45 (UTC)

Kahtlane loend

Kuidas on sõnastatud põhimõte, mille järgi valitakse loendisse KIRJANDUSTEOSEID? Mis on KIRJANDUSTEOS ja mis EI OLE? Kas valiku teevad inimesed või teeb selle juhus või on valik kõhutunde asi või kellegi suva või on valik Jumala määrata? Tasuks süveneda, et loendit liigendada või leida sellele mõni teine nimetus.

Kirjandusteoste liigitusalus? Lugege läbi Kirjandus ja Teos

Eks selle määratlemisega on nagu see on. Igatahes aga ka siis, kui lähtuda Vikipeediast (vt. Kirjandus ja Teos), tekib igasugu küsimusi. Muidugi on olemas ka terve mõistus, väljakujunenud mõistmistavad jne. Kuid selguse mõttes ajan asja äärmusesse.

- Teos on igasugune loomingulise tegevuse tulemus.

- Kas telefoniraamat, mille koostamispõhimõtted, liigendus jne on loominguline tegevus, on teos? Ta on kirjalikult fikseeritud. Ühes eesti telefoniraamatus avaldati peale telefoniabonentide andmete ka eesti kirjanike lühinovelle. Seega erineb see telefoniraamat tavalisest ega ole enam 'telefoniraamat', vaid 'telefoniraamat ilukirjandusega' või 'ilukirjandus telefoniraamatuga'. Mis segaks mind nõudmast, et see pandaks Kirjandusteoste loendisse? Ma võin ju asja seletada nii, et see on novelliantoloogia, mille lisandiks on telefoninumbrite nimistu!

- Teoste all on teabekirjanduses mõistetud sageli raamatuid. Kuid teos on ka artikkel, jne. jne.

- Lugege läbi Kirjanduse allosad Mõisteid, Funktsionaalselt, Muid liigitusi ja pange Teos juurde. Kuidas jääb seaduste, loengute, ettekannete, jutluste, kõnede jne kirjalike tekstidega?

- Kirjandus teatab: "Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks koostatud tekstid: kataloogid, instruktsioonid, kasutusjuhendid, eeskirjad, lepingud, seadused jmt. Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus." Kõik need on teosed, loomingulise tegevuse vili, ja Kirjanduse teate järgi kirjandus. Seega võin nõuda, et minu loodud reklaam või minu koostatud tolmuimeja kasutamise juhend või minu firma sõlmitud leping pannakse Kirjandusteoste loendisse.

- Või siis Kirjandusteostesse.

Kirjandusteoste loendi eesmärgiks ei ole teoste kvalifitseerimine kirjandusteosteks, vaid kirjandusteoste kohta käivate artiklite leidmise hõlbustamine. Andres 7. aprill 2009, kell 21:32 (UTC)

Siia on mõeldud panna ilukirjanduslikke teoseid. Praegu nimekirjas olevatest teostest on mul kahtlus ainult nende kahe suhtes, mis algavad sõnaga "Emajõe".

Mulle tundub, et kirjandusteoste all mõistetakse ilukirjanduslikke teoseid. Selle sõna tähendus ei pruugi otseselt tuleneda sõnade "kirjandus" ja "teos" tähendusest. Ka vastavatele Vikipeedia artiklitele ei maksa tugineda, sest nad on ebatäiuslikud. Kirjandusteose mõiste tuleb avada vastavas artiklis, kuid see ei anna veel selget kriteeriumi siinse loendi jaoks, sest nagu paljud teisedki mõisted, on kirjandusteose mõiste ebamäärane. Kriteeriim peaks kujunema katse ja eksituse meetodil.

Telefoniraamat ilukirjandusega võikski ehk kirjandusteoste hulka kuuluda, kuigi mitte sellepärast, et telefoniraamatu kui niisuguse koostamine loominguline tegevus. Telefoniraamat kui telefoniraamat ei ole kirjandusteos, st ilukirjandusteos.

Selles loendis ei ole ainult raamatud. On ka näiteks luuletusi.

Jutluste ja kõnede tekstid võivad osutuda kirjandusteosteks.

Loendi liigendamine probleemi ei lahenda, sest liigendus nõuab mõisteid, mis jällegi osutuvad ebamäärasteks.

Arvan, et see nimetus on kõige parem.

Valiku teevad inimesed lähtudes kirjandusteose mõistest, mida vahendab nende arusaam sellest mõistest. Küllap osalevad selles valikus ka juhus, kõhutunne, suva ja Jumal, nagu ikka. Andres 7. aprill 2009, kell 21:54 (UTC)