Arutelu:Kirjakeel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kolmanda lõigu lõpus on lause pooleli jäänud. --Epp 7. aprill 2011, kell 06:26 (EEST)

Aityma ytlemast. Tehtud. --Oop 7. aprill 2011, kell 07:15 (EEST)

Oot-oot, siin on sõna "kirjakeel" kaks tähendust ühte patta pandud. Vaata näiteks EKSS. Andres 7. aprill 2011, kell 07:51 (EEST)

Hm, ma oleks neid näinud pigem yhe tähenduse (või fenomeni) kahe kirjeldusena. Aga noh, saab muidugi ka eristada. --Oop 7. aprill 2011, kell 09:32 (EEST)

keelekorralduse ja kirjakeele suhted tuleks viidatavate allikate põhjal lahti kirjutada. ei mõista seda kohe teha. saan aru, et põhiline kysimus on selles, et kirjakeel võib tähistada nii 1) normeeritud keelt (keelekorralduse kaudu kujundatavat keelekuju) kui ka 2) ortograafiat ehk viisi, kuidas kõneldud keelt tavapäraselt kirjutatakse. Ohpuu 7. aprill 2011, kell 12:26 (EEST)

Samas on see yleminek ysna sujuv ja tegelik kohustuslik keelekorraldus maailmas ysna haruldane. Pealegi erineb sinu määratlus minu arvates EKSSi omast: "1. teat. keele ühtsem, üldrahvalikult kasutatav keelekuju (kirjas ja kõnes). Kirjakeele normid. Murded taanduvad kirjakeele ees. Ta kõneleb kirjakeelt. 2. kirja pandud keel (vastandatuna suulisele keelele). Kirjakeele ajalugu." Yldrahvalikult kasutatav keel, kirja pandud keel ja normeeritud keel on kolm eri asja (ehkki, nagu minu tekst artiklis ka kaude viitas, kirjapanek kaldub juba ise keelt fikseerima, toetades keele normeerimist sotsiaalsete - mitte keelekorralduslike, vaid näiteks sotsiaalset mobiilsust mõjutavate - mehhanismide kaudu), lisaks on sinu ortograafiamääratlus ("viis, kuidas kõneldud keelt tavapäraselt kirjutatakse") deskriptiivne, ortograafiat distsipliinina tõlgendatakse aga loomult normeerivana. Kirjakeelefilosoofiat arendada on kahtlemata ylilõbus, kuid entsyklopeediatöö seisukohalt oleks viljakam otsida yles allikteosed ja refereerida neid. Või kirjutada allikteos (nt artikkel Kooli ja Karjandusse) ning refereerida ennast sealt. --Oop 7. aprill 2011, kell 15:09 (EEST)
ortograafiat mõtlesin pigem kirjaviisi tähenduses. igale kirjakeelele ei jagu ortograafiat teadusena, enamasti algab kirjakeel mingist lõdvast kokkuleppest, mis seob foneetika ja fonoloogia mingite reeglite alusel mõne tähestikuga. kokkulepe ei pruugi syndida valutult, kyllalt jagub pisikeelte kirjutajate omavahelisi veriseid põhimõttelisi vastuolusid, nagu neid näiteks võru ja liivi kirjakeele arendamisel kyllalt nähtud on. detailsemate normide kokkuleppimine ja standardiseerimine on tõesti juba suuremate keelte privileeg.
pigem tahtsingi oma märkusega määratleda kaks prototyypset kirjakeele kujundamise mehhanismi — tosina keeleteadlase või/ja muu kirjutaja omavaheline lõtv kokkulepe; pidevalt uusi norme andev ja suure osa kirjutajate pruuki jälgiv instituut. mulle tundub, et yldkeeles mõeldakse kirjakeele all enamasti emba-kumba. olen nõus, et yleminek nende kahe kirjakeele kontseptsiooni vahel on võrdlemisi hägus. Ohpuu 7. aprill 2011, kell 16:43 (EEST)
korralikke allikaid ega formulatsioone selle kõige artiklisse kirjutamiseks mul parasjagu käepärast pole, yritan mõelda, kust ja kuidas neid leida. Ohpuu 7. aprill 2011, kell 16:46 (EEST)
No korralikud allikad on a la Tauli, aga need väljendavad siis igayks yhe konkreetse autori vaateid ning teoreetiliselt tugevat konsensuslikku määratlust kuskilt valmis kujul naljalt ei saa. Seepärast ma inglise tõlkest alustasingi. --Oop 7. aprill 2011, kell 17:48 (EEST)
"Written language" märgib inglise keeles ainult üht neist tähendustest, mis sõnal "kirjakeel" eesti keeles on. Kui artiklis selle tähendusega piirdutaks, siis võiks sellega leppida ning mõelda teise tähenduse jaoks välja teise pealkirja, kuid praegu räägitakse kahest asjast läbisegi, ja see ei klapi kokku.
Mina isiklikult küll eelistaksin, kui selle pealkirja all räägitaks sõna 1. tähendusest EKSS-i järgi, sest minu meelest see on levinum. Andres 7. aprill 2011, kell 20:25 (EEST)