Arutelu:Keila/Arhiiv 2

Kõrgeim punkt

Viidatud kaardi pealt loeksin ma justkui välja, et kõrgeim punkt pole mitte artiklis toodud 48,2 m, vaid 48,6 m. Oskab keegi seda täpsustada? Ivo (arutelu) 8. mai 2016, kell 23:31 (EEST)

Ma saan aru nii, et 48,2 m on uuemal kaardil (1987), 48,6 m aga vanematel (1939, 1961). --Hirvelaid (arutelu) 22. mai 2016, kell 11:26 (EEST)

Nii ongi. Hilisemad mõõtmised on üldiselt täpsemad ja kui seal viga pole tehtud, siis ilmselt on see x,2 ka õigem. -Melilac (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:27 (EEST)

Maa-ameti kaasaegsel reljeefikaardil on Keilas ka üle 50m kõrguspunkte. --WikedKentaur (arutelu) 22. mai 2016, kell 22:52 (EEST)

Eks siis ajakohasta:) - Melilac (arutelu) 22. mai 2016, kell 23:05 (EEST)

Maa-ameti värskeimal reljeefikaardil on sama punkti abs kõrgus 48,5 m (täpne koht tuleb sisestada käsitsi koordinaatide abil, mille saab kopeerides NL topokaardilt), kõik ülejäänud sellest punktist kõrgemad künkad on tehislikud ja rajatud terviseraja tarbeks. --Ivar (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 20:13 (EET)

Märkused

Pinnamood ja geoloogiline ehitus

Ma asendaksin sissejuhatuse vähem kuiva sissejuhatusega, kui lubate.

Pinnamoe osa ei ole korda tehtud. Praegune esitus ei anna tervikpilti. Ei selgu, kas Keila mägi ulatub linna territooriumilt välja ning kuidas erineva pinnamoega osad omavahel paiknevad. Soo ei ole pinnavorm. Üks väide on viitamata. Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 10:49 (EET)

Kui võimalik, võiks olla mingi pinnamoekaart või -skeem. Ma ei tea, kas see on võimalik, aga üldse oleks hea midagi kaarditaolist, mis näitab Keila territooriumi kuju ja objektide paiknemist. Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 11:34 (EET)

Eelmises alajaotuses öeldakse, ei ole ka kõrgeim punkt õige kõrgusega. Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 11:36 (EET)

Geoloogiline ehitus. "Sama lademe alumisi kihte saab vaadelda näiteks Rootsis ja Põhja-Ameerikas." See sisu peaks minu meelest üle minema artiklisse Keila lade. Tavaliselt me kirjutame Vikipeedias "Ordoviitsium" ja "Kesk-Ordoviitsium", aga see on muidugi vaieldav. Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 10:57 (EET)

Geoloogiline ehitus ei ole süstemaatiliselt koostatud. Mis on aluskorra ja Keila lademe vahel? Keila lademest räägitakse kaks korda. Ühes kohas räägitakse, et see ulatub kohati peaaegu maapinnani, teises kohas, et lausa maapinnani. Kui on öeldud, millal Keila lade on tekkinud, kas siis ei peaks ütlema, millal aluskord on tekkinud? Mis tähendab, et paekivi pärineb lademest? Kas ta ei ole lademe osa ja kas lade ei koosne paekivist? Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 11:12 (EET)

Kohati koosneb lade ka merglist, kuigi mitte Keila kohal. - Melilac (arutelu) 29. jaanuar 2017, kell 16:56 (EET)

Viimane lause ei haaku hästi. Kui jutt on ehitusgeoloogiast, siis pinnasetüüp on näiteks liivpinnas. Mainitud on ka muldi, aga need ei käi geoloogilise ehituse alla. Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 11:32 (EET)

Veel märkusi

Hirvelaid, Melilac, Iifar,

Vaatame äkki need märkused üle ja kontrollime korra veel seda artiklit. Püüaks selle ühiselt A-kvaliteediklassi alla saada. Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 00:06 (EET)

Viitamata laused või küsitavad väited võiks eemaldada või tõsta arutelulehele. --Hirvelaid (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 12:57 (EET)

Märkusi tuleks mul veel.

Kui me problemaatilisi kohti lihtsalt niimoodi nudime, siis võiks küll saada A-klassi artikli. Minu meelest oleks parem püüda need päriselt korda teha, et saada hea artikel. Kui tõesti kuidagi ei saa, siis võib ka heast artiklist ülejõukäiva teema välja jätta. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 13:02 (EET)

Seep see ongi, et tuleb veel:) See on nagu takistusjooks, millel distantsi pikkus jäi tähistamata. Keila ja Hanerahu lähevad paremaks ainult julma kärpimise teel. Aga kes selle kärpimise ette võtaks? Mina ei tea. --Hirvelaid (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 13:12 (EET)

Mina võin kärpida küll. Sa võid ka ettepanekuid teha. Sellest artiklist siin võib alati tõsta osa haruartiklitesse, ja need, kohad, millest ma jagu ei saa, tuleb ka ikka kuskil säilitada.

Distantsi pikkus on ju näha: on näha, kui kaugele ma läbivaatamisega olen jõudnud. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 13:29 (EET)

Loomulikult tuleb arvestada ka sellega, et taolises artiklis jääbki osa andmeid muutuma (rahvaarv, nagu näha, siis ka pindala ja suurim kõrgus - sest ega mõõtjad suhteliselt lameda tipuga mäel seda spetsiaalselt taga ajama ju hakka, mõõdavad ikka sealt, kus neile tundub, et on hea mõõta ja halduspiire võidakse ka edaspidi nihutada. - Melilac (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 16:09 (EET)

Muidugi, aga edaspidine ajakohastamise vajadus ei takista heaks artikliks kirjutamist.

Kui see suurima kõrguse mõõtmine pole usaldatav, siis peaks võib-olla ütlema "suurim mõõdetud kõrgus" või selle üldse ära jätma. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 16:14 (EET)

Vabandust, nii ei saa öelda. Ma arvan, et võime piirduda viimaste andmetega. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 16:24 (EET)

Ei saa jah, sest alates XX sajandi alguses mõõdetud 56 meetrisest kõrgusest toimus vahepeal mäe kõrguse pidev kahanemine. Iseasi on see, kuidas asja sõnastada... - Melilac (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 17:35 (EET)

Kui see oli tingitud valedest mõõtmistest, siis pole võib-olla tarvis sellest rääkida, vähemalt mitte selles artiklis. Küll aga tuleks öelda, et tegu on viimaste andmetega, ja viidata. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 20:45 (EET)

Tegelikult hetkeseis, kus komakohta taga ei aeta, on minu meelest ka ilus. Maakerke kiirust arvestades tekib nii ajakohastamise vajadus iga 500 aasta järel.- Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2017, kell 17:41 (EET)

Sõnastust vaja kohendada

Kas nii ikka saab öelda: Keila linna kohalt on leitud jõesilmu, haugi angerjat, särge, turba ja roosärge, harva ka lõhet ja vimba. Sõnastuses asi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. jaanuar 2017, kell 23:30 (EET)

Tuleb parandada. (Andres)

Üks lause mis mind veel häirib on: idaosa laiub Keila jõe tasastel kallastel. Sõna laiub ma saan aru, et võib kasutada Mongoolia stepi kohta, aga et väikelinna osa laiub - pigem mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. jaanuar 2017, kell 01:35 (EET)

"kõige soojem kuu on juuli, mil aasta keskmine maksimaalne õhutemperatuur oli +21,2 °C" --> kas siin on äkki silmas peetud "kuu keskmine"? viide ei tööta.

Ja üldiselt on see ikka üks väga korralik artikkel. Ivo (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 19:13 (EET)

Keilaga seotud isikud

Kas kõik, keda on mainitud, elavad Keilas? Andres (arutelu) 26. mai 2017, kell 13:45 (EEST)

Ma mõtlen lõiku, mis algab nii: "Keilas on elanud ja töötanud või õppinud ning elavad arhitekt..." Andres (arutelu) 27. mai 2017, kell 07:54 (EEST)

Teadaolevalt jah. Olen seda ka Keila linnast järgi küsinud ja sealsete kommentaaride alusel kunagi nimekirja täiendanud. Ivo (arutelu) 28. detsember 2017, kell 22:30 (EET)

PKC Grupp

Minu meelest PKC-d tuleks artiklis ikkagi mainida. Andres (arutelu) 27. mai 2017, kell 07:54 (EEST)

Artikli staatus

Heaks artikliks (kus meil on ainsate asulaartiklite näidetena Hedeby ja Leiden, millest kumbi ei sobituks täna isegi B-klassi artikliks) seda nähtavasti kunagi ei valita, siis teen ettepaneku arvata see artikkel siin A-klassi kuuluvaks, et vähemalt mingigi asulaartikkel oleks kõrgema tunnustuse vääriliseks arvatud. Kuna minu poolest võiks selle arvata ka heaks artikliks, siis ammugi võiks ta sobida A-klassi alla. Vaja oleks veel kahte poolthäält (või selget poolthäälte enamust).

Hirvelaid, Melilac, Iifar, mõtteid?

Ivo (arutelu) 28. detsember 2017, kell 22:30 (EET)

A-klass – jah. --Hirvelaid (arutelu) 29. detsember 2017, kell 07:59 (EET)

Mina annaks B-klassi. Andres (arutelu) 29. detsember 2017, kell 17:57 (EET)

See on kraadi võrra nõrgem kui Canberra, mille puhul ma olen mõelnud, et tegemist võiks olla hea artikliga. Melilac (arutelu) 30. detsember 2017, kell 09:47 (EET)

Ehk siis kui Canberra = A, siis Keila = B, Kui Canberra = Hea, siis Keila = A. - Melilac (arutelu) 30. detsember 2017, kell 12:48 (EET)

Muuseas, Ivo, millal sa kavatsed panna arutlusele vanade artiklite kvaliteedi, ehk siis alustada mittesobivate eemaldamist? - Melilac (arutelu) 30. detsember 2017, kell 12:53 (EET)

Minu meelest vastab Canberra hea artikli nõudmistele ja võiks pm ka vastava märgise saada.

Kuna Keila kohta pole mitte kuskilt väga häid allikaid võtta, siis siin võiks minu meelest selle lati asetada vähe madalamale ja seega ei näe ma probleemi ka selle arvamiseks heaks artikliks. Aga kindlasti loeksin ma selle vähemalt A-klassi kuuluvaks.

Kogu aeg on olnud mingeid muid teemasid üleval nii palju, et ma pole jõudnud seda heade artiklite teemat tõstatama hakata. Praegu tahaks ka teadusfoto asjad enne kaelast ära saada. Ivo (arutelu) 30. detsember 2017, kell 13:16 (EET)

Kommentaar: Kruusamägi, Melilac, mina olen oma arvamuse heade artiklite kandidaatide lehel juba ära öelnud (praegune seis 11 poolt, 3 erapooletut ja 1 vastu). Minupoolne vanade "heade" artiklite staatuse muutmise ettepanek pole siiani vastukaja saanud. --Ivar (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 17:05 (EET)

Kui me võtame arvesse ka heade artiklite valiku lehel antud hääli, siis võib selle artikli siin kohe A-klassi arvata, sest kui juba klass kõrgema kvaliteedikategooria puhul domineerivad poolthääled, siis A-klassi puhul pole üldse küsimust.

Seda ettepanekut polnud ma märganud. Ivo (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 17:47 (EET)

Veel mõtteid? Ivo (arutelu) 5. jaanuar 2018, kell 21:43 (EET)

Kui sa küsid, siis arvan et kuuerealine lause ilma ühegi tegusõnata just ilus ei ole. Hakkab see sõnaga 'Lisaks'. (Sealsamas on veel teinegi ilma öeldiseta, kuid lühem lause.) Ma kahtlustan, et korvpalluritest juttu tehes on siiski mõeldud Andrus Nagelit ja mitte sellist isikut, kellest ilmselt keegi kuulnudki pole. Ehk arvan, et keegi võiks selle siin ikkagi veel mõttega üle lugeda ja (ka postidega) lingid igaks juhuks ära kontrollida. Ja kui lugeda siis võib ka leida – mis asi on fermikandja?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. jaanuar 2018, kell 22:04 (EET)

Autovõidusõidust - kas Risti või äkki Harju-Risti?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. jaanuar 2018, kell 22:23 (EET)

Kas 'Kvaternaarisetete kattekiht' mitte lihtsalt 'Kvaternaarisetted' ei ole?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. jaanuar 2018, kell 22:28 (EET)

Linna juhtimise juurde tuleb ilmselt siiski viimaste valimiste järgne olukord.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. jaanuar 2018, kell 22:41 (EET)

"fermikandja" on kõnekeelne väljend, sama mis fermist kandur. Kuid kui Keila raudteesilla pilte vaadata, siis pole tegemist fermidega, vaid terastalakanduritega, täpsemalt I-talakanduritega. Seega võinuks artiklis olla "kahe terasest talakandjatega ..." või "kahe terasest talakanduriga ...". --Hirvelaid (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 10:45 (EET)

Vaatasin mina ka, et ferme pole ja kui ka oleks siis piisab ilmselt sõnast fermid... kuid kui sa guugeldad siis sa leiad, et sellist sõna mitte keegi ei kasuta... ainsad kohad kus sa netis seda üleüldse leida võid on siinsed Keilaga seotud artiklid, aga minu meelest pole Vikipeedia see koht, kus uusi sõnu leiutada...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. jaanuar 2018, kell 11:31 (EET)

Millisest sõnast on jutt? Kas "fermikandjast"? --Hirvelaid (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 11:38 (EET)

Jah. Iseasi kui selle mõte oleks arusaadav, antud puhul aga seda kindlasti ei olnud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. jaanuar 2018, kell 11:49 (EET)

Sellist sõna kasutas Mairo Rääsk oma raamatus"Eesti sillad". Eks ta oma raamatu koostamisel pidi kasutama allikaid, kus seda sõna kasutati. --Hirvelaid (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 11:56 (EET)

'Kvaternaarisetete kattekiht' on küll lihtsalt 'Kvaternaarisetted', kuid minu meelest on allika autor (vt allikast lk 19) antud juhul leidnud hea sõnastuse kirjeldamaks paljandit, millel lasub õhuke kattekiht.--Hirvelaid (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 10:54 (EET)

See on hea, kuidas kaks lisatud tähte lause korda tegid (thanks, Melilac)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. jaanuar 2018, kell 05:41 (EET)

Autovõidusõidu kohta: Kilomeetrid vastavad pigem Läänemaal asuvale Ristile, kui nad just vahepeal mööda külavaheteid ei tiirutanud. Aga toona muidugi sellist Old Thomas Rally stiilis külavaheteedel tiirutamist väga ei harrastatud. - Melilac (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 12:34 (EET)

ENE muide ütleb: "Eestis korraldati esimene autovõidusõit 1912 marsruudil Tallinn–Märjamaa–Tallinn". http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%201.%20k%C3%B6ide.%20A%E2%80%93Dyn%20(1968)/NENE1_2_page_0289.jpg  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2018, kell 20:39 (EET)

Edasi uurides, siis 1912. aasta juunis korraldas Balti Autoklubi võidusõidu Riia-Tallinn-Riia, mille ajal siis ka see Tallinn-Märjamaa-Tallinn kiirusvõistlus toimus. Juunis oli ka veel võidusõit Peterburi-Riia- Brest-Kiiev-Moskva, mis käis ka Narvast, Tallinnast ja Tartust läbi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2018, kell 21:01 (EET)

Kas kellelgi on veel sisulisi märkusi? Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 02:48 (EET)

Ma olen teinud hulga sisulisi märkusi. Kas kõik need on arvesse võetud? Ma arvan, et ei ole. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 09:26 (EET)

Kahtlane, kuid mõningate lausete pärast tahaksin mina siia veel praegugi keeletoimetamismalli külge panna. Küsimus ei ole mitte niivõrd grammatikas, vaid selles, et mõned laused on väga raskesti loetavad. Siin sees on kordusi, mõned laused tekitavad segadusi jm. Tekst vajab kohati ümberpaigutamist (näiteks vaata peatükki 'Nahkhiired' ehk siis selle pealkirja all ei ole koht lõigul, mis hakkab Keila linna territooriumi pindala on 11,25 km²...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. jaanuar 2018, kell 10:36 (EET)

Nagu mida veel? Need on kaks täiesti eraldi teemat. Mida sa siin täpselt kokku segad ja mida konkreetselt sa artiklile ette heidad? Artikli osade järjekord järgib otseselt varasemaid näiteid ja on mitmetes kohtades korduvalt läbi arutatud. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 14:00 (EET)

Kordan siis eelnevast, et eesti keeles peaks lauses olema reeglina sees öeldis, aga kui see puudub peaaegu 100 sõnalises lauses, ei ole lause hea. Toon praegu veel paar näidet tekstist, mis vajaks korrigeerimist... Tsitaat "Esimene haigla (linna- ja maa-ambulatoorium) hakkas Keilas tegutsema 1944. aastal vanas ja madalas puumajas (Jaama 11, lammutati 1992. aastal). 1963. aastal koliti endisse Keila rajooni parteikomitee hoonesse Keskväljakul.[8] 1970. aastate lõpus töötas Keila polikliinikus..." Ja nüüd küsimus, kust kohast äkki tekkis polikliinik, kui sellest pole enne poolt sõnagi? Sellest järgmine lause: "Suur haiglakompleks valmis aastatel 1989–1991 [8] Keila Männiku serval Pargi 30 (voodikohtade arvu poolest vabariigi kolmas kliinik), mis sai tuntuks oma põletusravi osakonna tõttu", siin aadressis olev arv ja selle järel sõnad voodikohtade arv ei ole just stiililt eriti hea ja kui teksti kiirelt lugeda võib ka segadusi tekitada jne. Sellised asjad mind artikli heaks artiklis tunnistamise koha pealt ei häiri, aga see näitab, et endiselt on vaja kogu tekst mõttega läbi lugeda ja kui osatakse, siis ka parandada või täiendada, kohati tuleb lauseid mitmeks jagada jm.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. jaanuar 2018, kell 19:17 (EET)

Kusjuures isiklikest mälestustest: ma sain oma vaktsineerimised kätte just Jaama 11 majas, aga see oli hea hulk aega pärast aastat 1963. - Melilac (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 19:42 (EET)

Andrese märkused sai omal ajal metoodiliselt üle vaadatud, aga ta muidugi ütles, et need käivad vaid artikli esimese poole kohta ja ta lubas uuesti üle lugeda ja vajaduse korral uusi lisada. - Melilac (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 12:26 (EET)

Siinsamas arutelus on peatükk "Pinnamood". Minu meelest ei ole artikli peatükis "Pinnamood" niisugust kirjeldust, kust saaks aru, kuidas Keila mägi linna suhtes paikneb ja kuidas teised linna territooriumi osad selle mäe suhtes paiknevad. Selle peaks saama kaardi järgi koostada. Praegu on kirjeldus üksikutest tükkidest kokku pandud nii, et pilti ei kujune. Ma ei ütle, et konkreetselt see tingimata segaks A-klassi artikliks valimist, aga heaks artikliks valimist küll. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 18:39 (EET)

Ehk sa sisuliselt sooviksid, et artiklis oleks kaart, mis tooks välja eri alade kõrguse? Sest mõistetavalt on selliste siiski üsna laugete alade täpne kirjeldamine võrdlemisi tülikas ja selline kirjeldus jääks raskesti mõistetavaks. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 18:46 (EET)

Märkus: kaardi saaks tekitada nt nende andmete põhjal. Aga kõige selle selgitamine ei ole minu arust sugugi vajalik Keila artiklis (küll Keila mäe artiklis).Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 18:53 (EET)

Kaart oleks muidugi teretulnud. Aga ei, ma ei mõtle, et kõik kõrgused kindlasti tuleks ära tuua (kuigi rohkem kõrgusi võiks ju olla). Oluline asi on see, kuidas Keila mägi Keila linna suhtes asetseb. Sõnaliselt on seda muidugi raskem kirjeldada kui kaardiga, aga pole öeldud, et suur osa mäest on üldse väljaspool Keilat, mis ilmakaare suunas mägi jätkub ning kui suur on mäe ala osakaal linna alas ja mis ilmakaarte kanti see põhiliselt jääb ning kui suured suhteliselt on need alad, mis on väljaspool mäge. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 19:11 (EET)

Ma vaatasin selle asja uuesti üle. Minu meelest on siit puudu eelkõige see, umbes kui suure osa linna alast mägi koos oma nõlvadega hõlmab, ning see, et oluline (suurem) osa mäest jääb Keilast väljapoole. Selle viimase peale lugeja naljalt ei tule, just sellepärast ei anna see kirjeldus arusaadavat pilti. Kas läänepoolne osa on samal pool mäge kui lõunapoolne osa? Maantee ei ole hea orientiir. Ja jällegi, kas see läänepoolne osa on pisike või suur? Kui oleks mingi skemaatiline kaart, siis muidugi võiks napima kirjeldusega leppida. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 18:18 (EET)

Viited on vananenud ja tuleb üle kontrollida. Nt viite https://www.keila.ee/et/ajalugu all on Keila lasteaia ajulugu, mitte linna ajalugu. --Metsavend 9. jaanuar 2018, kell 16:41 (EET) Seitsmenda sillana peaks kevadel valmima jalakäijate sild mõisapargis. Silmas on peetud 2017. aasta kevadet. See ei saa nii jääda. --Metsavend 9. jaanuar 2018, kell 16:48 (EET)

J Korras --Ivar (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 18:14 (EET)

Ma leian, et neil, kes on ennast positsioneerinud sõltumatute retsensentidena, oleks nüüd tõesti viimane aeg endal käised üles käärida ja selle artikli viimased puudused kõrvaldada. Mul hakkab seda saagat lugedes piinlik nende inimeste ees, kes läbi aegade on selle artikli valmimisse olulisel määral panustanud. Et mitte jääda üldsõnaliseks, loen need inimesed siinjuures ette: Kruusamägi, Hirvelaid, Melilac, Iifar, Suwa, Adeliine, Kyng, Metsavend. Küsimus on nüüd ei rohkem ega vähem kui selles, et kuidas nende inimeste kaas- ja koostööd väärtustatakse. Ja hea võimalus seda tööd väärtustada on järgides põhimõtet: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Selle asemel kumab siit seni aga läbi suhtumine – tublid, et tegite, ent see ei ole ikka piisavalt hea, aga kuidas oleks hea, mina ka ei tea ... --VillaK (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 07:23 (EET)

Just nagu kvaliteedi kontrollimine ei oleks koostöö. Sama hästi võiks öelda, et kvaliteedi kontrollijate tööd ei väärtustata, vaid aina küsitakse, kas on veel midagi viga, kas on veel midagi viga, kas saab juba heaks artikliks, vaadatagu juba rutem läbi, selle asemel et ise läbivaatamises kaasa lüüa, ja veel süüdistatakse venitamises. Siin on jutt peamiselt minust. Minusse suhtutakse nii, nagu mina oleksin süüdi, et artikkel ei ole hea. Ma olen siit vaistlikult eemale hoidnud kui kohast, kus saab riielda. Ma olen siin vähe parandusi teinud ja rohkem arutelulehel kirjutanud sellepärast, et pole selge, kas parandused teeksid artiklit paremaks või halvemaks. Ma olen kommenteerinud ainult juhul, kui ma ise pole osanud parandada või pole kindel olnud, kas minu parandused oleksid head.

Ja kus on ebakonstruktiivne kriitika? Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 18:55 (EET)

Tekitasin nüüd kaardi (Keila mägi). Lepime aga kokku, et sellest piisab ja me ei hakka siia artiklisse mingeid ei tea mis mittetarvilikke täpsustusi lisama, et kuidas see küngas ikkagi kulgeb (või pärast kaebama, et teksti tuleks lühendada). Mingi üldistusaste peab ka olema. Las inimesed loevad selle kohta eraldi artiklist, kui see neid tõesti huvitab.

Valdava osa sellest artiklist on kokku kirjutanud kolm kaastöölist ja lisaks on veel vähemalt kolm korda nii palju teisi kaastöölisi siia usinasti panustanud. On meil ühtegi teist sellist artiklit terves selles keeleversioonis, kus oleks ligilähedaseltki nii paljud inimesed ühe artikli heaks vaeva näinud? Rääkimata sellest, et juurde on tekitatud suur hulk artikleid seotud teemadel. Tulemus on igati tubli. Aga mõistetavalt on ka väga mitmed inimesed tugevalt frustreeritud, sest pidevalt noritakse pisiasjade kallal, mis selle artikli seisukohast siin ei ole eriti olulised, ja heidetakse ette puudusi, mille olemusest on väga keeruline aru saada (kaasarvatud sellest, kas need puudused üldse eksisteerivad). Mõistetavalt ei ole selle tekstimassiivi kvaliteedi kontrollimine vähimalgi määral lihtne ja ka selle juures on tehtud suur töö, aga artikli koostajatel on aja jooksul tekkinud kahtlus, et vahet pole, milline see artikkel on: niikuinii see kellelegi ei meeldi. Ja see häirib.

Ma ise hakkasin selle artikli kallal tööle üsna täpselt neli aastat tagasi, mil see oli minu arvates kõige parem linnaartikkel eestikeelses Vikipeedias ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Keila&oldid=3824077 see nägi välja selline) ja lootsin saada sellest ühte korraliku näidist. Eeldasin, et tuleb üks kiire sprint ja saab artikli seejärel ka vastavalt märgendada, aga hulk aega hiljem nii kümnendal kilomeetril (või nii 2015. aasta paiku) hakkas juba jaks raugema, sest lõpp ikka ei paistnud. Ootused artiklile lihtsalt kasvavad kiiremini, kui inimesed jõuavad seda arendada. Aasta eest tekkis uus lootus ja nüüd tahaks uskuda, et see maraton hakkab viimaks lõppema (kuid ma ei välistaks sedagi, et tegemist on ultramaratoniga). See artikkel siin oli isegi üks olulisi ajendeid A- ja B-klasside loomisel (ja üldse selle kvaliteedikriteeriumite lehe tekitamisel), sest lisaks hindajate vähesusele (mis ei võimalda ka igati korralikel artiklitel kuut häält kokku saada) on ootused artiklitele kasvanud kohati suuremaks, kui on üldse võimalik saavutada. Ja ilma vaheastmeteta ei ole mõeldav, et keegi väga viitsiks artiklitega sellises mahus vaeva näha. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 04:53 (EET)

Kaart teeb asja palju selgemaks. Kas ei võiks selle kaardi artiklisse panna? Siis ei ole ka tarvis öelda, kui suure osa mägi moodustab. Kas see on üle poole? Kirjutaksin selle sisse, kui saaksin tõendada. Tegin väikseid muudatusi. Lisasin, et künka loodeots on Valkse külas, ja lühendasin lääneosa kirjeldust. Raudtee ajab siin ainult segadusse. Küll aga tuleks raudteed kui piiri mainida asendi kirjelduse juures. Asendi saaks teha eraldi alajaotuseks. Sama põhjaga kaart-skeemi abiga saaks ka asendit kas eraldi alajaotuses või sissejuhatuses detailsemalt kirjeldada.

Kui formaalse tunnustuse puudumine on frustreeriv, siis oli vahepealsete astmete tekitamine muidugi õige samm. Märgin lihtsalt, et energiat oleks võinud kulutada ka artikli lugemisele. Artiklit ei pea ajama hoomamatult pikaks, selle asemel võib tekitada haruartiklid, jättes põhiartikli ülevaatlikumaks. Lühemas ja ülevaatlikumas artiklis on ka kvaliteeti lihtsam tagada. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 07:51 (EET)

Minu meelest see ei ole tõsi, et ootused on liiga suured. Lihtsalt põhilised valdkonnad peavad kaetud olema, kõik need faktid, mis on trükitud entsüklopeediates sees, peaksid sees olema, ja ka midagi sellist, mida seal pole, ja esituse kvaliteet ei tohiks trükitud entsüklopeediate omale alla jääda.

Lugejate ootused on erinevad ja vastuolulised, mistõttu kõiki on võimatu täita, aga see ju ei tähenda, et lugeja ei võiks oma soove välja öelda. Ma olen spetsiaalselt rõhutanud, et nende täitmine ei ole heaks artikliks valimise eeldus. Aga eelmises lõigus mainitust ei saa minu meelest taganeda. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 08:17 (EET)

Eestis siiski ühtegi mäge pole. Seegi on selline ülimalt lauge küngas. Nii on väga keeruline määratleda, et kust see algab.

Skeemil märgib kõige heledam roheline alasid üle 35 m merepinnast, natuke tumedam 40 m merepinnast ja veel tumedam 45 m merepinnast. Ülejäänud osa linnast jääb suuresti 30+ m sisse. Jõgi on u 24-25 m merepinnast ja võrdlemisi madalad on ka jõega piirnevad alad (eriti Keilast lõunas ja põhjas, kus nad ulatuvad hulga kaugemale).

Ma vist ei pea meenutama, et me olemegi tekitanud väga suure hulga artikleid (vaata korra kategooriat Keila). Lihtsalt olukorras, kus kogu aeg nõutakse artiklis millegi täpsustamist ei ole sellest piisanud, et mõnes teises artiklis on see teave juba pikemalt ja põhjalikumalt kirjas.

Kui samasuguse innukusega kontrollida teisi häid artikleid, siis oleks võimalik kohe kõik tunnustusest ilma jätta. Ei ole mitte mingit probleemi ka norida kõigi nende juures ja päris suurelt. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 15:13 (EET)

Kus see norimine siin on? Kaart tegi asja kohe palju selgemaks ja kui kaart siia artiklisse panna, siis praegusest kirjeldusest piisab (võiks ehk küll kõrguste kohta pisut rohkem öelda). Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 16:38 (EET)

Ma olen nõus, et ei pea pikemalt rääkima asjast, mille kohta on haruartikkel. Aga meil ei ole pikemat artiklit Keila pinnamoest. Ja kui meil jääb infot üle, miks siis mitte seda artiklit tekitada?

Kui Sa ütled, et heade artiklite üle võib suurelt norida, miks Sa ei nori siis? Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 16:47 (EET)

---

Need raamatupealkirjad tuleks viidete alt ära võtta ja panna kirjanduse alla (autor, aasta ja lk alles jätta), aga mul pole praegu jõudu sellega tegeleda.

Ahjaa, selline märkus ka, et palun ärge pange uusi viiteid keset artiklit, kui viited on kord juba koondatud. Nende hilisem parandamine on paras piin. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. jaanuar 2018, kell 17:48 (EET)

Selle palve arvestamine on ka paras piin:) Kas sellised viited ei tööta? Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 18:01 (EET)

Töötavad küll, seega väga suurt probleemi pole. Lihtsalt neid linke on hiljem tülikas otsida (eriti kui artiklis on sadu viiteid). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. jaanuar 2018, kell 18:05 (EET)

Isiklik arvamus on see, et viiteid ei tohiks üleüldse koondada ja viited tuleb kirjutada sinna, kus need esinevad.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. jaanuar 2018, kell 19:34 (EET)

Ajaloo periodiseerimine

Siinset artiklit vaadates ja vaadates artikli Eesti uusaeg tekib mul küll küsimus, mis moodi meil siin ajaloo perioodid on? See küll vist nati üldisem küsimus.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2018, kell 18:35 (EET)

Need asjad praegu ei klapi küll. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 20:03 (EET)

Probleem on muidugi selles, et piir keskajaga on väga selge, aga varauusaja ja uusaja vahel tundub see veidi hägusem olevat. Seda peaks meie ajaloolastelt (Minnekonilt ja viimaselt kuu vikipedistilt) küsima, kas seal täpsema otsuseni jõutud on - ja kui ei ole, siis ongi see üldisem küsimus, mis artiklit ei puuduta. - Melilac (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 21:07 (EET)

Enamasti on Eestis uusaja algusekspeetud Liivi sõda, aga kui meil spetsiaalne artikkel midagi muud räägib ei tea mida edasi teha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2018, kell 21:19 (EET)

See Eesti uusaja artikli dateering (19. saj) on vale. (Vara)uusaeg algas ikka koos Liivi sõjaga või selle järel. Kuhu varase ja hilise uusaja piir täpselt tõmmata, ei tea. Kas poleks arusaadavam ja loogilisem asula ajalugu periodiseerida hoopis selle järgi, millise poliitilise võimu alla ta kuulus: Taani aeg, ordu aeg, Rootsi aeg jne? --Minnekon (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 22:47 (EET)

Jah, minu meelest ka, aga pealkirjad olenevad ka artikli sisust. Näiteks Rootsi aja kohta on ainult üks lause (ma ei tea, kas see peab nii olema). Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 08:17 (EET)

Kuna toona oli asula pisike külake, kus midagi ei toimunud, siis vist jah. Seal oli küll üks aktiivne pastor, aga kuna pastoraat ei ole linnas, siis saab teda mainida pigem kultuuriloos kui asula ajaloos. Rootsi aeg siis ehk Vene ajaga kokku viia? - Melilac (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 08:10 (EET)

Politseijaoskond

Lääne-Harju politseijaoskond asub Politsei- ja Piirivalveameti andmetel Tallinnas https://www.politsei.ee/et/kontakt/politseijaoskondade-kontaktid.dot  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2018, kell 18:54 (EET)

Soovitus piltide osas

Clockwise, from top: Midtown Manhattan, Times Square, the Unisphere in Queens, the Brooklyn Bridge, Lower Manhattan with One World Trade Center, Central Park, the headquarters of the United Nations, and the Statue of Liberty

Enne kui see kunagi nt heaks artikliks valitakse, oleks suurepärane kui keegi võtaks vaevaks luua tähtsamatest piltidest analoogne montaaž, mille saaks artikli algusesse (tulevikus infokasti) panna. Teiste linnaartiklite puhul muidugi ka.
- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. jaanuar 2018, kell 19:02 (EET)

Meil mallid ei toeta eriti selliste piltide kasutamist. Samuti: kas meil on vaja kindlasti nt ingliskeelset Vikipeediat selles osas eeskujuks võtta? Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 19:27 (EET)

Sestap lisasingi, et "tulevikus infokasti". Ma muidugi ei ütle, et enne infokastide moderniseerimist (mida nad minu meelest üsna kindlasti vajavad) ei tohiks ükski linna-artikkel hea artikli staatust saada. Küsimuse osas - minu meelest muudavad need montaažid infokastid visuaalselt atraktiivsemaks kui üksik pilt ja võimaldavad kiiresti mitmetele olulistele seotud artiklitele linkida. Vt näiteks Korea sõda, Esimene maailmasõda, Teine maailmasõda jne. Lühidalt: ei pea võtma, aga võiks.

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. jaanuar 2018, kell 19:43 (EET)

Sellel võib olla selline varjatud pluss, et inimesed kellel, kellel on sisse lülitatud artikli eelvaade, ei pea enam Harjumaa asulate puhul vaatama Harjumaa kaarti, kus ka isegi mitte asula asukohta pole märgitud, vaid näeksid äkki midagi asulale iseloomulikumat.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Ahsoous (arutelu • kaastöö).

Ja varjatud miinus, et fotost aru saada, peab näpuga järge ajama, sellal kui üks foto, üks tekst põhimõtet järgides näeb kohe ära, mis on mis. Lisaks on selline kollaaž ikkagi isikliku eelistuse põhjal koostatud. - Melilac (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 20:58 (EET)

Ma pole selle viimase argumendi osas päris nõus, sest võib ju teha nii, et enne nende koostamist küsitakse ka teiste arvamust. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. jaanuar 2018, kell 21:16 (EET)

---

Osadel pildiallkirjadel on lõpus punkt, teistel mitte. See vajaks ühtlustamist, ent kumb variant on kohane? --VillaK (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 18:11 (EET)

Kas vajab? Kui pildiallkiri on üles ehitatud lausena, on loogiline, et lõpus on punkt (näiteks on pildistatud jaanitulelisi Pärapõrgu kõrtsi juures, pilt on kasutusel artiklis Pärapõrgu kõrts ja allkiri on järgnev: Pärapõrgu kõrtsi esine plats on kohaliku rahva jaoks paik, kus teha ühist jaanituld. Samas artiklis Pärapõrgu küla kohta võib sama pilt üleval lihtsalt nii Pärapõrgu kõrts).- Melilac (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 18:45 (EET)

Ka see võiks olla aktsepteeritav lahendus kui ühe-kahesõnalised lühiallkirjad on ilma punktita ja täislause kujul pildiallkirjad lõpevad punktiga. Oleks vähemalt süsteemne ja arusaadav. Ent praegune süsteemitus riivab pisut silma. Näited artiklist: "Kunstmuruväljak." (lõpeb punktiga), "Tänavakorvpall" (ilma punktita), "Elamu raudteejaama territooriumil." (punktiga), "Keila kirik on Harju maakonna suurim maakirik" (ilma punktita), "Kaitsealune Liivaaugu tamm, mille tüve ümbermõõt on seitse meetrit." (punktiga) --VillaK (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 19:05 (EET)

Kommentaar: parandasin ära, tegelikult on reegel lihtne: Kui pildiallkiri on ühelauseline, ei käi selle lõppu punkti (hüüu- ja küsimärk käivad). Kui pildiallkiri koosneb mitmest lausest, jääb punkt ära üksnes viimase lause lõpust. --Ivar (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 19:40 (EET)

Minu meelest peaks just sel juhul, kui allkiri koosneb mitmest täislausest, kindlasti punkt lõpus olema. Seda asja peaks keeleinimestelt küsima. Andres (arutelu) 12. jaanuar 2018, kell 06:29 (EET)

Eip. Andres, vaata http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=57  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. jaanuar 2018, kell 06:48 (EET)

Võtan teadmiseks. Andres (arutelu) 12. jaanuar 2018, kell 06:52 (EET)