Arutelu:Karl Martin Sinijärv
Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi.
- See lause ei sobi hästi konteksti.
Loomingu iseloomustuses tundub olevat autoriteksti, mis tuleks vähemalt atribueerida. Andres 19. veebruar 2009, kell 05:26 (UTC)
Kas onu on ikka selles artiklis oluline? Andres 30. aprill 2009, kell 20:31 (UTC)
Vähendasin reklaamivat lähenemist, paigutasin isiklikud asjad eraldi ossa, kus nad ei ole ka nii pealetükkivad. --Vikker 17. mai 2009, kell 20:16 (UTC)
Ei tea, millisest kirjutisest see võetud on, et viidata. Võib muidugi veel neutraalsemaks teha. Ärajätmine oleks probleemne asi. Paljudel ei ole loomingu üldist iseloomustust, aga ega see üleliigne ole. --Vikker 17. mai 2009, kell 20:27 (UTC)
- Probleem on selles, et sellist iseloomustust on väga raske verifitseerida, saab ainult viidata kellegi sõnadele, neid aga ei tohi suures mahus tsiteerida. Andres 17. mai 2009, kell 20:41 (UTC)
- Saan aru, see on õige. Tuleks siis ära jätta? Sama probleemi leidub ka mujal. Küsigem näiteks, kelle sõnadele või millele toetutakse artiklis Jaan Kaplinski kohta - sealsed viited on viited tema enda raamatute tekstidele (kus neid üldistusi kirjas ei ole, mis Vikipeedia artiklis tehakse), mitte aga kellegi teise (näiteks artikli kirjutaja avalikkuses fikseeritud ütlemistele). Kuidas sealset iseloomustust õigeks tunnistada? Põhimõtteliselt on võimalik mingeid üldistusi (näiteks raamatukogus tuhnides) ikka leida, aga kas neist üldiseloomustuse jaoks piisab? Ei pruugi piisata, tihti on midagi leida üksikraamatute kohta, aga koguloomingu kohta mitte. Ja eks see ole terve ettevõtmine, see raamatukogus tuhnimine. Tavaentsüklopeediad on need probleemid lahendanud ilmselt sellega, et vastava artikli kirjutab vastav asjatundja. Aga siin...? --Vikker 17. mai 2009, kell 21:04 (UTC)
- Me saame nende üldiseloomustuste sisu leida teatmeteostest kirjanduslugudest jms ning selle ümber sõnastada ja allikale viidata, kohati ka tsiteerida. Kui allikaid pole, tuleb piirduda üksikteoste kohta öeldu refereerimise ja tsiteerimise kohta. Andres 17. mai 2009, kell 21:32 (UTC)
- Saan aru, see on õige. Tuleks siis ära jätta? Sama probleemi leidub ka mujal. Küsigem näiteks, kelle sõnadele või millele toetutakse artiklis Jaan Kaplinski kohta - sealsed viited on viited tema enda raamatute tekstidele (kus neid üldistusi kirjas ei ole, mis Vikipeedia artiklis tehakse), mitte aga kellegi teise (näiteks artikli kirjutaja avalikkuses fikseeritud ütlemistele). Kuidas sealset iseloomustust õigeks tunnistada? Põhimõtteliselt on võimalik mingeid üldistusi (näiteks raamatukogus tuhnides) ikka leida, aga kas neist üldiseloomustuse jaoks piisab? Ei pruugi piisata, tihti on midagi leida üksikraamatute kohta, aga koguloomingu kohta mitte. Ja eks see ole terve ettevõtmine, see raamatukogus tuhnimine. Tavaentsüklopeediad on need probleemid lahendanud ilmselt sellega, et vastava artikli kirjutab vastav asjatundja. Aga siin...? --Vikker 17. mai 2009, kell 21:04 (UTC)
--- "1988–1991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat." Ta õppis Tartu Ülikoolis ka millalgi 1990ndate aastate teisel poolel (avalikku haldust?). Jäi pooleli.
- Kui leiab allika, võib sisse panna. Andres 31. oktoober 2010, kell 12:51 (EET)
______ "Karl Martin Sinijärv on ETV kultuurisaate OP! saatejuht." Oli. Praegu on teine saatejuht.
- Parandasin. Andres 31. oktoober 2010, kell 12:51 (EET)
Puuduvad tõlked teistesse keeltesse. Kirjanduslik iseloomustus peaks olema põhjalikum. Samuti kandideeris ta millalgi 1990ndail Tartu volikokku Isamaa või Isamaaliidu nimekirjas. --Oop 31. jaanuar 2012, kell 12:43 (EET)
"Kaamose kiuste" on välja jäetud. Andres (arutelu) 30. mai 2012, kell 23:50 (EEST)