Arutelu:Kare kellukas

Enamik lauseid said viidatud; (vist) norrakeelsest allikast ei saanud kõigest aru, v-o jäi mõni lausejupp keeleoskamatusest viitamata--Bioneer1 (arutelu) 24. juuli 2012, kell 20:23 (EEST)

Pigem meenutab rootsi keelt. Tekst on minu meelest kohati üle viidatud. Järjestikuste lausete järel ja eriti korduvalt samas lauses pole pigem tarvis sama viidet kasutada. Oht, et keegi lisab viidatud teksti vahele viitamata väiteid, on mõlemal juhul sama suur. Tuleb lihtsalt jälgida, et seda ei tehtaks ja viitamata väited tähistada. Ja viite kirjavahemärgi ette panemine minu meelest viitamist üldiselt selgemaks siiski ei tee, nii jääb vaid kirjavahemärk eelnevast lahku ja kui viide käib kogu lause kohta, siis nii sellist muljet pigem ei jää. Nagu viitamise arutelus välja toodud teeb rohkem viiteid kui tarvis teksti kirjuks, mitte niivõrd redigeerimisaknas, kuivõrd lugejate jaoks. Pikne 24. juuli 2012, kell 21:15 (EEST)

Ma meenutan, et kui viide on lõigu lõpus enne punkti, siis käib viide viimase lause kohta, aga kui pärast kirjavahemärki, siis kogu lõigu kohta. Taivo 24. juuli 2012, kell 22:07 (EEST)

See pole ilmne. Viitamise lehekülje arutelus oli sellest hiljuti juttu. Pikne 24. juuli 2012, kell 22:25 (EEST)

Minu meelest on üle viidatud ainult teise lõigu teises lauses, kus ühes lauses on kaks viidet, mõlemad samale allikale. Andres (arutelu) 24. juuli 2012, kell 22:35 (EEST)

tegin korda; algul tundus, et ühte lausesse oli infot kokku võetud lisaks viidatud allikale ka kusagilt teisest allikast, aga eksisin – oli ikkagi ühest allikast--Bioneer1 (arutelu) 26. juuli 2012, kell 16:58 (EEST)