Arutelu:Kapella (laev)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ma julgen väita, et tegemist on reisilaevaga... või siis reisikaubalaevaga... 82.131.23.107 20. oktoober 2007, kell 14:21 (UTC) alias Jürka


Cord Adeler oli kuulus norra admiral ja Duke of Yorkshire võiks minu nägemuses viia artiklile Yorkshire'i hertsog.--WooteleF 8. jaanuar 2010, kell 00:12 (UTC)

Siiski, säärast hertsogitiitli pole kunagi olemas olnud, see võib olla.--WooteleF 8. jaanuar 2010, kell 00:14 (UTC)
Vaatasin enne ümbersuunamiste tegemist, kas nendele midagi viitab ja ei leidnud. Aga loomulikult, kui miskit on siis loomulikult tuleb need aga need suunamised millekski muuks muuta (nagu sa Adeleriga tegid) -- Ahsoous 8. jaanuar 2010, kell 01:08 (UTC)
  • Kas tuleb veel artikkel ULS Ferry 1, kui see on Tallingi parvlaev? Oleks hästi, ka uuema malli panna,--PjotrMahh1 (arutelu) 20. september 2012, kell 17:37 (EEST)
Teen ümbersuunamise ULS Ferrylt. Praegu on see laev oluline ikka kauaaegse Tallinki laevana. Ssgreporter (arutelu) 21. september 2012, kell 01:09 (EEST)

Ssgreporter, me reeglina ei kasuta esiletõstuks rasvast kirja mujal kui esimese lause alguses ning teiseste, vananenud vmt nimede esiletõstuks kasutame ka esimeses lauses sulgudes kaldkirja. Ma jätsin tekstis tagapool mõned nimed kaldkirja sellepärast, et neid mainitakse tekstis, mitte ei kasutata. Pikne 13. september 2018, kell 10:53 (EEST)

Mis ajast pärineb "me ei kasuta" ja kuidas sellises reeglis kokku lepiti? Viimased 9 aastat on ühe laeva eri nimed olnud artiklis paksus kirjas, et need oleksid kergemini nähtavad. Mõni aasta tagasi hakati hoolega laevanimede ümbert jutumärke kustutama, aga kursiivi kasutatakse igasuguses tekstis ikka ainult võõrkeelsete tsitaatsõnade jaoks. Laevanimede esiletõstmine kursiiviga on jutumärkide asendamine, mida EKI pole soovitanud. Paksu kirja ja kursiivi kasutamisel on ka vahe: paksus kirjas on laeva iga nimi ainult esimesel korral, siis, kui laev selle nime sai. Kapella puhul oli see muutus iseäranis põhjendatud, sest eelmisi ja järgmisi nimesid ei olnud tabelis. Kapella, aga ka mõne teise laeva, nt Vana Tallinn (laev) või Meloodia (laev) puhul on selline kergesti märgatav esiletõst põhjendatud seetõttu, et sama laev on olnud Eestiga seotud või isegi Eesti lipu all mitme nimega.
Esimese lause vormistust puudutav on fikseeritud siin. See ei ole otseselt reegel, nii on kujunenud ja üldjuhul on nii. Kui on teisiti, siis enmasti sellepärast et kirjutatakse kuidas juhtub. Et mujal teksti sees rasvast kirja ei kasutata, pole fikseeritud, lihtsalt üldjuhul pole tavaks kasutada. Näiteks Kuriuss on varem tähelepanu juhtinud, et rasvase kirjaga liialdamine pole stiililiselt hea. Paistab küll, et laevaartiklites (või vähemalt Eestiga seotud reisilaevade artiklites) on üsna järjekindlalt ka tagapool rasvast kirja kasutatud, aga minu meelest pole kuigi head põhjust, miks nii peaks olema. Kui teisi nimesid on tarvis esile tõsta, siis võiks nad ju olla samamoodi esimeses lauses sulgudes ära toodud nagu tavaliselt (kaldkirjas). Või kui teisi nimesid on sulgudesse panemiseks paljuvõitu, siis eraldi lauses esimese lõigu või sissejuhatava osa lõpus.
Kaldkirja võib keele käsiraamatu järgi kasutada kirjeldatava keelendi esiletõstuks, nii nagu jutumärke. Sõidukinimede puhul sobib mainimisel minu meelest kaldkiri jutumärkidest paremini, kuna muidu jääb ehk kergesti mulje, et vormistame nimed pealkirjadena, aga teeme seda ebajärjekindlalt, kuivõrd nime kasutamisel pole jutumärgid vajalikud. Pikne 14. september 2018, kell 10:47 (EEST)
Minu kasutatud skeem laevaartiklite esimese lause ühtlustamiseks ei olnud vastuolus teie osutatud määratlusega. Selle kohaselt oligi näiteks nii: "... on Tallinki parvlaev", aga sellele järgnes: ", mis on ehitatud Soomes 2004. aastal". S.t kõik oluline: laevatüüp, laevaomanik, ehitusaasta ja ehituskoht oli esimeses lauses. Siis aga hakati neid esimesi lauseid ümber tegema ja nüüd on neid igasuguseid.
Laevanimesid kasutatakse erinevalt sõidukimarkidest, seda ei saa niiviisi üldistada. Tänapäevaste laevanimede hulgas on neid, mis sisaldavad lühendeid, ja nimesid, mille ees paljudel juhtudel kasutatakse lühendeid ning see ei võimalda eristada, millal on lühend laevanime koosseisus. Üks lühendiga näide on siinse artikli laev, kui kandis nime ULS Ferry. Merekeele nõukoda soovitab jutumärke kasutada, selle kohta on lugeda siin: Laevanimedest Sirbis. Ssgreporter (arutelu) 15. september 2018, kell 02:07 (EEST)
Teistmoodi on siiski see, et teised nimed on esile tõstetud tekstis tagapool ja rasvases kirjas.
Nojah, kas kasutada läbivalt laevanimed kirjutamisel jutumärke, on eraldi küsimus. Mina ei pea vajalikuks teha teisiti kui üldreegel ette näeb. Nime eristamisega minu meelest üldiselt pole probleemi, kuna me üldjuhul ei kasuta lühendeid nagu M/L, RMS jms. Kui mõnel juhul on neid lühendeid tarvis mainida, siis küllap saab sõnastada nii, et oleks selge või näiteks kirjutada lühend tabelis eraldi lahtrisse. Mis Suure Tõllu pikkuse näitesse puutub, siis sama nime võivad kanda erinevad asjad, ka erinevad laevad, ja eks see, millest jutt käib, peab eelkõige selgeks saama ikka konteksti abil. Pikne 15. september 2018, kell 12:33 (EEST)