Arutelu:Kaksikvõim Eestis

Lohisev pealkiri. Andres 21. aprill 2009, kell 12:26 (UTC)

Puudub lehekülg Kaksikvõim. Andres 21. aprill 2009, kell 12:27 (UTC)

Integreerida (kustutatud artiklist).

Kaksivõim Eestis 1917. aastal oli olukord Eestimaa territooriumil, kui peale Venemaal teostatud Veebruarirevolutsiooni teostas Eestis de jure riigijuhtimist Venemaa Ajutise Valitsuse pool määratud kunermangukomissar Jaan Poska ning tema nõuandev organ Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, de facto aga omas võimu revolutsiooniliselt meelestatud Venemaa sõjaväe toel Tööliste ja Talupoegade Saadikute Nõukogu ja selle täitevorganid Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Viktor Kingisseppa juhtimisel.

Võimuvaakumi tekkimine

1917. aasta veebruaris (uue kalendri järgi tegelikult märtsis) alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis Eestile välja rahvuslik autonoomia. Venemaa Ajutine Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse sai ka kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev.

Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemiskriis

1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa Keisririigi poolel ka eesti väeüksused.

 Pikemalt artiklis Eesti Esimeses maailmasõjas

Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis oktoobripööre, millega haarasid võimu enamlased.

 Pikemalt artiklis Venemaa Ajutine Valitsus

 Pikemalt artiklis Kornilovi mäss

 Pikemalt artiklis Oktoobrirevolutsioon

Kaksikvõimu tekkimine Eestis

Enamlastest ja esseeridest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (SRK) nimel võtsid Viktor Kingissepp ja vasakpoolne esseerid Erast Meister 27. oktoobril 1917 kubermangukomissar Jaan Poskalt Eestis üle võimu ja Poska oli sunnitud tagasi astuma.

Eesti Maapäev kuulutas end 28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) 1917 end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil.

Võimuvõitlus Tallinnas

Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. Kõrgemaid eestlasest sõjaväelasi, brigaadiülem Aleksander Tõnisson saadeti isegi Petrogradi Krestõ vanglasse ja mõisteti surma, kuid pääses tänu Brest-Litovski rahulepingule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud.

Eestis hakkas enamlaste võimu vastaste vastu kasutama sundi revolutsiooniline tribunal, karistama hakati neid, kes võimu üle ei andnud. Tribunali liige Johannes Käspert vastutas samal ajal ka punase tsensuuri eest. SRK otsustas sulgeda kõik mitte-enamlikud ajalehed. Tallinna Teataja toimetaja Eduard Hubel (alias Mait Metsanurk) ja Päewalehe toimetaja Georg Eduard Luiga anti tõrkumise pärast kohtu alla.

Tartumaa

Postimehe sulgemine tekitas terava kriisi Tartus, 21. novembril 1917 toimus suur iseseisvust toetav meeleavaldus, tulemuseks see, et Viktor Kingissepp vangistas Postimehe peatoimetaja Jaan Tõnissoni, lastes hiljem vabaks tingimusel, et ta Eestist lahkub.

Virumaa

Neis kohtades, kus bolševikud ei olnud veel võimul, juhindusid kohalikud omavalitsused Maapäeva otsustest. Nii oli see peamiselt Põhja-Eestis, Läänemaal, Järva- ja Virumaal. Aga siingi ei suudetud kuigi kaua vastu panna ja lõpuks tuli ikka pahempoolsetele jõududele alistuda.

Virumaal ja Rakveres toimus see nii. Võimuvõitluse etteotsa asusid nüüd Aseri ja Kunda bolševikud. 28. novembril moodustasid nad maakonna sõja-revolutsioonikomitee. Saatsid laiali üleskutse töölistele, talupoegadele ja soldatitele, kutsudes neid üles kiires korras valima uue Virumaa Töörahva Nõukogu koosseisu.

Seda siis kohtadel kiiresti tehtigi. Oma saadikud saatsid Rakverre mitte vallad ja alevid, vaid igasugused organisatsioonid, tehased, sõjaväeosad. Kokku saadi 53 saadikut ja kui need 1. ja 2. detsembril Rakveres uue täitevkomitee valisid, olid selles enamasti bolševikud.

See ei tähendanud aga veel seda, et kogu võim oleks Virumaal läinud töörahva kätte. Maakonnavalitsus tegutses edasi, saates välja oma kirju ja korraldusi. Sama tegi ka Töörahva TK. Need kaks Virumaa võimu tegutsesid lausa ühel tänaval. Maavalitsus Rohuaia 13 ja täitevkomitee kohtumajas Rohuaia 8. See oli tõeline kaksikvõim. Selline olukord kestis veel kümmekond päeva.

Ööl vastu 13. detsembrit, piirasid maakonnavalitsuse hoone ümber punakaartlased (Aserist, Kundast, Rakverest) ja kui töötajad hommikul tööle tulid, tungiti Virumaa Punakaardi ülema, Aseri bolševiku Leopold Linderi juhtimisel siseruumidesse ning nõuti võimu üleandmist. Samal ajal kogusid end ka linna Omakaitse mehed ja siin loomisel oleva Eesti 4. polgu sõdurid-ohvitserid, kes tungisid samuti maavalitsuse majja, ja punakaarlased olid sunnitud taanduma. Kuid mitte kauaks.

Punakaardi uue rünnakuga suudeti siiski maavalitsus laiali saata ja võim üle võtta. Niisiis võitis nõukogude võim Rakveres ja Virumaal alles poolteist kuud hiljem kui Petrogradis.Samal ajal jätkas rahulikult tegevust senine linnavõim. Tema tegemistesse bolševikud ei sekkunud.

Küll aga läks maal lahti hoogne mõisate ülevõtmine. Seda tehti vastavalt Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu 24. novembri 1917. a otsusele. Seda otsust toetas ka Eesti maatameeste konverents Tallinnas 3. ja 4. detsembril. Sellel konverentsil käisid ka kakskümmend üheksa Virumaa saadikut. Üldiselt läks mõisate ülevõtmine rahulikult, vaid Püssis tekkis tõsine konflikt 10. detsembril 1917, kus lasti maha Tallinnast kohale saabunud kolm punakaartlast. See jäi ka ainsaks verevalamiseks Eesti oma punaste ja valgete vahel sel esimesel nõukogude võimu perioodil. Ja need punakaartlaste tulistajadki, Eesti sõjamehed, lasi punane tribunal vabaks.

Oluliseks sündmuseks Virumaa elus oli sel esimesel punasel perioodil Narva liitumine Eestimaa ja Virumaaga. Narvas oli võim töörahva nõukogu käes juba märtsi algusest peale, sest seal ajas asja kohalik advokaat, bolševike üks tuntumaid juhte Jaan Anvelt.

Novembris avaldas Narva Nõukogu Eesti Töörahva Nõukogu TK toel Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogule soovi, et Narva liidetaks Eestimaa kubermangu külge. 16. novembril 1917 teatas Lenin, et ta on sellega nõus juhul, kui seda soovib enamik linnaelanikke. 10. detsembril korraldatigi siis Narvas rahvahääletus, kus selgus, et ligi 80% linna elanikkonnast oli Eestiga ühinemise poolt .

Vaata ka

 Pikemalt artiklis Kaksikvõim Venemaal 1917. aastal

Viited

---

Minu meelest on see halb pealkiri. Andres 25. aprill 2010, kell 00:53 (EEST)

Ei ole just hea pealkiri. Andres 14. august 2011, kell 21:09 (EEST)

Sa oled seda juba kolm korda öelnud ja võib-olla pead veel kolm korda ütlema. Kas Kaksikvõim Eestis on parem pealkiri? Või Kaksikvõim Eestis (1917)? Taivo 15. august 2011, kell 13:17 (EEST)

Ei tea, võib-olla sellist artiklit polegi tarvis. Andres 15. august 2011, kell 23:51 (EEST)

Halb pealkiri. Andres (arutelu) 25. aprill 2012, kell 02:23 (EEST)

Ma annan rahvale aega mõelda, aga kui keegi midagi ei paku, siis ma umbes kuu aja pärast teisaldan selle artikli pealkirja Kaksikvõim Eestis alla. Taivo 1. veebruar 2013, kell 00:27 (EET)

---

Siin on link Rahvuskongress (1917), kuid puudib lehekülg Rahvuskongress. Andres (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 07:42 (EET)