Arutelu:Kaelkirjak

Kui nüüd referaadi autor, kes eeldatavasti on põhikooliõpilane, selle ise siia üles pani, siis ta ehmatab sellise malli peale võib-olla ära ega saa ähmiga aru, mis seal öeldud on, ega julge enam näole anda. Võib-olla oleks parem poetada märkus anonüümse kasutaja arutelulehele. Või hoopis seda arttiklit lihtsalt niiviisi toimetada, et autoriõiguse rikkumisest enam juttu ei ole. Niikuinii võib arvata, et autor on põhiliselt kokku kombineerinud kolme raamatu teksti. Andres 5. märts 2006, kell 15.51 (UTC)

Võtsin sõna-sõnalt kopeeritud osad välja. Osa õnnestus teisel kujul sisse jätta, osa aga mitte:

Emas- ja isasloomad söövad harilikult erinevaid puuosi: emasloomad langetavad sageli pea allapoole, isased aga sirutavad võimalikult kõrgele. Täiskasvanud loom sööb päevas kuni 60 kilo lehti ja võrseid.

Niisugusel "ühissünnitusel" on see eelis, et poeg ei jää kunagi omapead. Sellele vaatamata langeb palju kaelkirjaku poegi esimese kuu jooksul lõvide, leopardide ning erinevate hüääniliikide ohvriks.

Mõned Aafrika hõimud peavad kaelkirjakule liha pärast jahti. Nad lähenevad kaelkirjakule tagantpoolt ning lõikavad kibekähku tema tagajalgade kõõlused läbi, et loom liikumatuks muuta, seejärel torkavad kaelkirjaku piigiga läbi. Kaelkirjakuid on ka farmides proovitud pidada, ent need katsed luhtusid. Kaelkirjaku sabakarvadest punutakse käevõrusid ja saba on heaks kärbsepiitsaks, millega putukaid eemale peletada.

Hetkel Ida- ja Lõuna-Aafrikas üsna arvukas. Mõningates Lääne-Aafrika piirkondades on aga kaelkirjaku arvukus salaküttimise tõttu langenud, ent praegu pole kaelkirjak otseses ohus. Tansaanias Serengeti rahvuspargis kasvab kaelkirjakute arv igal aastal viie protsendi võrra.

--Jaan513 5. november 2009, kell 09:25 (UTC)

Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga.

Võeti välja. --Epp 18. juuli 2011, kell 04:01 (EEST)

See artikkel võiks jääda perekonnale, liikide kohta tuleks luua uued artiklid. --Metsavend 18. aprill 2020, kell 11:15 (EEST)