Arutelu:Käekell

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Algust vikindasin, samas vaimus on lõpuni vaja. Taivo 7. november 2011, kell 15:05 (EET)

Retsenseering:

Head:

Artikkel on sisukas ning teema on tavalugeja jaoks hästi ning selgesõnaliselt lahti mõtestatud. Kui lugejaks on inimene, kes ei tea, mis asi on käekell, siis artikli lõpuks ta seda teab - antud on põhjalik ülevaade käekella arenemisloost, ehitusest, tööpõhimõtetest, elektroonilisest ja mehaanilisest käigumehhanismist, funktsionaalusest ja ka käekella aksessuaari mõistest. Tekst on ladus, hästi loetav ning mõte jälgitav. On olemas nii sisukus kui tavalugeja jaoks kriitilise tähtsusega olev teksti lihtne arusaadavus. Artikkel on illustreeritud mitmete piltidega, mis annavad käekellast hea ülevaate. Piltidel on kujutatud nii mehaanilisi kui elektroonilisi käekellasid ning nende tööpõhimõtteid. Teksti pikkus on teemast hea ülevaate saamiseks piisav. Kõik vajalikud ja teemakriitilised aspektid on kaetud ning artiklis esitatud. Keeleline kvaliteet on artiklile kohane, keelelisi vigu on raske tuvastada ( mis on hea ) ja lauseehitus on kohati inglisepärane, ent siiski keeleliselt korrektne ning arusaadav. Stiilist kumab läbi asjalikkus, informatiivsus ja kohatine huumorgi, näiteks lause "Käekell on lisaks praktilisele väärtusele ka hinnatud aksessuaar. Seetõttu ulatub käekella tootevalik odavatest, kuid täpsetest mudelitest, mille ainsaks ülesandeks on näidata õiget kellaaega, ülikallite staatusesümboliteni, mis täidavad eelkõige kalliskivide transpordivahendi rolli."

Vead:

Retsenseerija arvates on puudu pilte käekella arenguloost, on küll olemas pilt Maailmasõjaaegsest sõdurite käekellast, ent varajasi käekellade arenguetappe kirjeldavaid fotosid ei ole. Võiks. See on muidugi subjektiivne arvamus. Puudulik on autoriteetsetele allikatele viitamine. On selge et tegu on tõlketööga ja iseseisvat juurdeuurimist on tunda vähe. Ühtlasi on puudulik siselinkide kasutamine. Siselinke on lisanud kasutaja Taivo, ent artikli autor sellega vaeva pole näinud. Siselinke oleks mõnes keerulisemas lõigus nagu näiteks Mehaaniline ja Elektrooniline käigumehhanism kindlasti vaja, et lugeja saaks vajadusel täiendada oma teadmisi kõrvalharudest antud teema ümber, et üldpilti kokku panna. Artikkel näeb välja elujõuline, loetav ning illustreeritud, kuid artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormindusreeglitele. --Naksitrall 6. detsember 2011, kell 14:20 (EET)

Mehaaniline käigumehhanism, Elektrooniline käigumehhanism[muuda lähteteksti]

Samasugused käigumehhanismid on ka lauakellades, mõnda liiki seinakellades, nii et see osa siinsest artiklist võiks ehk olla hoopiski artiklis Kell.

Kuidas on lood terminoloogiaga, kas inglise 'balance wheel' ja saksa 'unruh' on tõesti eesti keeles 'nookur'? Saagpakk ütleb: nook (haak, konks) = hook, nookuma = to move up and down. Kas nookur pole mitte see detail, mida edasi-tagasi võnkuv ratas (balance wheel, unruh) kord ühele poole, kord teisele poole lükkab? Samasugune detail on ka pendelkellades, mis noogutab pendliga (käekellas võnkuva rattaga) samas rütmis. Siin artiklis on see detail nimetatud ankruks. Eks ta kujult natuke laeva ankrut meenutab.
"Nookur sarnaneb harmooniliselt võnkuva pendliga: nii, nagu viimasel kulub olenemata kaare pikkusest võnkeks alati sama pikk aeg, liigub ka nookur samas taktis ka siis, kui selle pöördenurk jääb vedru veojõu vähenedes väiksemaks."
See küll ei ole õige. Kui nookuri all mõeldakse edasi-tagasi võnkuvat ratast (balance wheel), siis selle võnkumissagedus sõltub vedru pingest. Vedru pinge muutmisega (spiraalvedru pikkuse muutmisega) reguleeritakse kella käigu kiirust.
"Nookuri liikumist jälgib käiguratta külge ühendatud ankur. Keskasendist möödudes tõukab nookur vastavalt oma liikumise suunale ankrut ühes või teises suunas ning käiguratas liigub seejuures ühe hamba jagu edasi. Käiguratas on omakorda hammasülekande kaudu ühenduses vedruga, mis lubab käigurattal liikuda ainult ühes suunas. Kogu käigumehhanism on konstrueeritud nii, et käiguratas saaks liikuda vaid täpselt ajastatud sammude kaupa."
Sammude ajastuse määrab nookuri (või balanssiirratta?, balance wheel) võnkumissagedus. Üldse pole tehtud juttu sellest, miks kell seisma ei jää. Et ostsillaatori (pendli, balanssiirratta) võnkumine hõõrdumise tõttu ei sumbuks, tuleb talle anda lisaenergiat. See energia võetakse käiguratta ja ankru (nookuri?) vahendusel üleskeeratud vedrult, pommiga seinakellas pommi potentsiaalse energia arvelt. Nii antakse kella igal sammul ostsillaatorile (võnkujale) vajalik kogus lisaenergiat. 193.40.5.245 26. detsember 2012, kell 13:16 (EET)
Suur Saksa-eesti sõnaraamat (Kibbermann, Kirotar, Koppel, Valgus, 1975) ütleb: Unruh = käigu reguleerimise ratas, balanssiir, ankur (kella). Tundub, et artikli kirjutaja on terminid 'ankur' ja 'nookur' ära vahetanud. 193.40.5.245 26. detsember 2012, kell 23:11 (EET)
Palun paranda, kui oskad. --Epp 28. detsember 2012, kell 04:14 (EET)