Arutelu:Juudid

mnjahh tundub et holokaustist ei julge keegi kirjutada .... -- makruss 13. november 2005, kell 18.03 (UTC)

Tõstsin välislingid antisemitismi alla. --Lulu 16. november 2005, kell 07.20 (UTC)

Kas sõna "misjon" on judaismi kontekstis kasutatav? Igatahes peaks artikkel "misjon" minu meelest rääkima kristlikust misjonist. Andres 2. september 2006, kell 01:02 (UTC)

Collins ütleb 'Jewish mission'. Mida siis tema järgi sisuliselt olemas ei olnud. Mul on raske uskuda et sel sõnal oleks eesti keeles kitsam tähendus kui inglise keeles. Ott 2. september 2006, kell 01:46 (UTC)

Minu point on selles, et sõna algne ja vist ka põhitähendus on 'kristlik misjon', laiendus teistele usunditele on hilisem ja sekundaarne. Sõna kasutamine artiklis ei ole vale (ÕS defineerib seda usundist sõltumatult), probleemiks on ainult see, kas artiklis "Misjon", millele siin lingitakse, peaks rääkima misjonist laias tähenduses või kristlikust misjonist. Andres 2. september 2006, kell 08:52 (UTC)

Oli vist mingi põhjus, miks juute siin rahvaks ei nimetata? Andres 23. mai 2010, kell 10:39 (EEST)[vasta]

Artiklis võiks kirjutada ka Tsaari-Venemaal juutidele kehtinud asustuspiirist (Черта оседлости, Pale of settlement)

Võib-olla küll, aga võib-olla see peaks olema spetsiaalses artiklis Venemaa juutide kohta. Andres 10. oktoober 2010, kell 13:03 (EEST)[vasta]

See on vist ikka natukene üldisem kui Venemaa teema, puudutab ka Leedut; Lätit, Valgevenet, Ukrainat, Moldovat ja kaudselt ka Poolat.

Seda küll. Tolles artiklis ei pea lähtuma praeguse Venemaa piiridest. Samuti võiksid olla artiklid kõigi nende maade juutide kohta ning ka juutide kohta Nõukogude Liidus. Andres 10. oktoober 2010, kell 14:19 (EEST)[vasta]

Kuivõrd juudid etniliselt ühtsed on. Kas geneetilises tähenduses? Oleks vaja täpsustada. Jeemeni araablased, osa etiooplasi ja kassaarid võtsid ju ka judaismi vastu. Kas need Iisralelis elavad neegri juudid polegi siis juudid. Ja see ida ja läänejuutide geneetiliste tunnuste uurimisel leitud lahknevus? Juudiks võib ju igaüks saada kes judaismi vastu võtab ja kes vastu võetakse. Ja läbi sajandite on seda toimunudki. Rooma riigiski oli see mingil ajal kaupmeeskonna jaoks tavaline. Mul sõber tahtis ka Liidu--Ivo Vahur 7. november 2010, kell 22:07 (EET)[vasta]

Etnos ei pea olema geneetiliselt ühtne. See väärib kindlasti käsitlemist. Andres 7. november 2010, kell 22:35 (EET)[vasta]

Järgnevatel andmetel (nn Poola kuldaeg) oligi Poolas lausa Uus Iisrael.

1648 Jewish population of Poland reaches 450,000 or 4,5% of the whole population. In Bohemia, Jews number 40,000, and in Moravia 25,000.The worldwide Jewish population is estimated at 750,000.

1750 Jewish population of Poland reaches 750,000 or 80% of world Jewish population.

1880 World Jewish population numbers around 7.7 million, 90% of which is in Europe (mostly Eastern Europe), and around 3.5 million in the former Polish provinces. Ega ma mõtle et sellepärast peaks artiklit muutma. Aga lihtsalt lisasin. Peale 17. suurt pogrommi ja P-Ameerikasse laskmist algas Ameerika kuldaeg. Enne seda veel Hispaania (Ibeeria) kuldaeg ja Kassaaria ja Aleksandria. Ikka on neil kuskil mõnda aega kuldselt ka läinud.--Ivo Vahur 7. november 2010, kell 22:18 (EET) Liigne mahatõmmata.[vasta]

See juudi kui geneetilise rahva-rahvuse küsimus hakkas juba Aabrahamiga. Nimelt tuli tal vastavalt leppele ümber lõigata kõik kodakondsed. Ja kestab aina edasi.--Ivo Vahur 8. november 2010, kell 01:49 (EET)[vasta]

Tundub, et "heebrealased" ei ole sama mis "juudid". Andres 23. november 2010, kell 11:19 (EET)[vasta]

"Juudid indoeurooplaste ja Euroopa ajaloos" tundub olevat originaalkommentaar. Andres 23. november 2010, kell 11:26 (EET)[vasta]

Mis siin ikka nii algupärast on. Alates Aleksandria juudi filosoofiakoolkonnast. Algkristlased olid ju juudid (juudikristlus hääbus 4s) ja nende hajutamise tõttu see nii kiirelt Roomas levima hakkaski. Juudid moodustasid ju Rooma elanikkonnast nii 8-10 protsenti. Rooma kaupmehed nende ka rahvusvahelise sidemetevõrgu pärast ju juutideks kippusid hakkama. See Konstatinuse pööre ja kristlaste-juutide lõhe tekitamine oli ju selle varimajanduse ülevõtmiseks, mis juutide ja kristlaste käes oli. Ja rikaste juutide rolli. Kogu see (kom) parteiline möll. (See on küll algupärane seisukoht.) See et neid on ämmaemandateks kutsutud? Neid ju alguses selle pärast kutsutigi ja soositi. Neile oli ju liigkasuvõtjate osa jäetud (nimetati isegi valitsejate juures kammer(päris)orjadeks). Kogu see raamatupidamise jmt värk. Pole mina seda välja mõelnud. Peale selle oli neil osa keskaegses Euroopas esimeste araabia, Bütsantsi ja antiigi vahendajate ja tõlkijatena (Hispaania ja Firenze). Araabia numbrite Euroopa toomises ja teab veel milles. Nende sidemed ja kaubandusvõrk oli ju rahvusvaheline. Keeled suus. Kogu see notariaalnegi värk. Jmt. Kui rahamajandus juba käima läks siis ei huvitanud nad enam kedagi, küll aga nende kogutud raha. Mul olid esimestel eluaastatel aastaajad modernseks nähtuseks. Siiamaani pole ära harjunud. Aga teksti peaks kohendama küll. Tegema pause, lisama ja kärpima jne--Ivo Vahur 23. november 2010, kell 21:12 (EET)[vasta]

"tunnistades judaismi kõrval ka kristlust" Kas ikka tõesti? Velirand (arutelu) 13. september 2014, kell 11:44 (EEST)[vasta]

Nähtavasti on mõeldud seda, et osa juute ei ole judaistid, vaid kristlased. Andres (arutelu) 13. september 2014, kell 16:59 (EEST)[vasta]

Aga selliseid on ju vähe. Velirand (arutelu) 13. september 2014, kell 17:34 (EEST)[vasta]

See on suhteline. Näiteks Saksamaal pöördusid juudid massiliselt kristlusesse. On ka palju ateiste, aga see on oluline küsimus, kas juut võib olla kristlane, muslim jne. Ühe käsituse järgi kristlaseks saanu ei ole enam juut. Andres (arutelu) 13. september 2014, kell 19:00 (EEST)[vasta]

"Kodanlikud revolutsioonid tõid juutidele järkjärgulise vabanemise senistest piirangutest ja Ameerika kuldaja. Alates sellest ajast on neil olnud ka järjest kasvav otsene roll Lääne kultuuri- ja tsivilisatsiooniloos." Mis kamarajura see peab olema? "Ameerika kuldaeg"? Enne kodanlikke revolutsioone oli juutidel Lääne kultuuriloos ainult kaudne roll? --Ehitaja (arutelu) 4. jaanuar 2020, kell 13:25 (EET)[vasta]

Miski viide selle lõigu lõpus on. Vaja kontrollida, kas korralik allikas ja seda korrektselt siin edasi antud. Selgemini tuleks ka asjad lahti kirjutada. --Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 10:48 (EET)[vasta]

See link kahjuks ei tööta. Iseenesest ma saan aru, mida autor on tahtnud öelda. Kindlasti ei ole juutide kultuuriline mõju enne 19. sajandit võrreldav sellega, milliseks see kujunes pärast kodanlikke revolutsioone, aga muidugi ei olnud see ka olematu. Ja muidugi tuleb eristada juutluse/judaismi mõju lääne kultuuriloole ning enamikus riikides ühiskonna äärealale surutud juudi kogukondade mõju lääne kultuuriloole. Viimase kasv oli ikkagi alates 19. sajandi keskpaigast plahvatuslik, enne seda küll olemas, kuid suhteliselt marginaalne. Aga jah, tuleb pikemalt ja selgemalt lahti kirjutada see teema. -- Toomas (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 10:56 (EET)[vasta]

Mh. No see kõik on ka üpriski vaieldav. Ilmalike juudi organisatsioonide lubamisega (töölisliidud, parteid, tudengikorporatsioonid) ja sionismiga tekkis muidugi üks silmatorkav laine, aga samas oli kultuurilisel mõjul väga olulisi vorme enne sedagi, nt pool varauusaegset teadust sisaldab mingeid kabala-seoseid. Ja kõike seda ei anna võrreldagi tolle juhtumiga, kui üks väike juudi sekt 1. sajandil üle käte läks, tol olid ikka täiesti ettenägematud tagajärjed. --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2020, kell 14:06 (EET)[vasta]

Siia on mõne kuu eest lisatud lühike loend tuntud juutidest, kellest märkimisväärne osa on "juhuslikult" kurjategijad ja/või kommunistid. Sellisel vildakul kujul loend tuleks eemaldada. Muidu ka pole üldist (kõigi) tuntud juutide loendit minu meelest tarvis ei siia ega eraldi lehele. Pikne 11. detsember 2021, kell 15:22 (EET)[vasta]

Hetkel paistab jah suht suvaline või isegi kallutatud nimekiri. Kui koostada, siis peaks selles olema kas kõik entsüklopeediaartikli väärilised juudid või siis lühem loend kõige tuntumatest juutidest mingile allikale toetuses (nt kui Eesti Entsüklopeedia väidab, et kõige tuntumad juudid on x, y, z...). Igatahes mingit objektiivset kriteeriumit on vaja. Hetkel nimetatutest ei pruugi kõik tegelikult isegi juudid olla, nende isikuartiklid on nõrgad ja viiteid vähe. --Minnekon (arutelu) 11. detsember 2021, kell 20:24 (EET)[vasta]

Peaks vist tegema eraldi Eesti juutide loendi, vähemalt neist, kelle kohta on meil artikkel olemas. Enwikis on kümneid seesuguseid loendeid, ka riikide kaupa.--Lulu (arutelu) 13. detsember 2021, kell 08:09 (EET)[vasta]

Jah.Andres (arutelu) 14. detsember 2021, kell 16:24 (EET)[vasta]

Otsest vajadust selle järele minu meelest pole. Sellistesse loenditesse kiputakse isikuid lisama oletamisi, nii nagu on juba lehel Juudid Eesti Vabadussõjas. Loendi korrashoid võib meile siis üle jõu käia. On juba ka Kategooria:Eesti juudid. Alustuseks võiks selle kategooria artiklid üle kontrollida ning veenduda, et juudi päritolu on artiklis ikka tegelikult mainitud ja otsida vajadusel viide või artikkel kategooriast eemaldada. Pikne 14. detsember 2021, kell 17:10 (EET)[vasta]