Arutelu:Juudid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

mnjahh tundub et holokaustist ei julge keegi kirjutada .... -- makruss 13. november 2005, kell 18.03 (UTC)

Tõstsin välislingid antisemitismi alla. --Lulu 16. november 2005, kell 07.20 (UTC)


Kas sõna "misjon" on judaismi kontekstis kasutatav? Igatahes peaks artikkel "misjon" minu meelest rääkima kristlikust misjonist. Andres 2. september 2006, kell 01:02 (UTC)

Collins ütleb 'Jewish mission'. Mida siis tema järgi sisuliselt olemas ei olnud. Mul on raske uskuda et sel sõnal oleks eesti keeles kitsam tähendus kui inglise keeles. Ott 2. september 2006, kell 01:46 (UTC)
Minu point on selles, et sõna algne ja vist ka põhitähendus on 'kristlik misjon', laiendus teistele usunditele on hilisem ja sekundaarne. Sõna kasutamine artiklis ei ole vale (ÕS defineerib seda usundist sõltumatult), probleemiks on ainult see, kas artiklis "Misjon", millele siin lingitakse, peaks rääkima misjonist laias tähenduses või kristlikust misjonist. Andres 2. september 2006, kell 08:52 (UTC)

Oli vist mingi põhjus, miks juute siin rahvaks ei nimetata? Andres 23. mai 2010, kell 10:39 (EEST)


Artiklis võiks kirjutada ka Tsaari-Venemaal juutidele kehtinud asustuspiirist (Черта оседлости, Pale of settlement)

Võib-olla küll, aga võib-olla see peaks olema spetsiaalses artiklis Venemaa juutide kohta. Andres 10. oktoober 2010, kell 13:03 (EEST)
See on vist ikka natukene üldisem kui Venemaa teema, puudutab ka Leedut; Lätit, Valgevenet, Ukrainat, Moldovat ja kaudselt ka Poolat.
Seda küll. Tolles artiklis ei pea lähtuma praeguse Venemaa piiridest. Samuti võiksid olla artiklid kõigi nende maade juutide kohta ning ka juutide kohta Nõukogude Liidus. Andres 10. oktoober 2010, kell 14:19 (EEST)


Kuivõrd juudid etniliselt ühtsed on. Kas geneetilises tähenduses? Oleks vaja täpsustada. Jeemeni araablased, osa etiooplasi ja kassaarid võtsid ju ka judaismi vastu. Kas need Iisralelis elavad neegri juudid polegi siis juudid. Ja see ida ja läänejuutide geneetiliste tunnuste uurimisel leitud lahknevus? Juudiks võib ju igaüks saada kes judaismi vastu võtab ja kes vastu võetakse. Ja läbi sajandite on seda toimunudki. Rooma riigiski oli see mingil ajal kaupmeeskonna jaoks tavaline. Mul sõber tahtis ka Liidu--Ivo Vahur 7. november 2010, kell 22:07 (EET)

Etnos ei pea olema geneetiliselt ühtne. See väärib kindlasti käsitlemist. Andres 7. november 2010, kell 22:35 (EET)

Järgnevatel andmetel (nn Poola kuldaeg) oligi Poolas lausa Uus Iisrael.

1648 Jewish population of Poland reaches 450,000 or 4,5% of the whole population. In Bohemia, Jews number 40,000, and in Moravia 25,000.The worldwide Jewish population is estimated at 750,000.

1750 Jewish population of Poland reaches 750,000 or 80% of world Jewish population.

1880 World Jewish population numbers around 7.7 million, 90% of which is in Europe (mostly Eastern Europe), and around 3.5 million in the former Polish provinces. Ega ma mõtle et sellepärast peaks artiklit muutma. Aga lihtsalt lisasin. Peale 17. suurt pogrommi ja P-Ameerikasse laskmist algas Ameerika kuldaeg. Enne seda veel Hispaania (Ibeeria) kuldaeg ja Kassaaria ja Aleksandria. Ikka on neil kuskil mõnda aega kuldselt ka läinud.--Ivo Vahur 7. november 2010, kell 22:18 (EET) Liigne mahatõmmata.

See juudi kui geneetilise rahva-rahvuse küsimus hakkas juba Aabrahamiga. Nimelt tuli tal vastavalt leppele ümber lõigata kõik kodakondsed. Ja kestab aina edasi.--Ivo Vahur 8. november 2010, kell 01:49 (EET)


Tundub, et "heebrealased" ei ole sama mis "juudid". Andres 23. november 2010, kell 11:19 (EET)


"Juudid indoeurooplaste ja Euroopa ajaloos" tundub olevat originaalkommentaar. Andres 23. november 2010, kell 11:26 (EET)

Mis siin ikka nii algupärast on. Alates Aleksandria juudi filosoofiakoolkonnast. Algkristlased olid ju juudid (juudikristlus hääbus 4s) ja nende hajutamise tõttu see nii kiirelt Roomas levima hakkaski. Juudid moodustasid ju Rooma elanikkonnast nii 8-10 protsenti. Rooma kaupmehed nende ka rahvusvahelise sidemetevõrgu pärast ju juutideks kippusid hakkama. See Konstatinuse pööre ja kristlaste-juutide lõhe tekitamine oli ju selle varimajanduse ülevõtmiseks, mis juutide ja kristlaste käes oli. Ja rikaste juutide rolli. Kogu see (kom) parteiline möll. (See on küll algupärane seisukoht.) See et neid on ämmaemandateks kutsutud? Neid ju alguses selle pärast kutsutigi ja soositi. Neile oli ju liigkasuvõtjate osa jäetud (nimetati isegi valitsejate juures kammer(päris)orjadeks). Kogu see raamatupidamise jmt värk. Pole mina seda välja mõelnud. Peale selle oli neil osa keskaegses Euroopas esimeste araabia, Bütsantsi ja antiigi vahendajate ja tõlkijatena (Hispaania ja Firenze). Araabia numbrite Euroopa toomises ja teab veel milles. Nende sidemed ja kaubandusvõrk oli ju rahvusvaheline. Keeled suus. Kogu see notariaalnegi värk. Jmt. Kui rahamajandus juba käima läks siis ei huvitanud nad enam kedagi, küll aga nende kogutud raha. Mul olid esimestel eluaastatel aastaajad modernseks nähtuseks. Siiamaani pole ära harjunud. Aga teksti peaks kohendama küll. Tegema pause, lisama ja kärpima jne--Ivo Vahur 23. november 2010, kell 21:12 (EET)

"tunnistades judaismi kõrval ka kristlust" Kas ikka tõesti? Velirand (arutelu) 13. september 2014, kell 11:44 (EEST)

Nähtavasti on mõeldud seda, et osa juute ei ole judaistid, vaid kristlased. Andres (arutelu) 13. september 2014, kell 16:59 (EEST)
Aga selliseid on ju vähe. Velirand (arutelu) 13. september 2014, kell 17:34 (EEST)
See on suhteline. Näiteks Saksamaal pöördusid juudid massiliselt kristlusesse. On ka palju ateiste, aga see on oluline küsimus, kas juut võib olla kristlane, muslim jne. Ühe käsituse järgi kristlaseks saanu ei ole enam juut. Andres (arutelu) 13. september 2014, kell 19:00 (EEST)