Arutelu:Jaan Lellep

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Minu meelest peaks avalauses olema ETBL eeskujul "mehaanikateadlane". Ka nende uurimissuundade põhjal, mida siinses artiklis mainitakse, arvaksin sama. --Hirvelaid (arutelu) 2. juuni 2016, kell 19:39 (EEST)Vasta[vasta]

Äkki panna "matemaatik ja mehaanikateadlane"? --Morel (arutelu) 2. juuni 2016, kell 19:55 (EEST)Vasta[vasta]
Miks mitte, seda enam, et EE-s on sama: "matemaatik-mehaanik". --Hirvelaid (arutelu) 2. juuni 2016, kell 19:59 (EEST)Vasta[vasta]
Tema uurimistöö on mehaanika alane, matemaatikast on ta kirjutanud ainult õpikuid. Mina jätaks "mehaanikateadlane". "Matemaatik-mehaanik" tähendab sedasama. Andres (arutelu) 2. juuni 2016, kell 22:48 (EEST)Vasta[vasta]
Ülikooli on ta lõpetanud matemaatikuna. Jätaksin siiski mõlemad.--Morel (arutelu) 3. juuni 2016, kell 00:34 (EEST)Vasta[vasta]
Kuidas siis teisiti saabki? Tartu ülikoolis sai vanasti mehaanikuks õppida matemaatika erialal eriprogrammi järgi. Ja mehaanikateadlastele meeldib end matemaatikuteks nimetada küll, sest nende haridus on väga matemaatiline, erinev teiste füüsikute omast (ja füüsikuteks nad ei taha end tunnistada, kuigi nad ometi on füüsikud, olgugi matemaatilise kallakuga, nad võivad isegi katseid teha). Näiteks Moskva ülikoolis on mehaanika-matemaatikateaduskond ja Peterburi ülikoolis on matemaatika-mehaanikateaduskond, mõlemas on eraldi matemaatika eriala ja mehaanika eriala. Mehaanika erialal valmistatakse ette ka teoreetilise mehaanika õppejõude; neid on palju tarvis, sest kõik insenerid peavad seda õppima.
Aga seda, mis eriala teadlane keegi on, ei määrata mitte sellega, mis erialal ta on lõpetanud, vaid sellega, mis erialal ta publitseerib. Andres (arutelu) 3. juuni 2016, kell 01:17 (EEST)Vasta[vasta]
Nojah, peamiselt. Samas on ta kirjutanud ka kõrgema matemaatika õpiku ja on pikka aega olnud rakendusmatemaatika instituudi juhataja. Ma ei näe siiski põhjust määratlust matemaatik ära võtta, kui mehaanikateadlane on olemas.--Morel (arutelu) 3. juuni 2016, kell 01:53 (EEST)Vasta[vasta]
Võib-olla siis kirjutada "mehaanikateadlane ja matemaatik"? Aga siiski mulle teeb muret see, et jääb mulje, nagu ta oleks teinud teadustööd matemaatika alal. Aga noh, võib-olla selget piiri ei saa tõmmata. Andres (arutelu) 3. juuni 2016, kell 10:42 (EEST)Vasta[vasta]
V-o oleks tõesti nii parem, võttes arvesse ka EE määratlust.--Morel (arutelu) 3. juuni 2016, kell 15:21 (EEST)Vasta[vasta]
Ma arvan, et EE-s on sellepärast nii öeldud, et kui oleks lihtsalt "mehaanik", siis saadaks kuidagi teisiti aru. Andres (arutelu) 3. juuni 2016, kell 19:17 (EEST)Vasta[vasta]
See, et ETBL ütleb "mehaanikateadlane", näitab minu meelest, et ta ise end matemaatikuks ei pea. Andres (arutelu) 3. juuni 2016, kell 10:44 (EEST)Vasta[vasta]
Selline kõrvaldetail: Tartus oli teormehi kateedri dotsendiks paarkümmend aastat matemaatiku haridusega Lembit Roots, kelle uurimissuunad olid elastsusteooria ja hüdromehaanika. Ta on teormehi õpiku kaasautor (koos Lepikuga) ja kõrgema matemaatika õpiku kaasautor. Kandidaaditöö elastsusteooriast. ETBL määratleb ta mehaanikateadlaseks. Kõik on üheselt selge. Kuid sattusin sellisele huvitavale lehele, kus Lepik ja Lellep Lembit Rootsi määratlevad rakendusmatemaatikuks: [1]. --Hirvelaid (arutelu) 3. juuni 2016, kell 13:01 (EEST)Vasta[vasta]
See on huvitav küll. Mis see rakendusmatemaatika õieti on? Andres (arutelu) 3. juuni 2016, kell 19:19 (EEST)Vasta[vasta]
SIIN on näide sellest, et Lellep rakendusmatemaatikuid ja mehaanikuid ei samasta. --Hirvelaid (arutelu) 3. juuni 2016, kell 20:00 (EEST)Vasta[vasta]
Jah, ja ta ei arva ka mehaanikuid rakendusmatemaatikute hulka. Küll aga arvab ta mehaanikud matemaatikute hulka. Andres (arutelu) 3. juuni 2016, kell 20:33 (EEST)Vasta[vasta]
Aga see võib olla ka lihtsalt sellepärast, et mehaanikud õppisid matemaatika erialal. Andres (arutelu) 3. juuni 2016, kell 20:34 (EEST)Vasta[vasta]