Arutelu:J. R. R. Tolkien

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

imho peaks artikli pealkiri olema kas J. R. R. Tolkien või isegi John Ronald Reuel Tolkien - Ahsoous 10:43, 6 Apr 2005 (UTC)

Arvan, et need võiks siia ainult viidata -- tolkien on ikkagi see osa nimest, mida tuntakse.

Siia tuleb lisada:

  • Lõi oma keeled ja keelepuu, milles raamatute tegelased räägivad
  • Lõi omad loodusseadused, mis raamatutes kehtivad
  • Ehitas üsna detailselt valmis kaardid ja ajaloo
  • Kirjutas raamatud, mis rääkisid sündmustest väljamõeldud maailma ajalooetappidel, mõnikord väga detailselt
  • Kasutas erinevate kultuuride, sealhulgas viikingite, mütoloogia elemente (oli ka professor milleski neist, täpselt ei mäleta)
  • Pidas kalevala kohati parimaks eeposeks, samuti teadis paljut kalevipojast.
Eesti Vikipeedias on siiani olnud kombeks biograafiaartiklites ka inimese eesnimi ära tuua. Mulle ei meenu hetkel ühtegi põhjust, miks ei peaks seda traditsiooni ka härra Tolkieni puhul jälgima. Priitp 10:56, 6 Apr 2005 (UTC)
Minugi poolest, ma lihtsalt panin siia praegu ainult sisukirjeldusi, mitte elulugusid :)--Tvali 11:07, 6 Apr 2005 (UTC)

Kahtlen, kas on kohane esimeses lõigus rääkida subkultuurist. Andres 19:21, 6 Apr 2005 (UTC)

Kahtlen, kas on mõtet öelda, et subkultuuri on tekitanud iga "tõsiseltvõetav" fantasy-kirjanik. Mis hetkest saab kellegi teostest vaimustumist subkultuuriks pidada, on vaieldav; selle järgi tõsiseltvõetavust hinnata on veel kahtlasem yritus. Kui pidada subkultuuriks JRRT mastaabis mõju, on "tõsiseltvõetavaid" fantasy-kirjanikke vaid tosinajagu, kirjandusliku kvaliteediga pole sel aga mingit seost. Ning yleyldse on biograafilistes artiklites kirjeldatute liigitamine "tõsiseltvõetavateks" ja -hm, mis see vastand siis on, "tõsiseltvõetamatu" või lihtsalt "laadatola"?- NPOV. --Oop 19:27, 7 Apr 2005 (UTC)
Noh, ega ma teistele mittetõsiseltvõetavuse märkust ju ei teinud ...nagu pesupulbrireklaamis :D Ja tglt tean ma päris üksikuid häid ulmekirjanikke, kes ei oleks teatavat subkultuuri tekitanud. Loomulikult ei ole see mingi 1+1=2 stiilis reegel, vaid siiski mingi väljajätteline üldistus, mis põhineb sellel, et piisavalt hästi koostatud maailm lihtsalt on inimestele sedavõrd ligitõmbav, et nad natuke alati ka mängivad seda nendes piirides, milles see otsest ohtu ei kujuta (ja mõnikord ka nendest piiridest väljudes:)).--Tvali 20:14, 7 Apr 2005 (UTC)

Lisa pildid Commonsist ja Pilt:Tolkien 1911.jpg ning Pilt:Tolkien 1966.jpg --WikedKentaur 15. oktoober 2005, kell 11.01 (UTC)


Suunan tagasi J. R. R. Tolkieni peale, sest seda nime ta kasutas ise. Vaata näiteks ulmekirjanduse baasi linki. Taivo 16. oktoober 2005, kell 14.48 (UTC)

Initsiaalidega nimi on ilmselt tuntum, aga see ei puutu üldse asjasse, et ta seda ise kasutas: igaüks võib ju eesnimede asemel initsiaale kasutada. Andres 16. oktoober 2005, kell 14.53 (UTC)
See puutub siiski asjasse. Mina näiteks ei kasuta initsiaale. Taivo 16. oktoober 2005, kell 15.52 (UTC)
Aga Sinust kirjutades võib ju põhimõtteliselt kasutada ka initsiaali, kuigi Sa ise seda ei kasuta, või kuidas? Tõsi küll, nüüd on hakatud eestikeelsetes tekstides initsiaalidest loobuma. Inglismaal on aga nii, et kui tahetakse ära märkida mitu eesnime, siis kirjutatakse tavaliselt kõik eesnimed initsiaalidega (USA-s kirjutatakse üks eesnimi initsiaaliga). Initsiaalid tulenevad nimede rohkusest. Andres 16. oktoober 2005, kell 16.43 (UTC)
Võimalusi on palju. Võib kirjutada välja esimese eesnime ja ülejäänutest anda initsiaalid (Robert E. Howard), võib kõik välja kirjutada (Arthur Conan Doyle), võib mõned nimed ära jätta (Bertrand Russell), võib kasutada varjunime (Aapeli). Kirjanik saab valida, millise nime all ta ajalukku läheb. Seda soovi tuleks aktsepteerida. Taivo 16. oktoober 2005, kell 16.56 (UTC)
Aga kas sa seda ei arva, et äkki on on kolm eesnime raamatu kaanel nati paljuvõitu, ja initsiaale kasutatake seal nimelt seetõttu... peale selle eksisteerivad eri maades eri aegadel eri tavad raamatu kaanel nime kirjutamiseks (nii näiteks tundub mulle, et nõuka ajal Eestiski ilmunud raamatute autor on peaaegu, et alati toodud initsiaaliga jne.)

Pääle selle on initsiaalidega kirjapilte samuti päris mitmeid variante, näiteks JRR, J.R.R., J. R. R., John R.R. IMHO tuleks see artikkel ikkagi teisaldada täisnimega pealkirja alla (ahjaa, mis sa arvad kas artikkel peaks siis kandma pealkirja 'le carre' või?) - Ahsoous 16. oktoober 2005, kell 18.26 (UTC)

Ei, nii ma ei arva. Eesti ulmelistis on Tolkieni nime kirjutamine juba läbi arutatud; ma ei näe vajadust seda siin uuesti läbi võtta. Tsiteerin Ulmekirjanduse BAASi: "Nimekuju osas on kohustuslik selline, mille leiab tavaliselt ta teoste kaantelt. (See tдhendab siis, et mitte Jack Tolkien, Ronnie Tolkien, Reuel Tolkien, John Tolkien või J.R. Tolkien, vaid nimelt J.R.R. Tolkien)." Taivo 16. oktoober 2005, kell 18.52 (UTC)
Nagu näha, on Tolkieni nime kirjutamine Ulmekirjanduse Baasis kohe etaloniks võetud. JRR Tolkien ja J.R.R. Tolkien on lubatud nimevormid; kontrollin, kas need ümbersuunamisleheküljed on olemas. Taivo 16. oktoober 2005, kell 18.52 (UTC)
Siis võta teadmiseks, et inglise keeles selle nime puhul initsiaalide kasutamise puhul initsiaalide vahel tühikuid ei ole!... - Ahsoous 16. oktoober 2005, kell 19.13 (UTC)
ah ja muide amazonist võid osta peaaegu et 300 raamatut mille kaanel on autori nimeks John Ronald Reuel Tolkien... - Ahsoous 16. oktoober 2005, kell 19.18 (UTC)
Ulmehuviliste arutelu Taivo 20. oktoober 2005, kell 18.35 (UTC)
Nu laseme siis edasi. Tsitaat sinu sellest arutelust Sama käsiraamat (Eesti keele käsiraamat) ütleb meile: "Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti mitte esmakordsel tekstis esinemisel, raamatukaantel ja -tiitellehtedel, dokumentides, uksesiltidel jne.
Pange tähele, et siin on öeldud "üldiselt". Arvan, et nende isikute puhul, keda Inglismaal tuntakse üldiselt initsiaalide järgi (näiteks ka C. S. Lewis, T. S. Eliot) võime ka meie (kuid ei pea) initsiaale kasutada. Sama käib ka nende autorite kohta, kelle pseudonüümis on initsiaalid, näiteks A. H. Tammsaare, J. Oro, I. Grekova. Andres 20. oktoober 2005, kell 23.19 (UTC)

Minu meelest see pole põhimõtteküsimus. See on ükskõik, kumb on pealkirjaks. Andres 16. oktoober 2005, kell 20.45 (UTC)


Viidete lõpus on "Veebileht, millel on ka pilt". See on veidi naeruväärne, aga ma ei riski seda kommenteerimata eemaldada Irve 29. jaanuar 2010, kell 15:06 (UTC)


Kas ei peaks lisama siis kõiki posttuumseid teoseid?

Plagiaadiprobleem[muuda lähteteksti]

Suur osa tekstist põhineb 27 000 tähemärgisel anonüümsel hiidmuudatusel. Kogu seda teksti ma veebist ei leia, aga osa on täiesti üheselt plagiaat, nt Tuuli Kaalepi kommentaarist Jaan Ruusi filmiarvustusele. Väga võimalik, et ülejäänu on ka, kui võrrelda nt teoste eessõnadega, mida mul käepärast pole. Kuna suurem jagu lisandustest on täiesti ebaentsüklopeediline heietus, millest terved lõigud ei sisalda ühtki fakti, üksnes hinnangulisi hõllandusi, siis vajaks terve artikkel põhjalikku rookimist, pelgalt keeletoimetamisega pole siin midagi teha. Praegu on plagieeritud autorite ees küll piinlik. --Ehitaja (arutelu) 5. juuli 2019, kell 19:57 (EEST)

Kohati tundub, et kollaaži kokkukleepija ei saanud kleebitavast aru ega osanud ka inglise keelt. Siin on väidetud, et Inklings ollagi "Söeõgijad", mis "tõlkena" oleks küll veider. Aga Mare Müürsepalt varastatud lausest jääb mulje, et jutt on kahest erinevast rühmitusest: "Koos tegutsesid nad Oxfordi ülikoolis, koos moodustasid kirjandusliku rühmituse “Söeõgijad” (1926), kuulusid tuumliikmetena rühmitusse “Inkling” (lubatud tõlkida kui “paberimäärijad”)..." Inklingud (tõlgitagu neid siis kuidas tahes) alustasid ju väidetavalt alles 1929. --Ehitaja (arutelu) 5. juuli 2019, kell 21:02 (EEST)