Arutelu:Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Mis me selle lehküljega siis peale hakkame? Nn järje sellele kustutasime juba ära. -- Toomas (arutelu) 18. veebruar 2016, kell 21:11 (EET)[vasta]


Süüria sõjategevuses on mitu selgelt eristuvat perioodi:

  • Kevadel 2011 alganud mäss ja kodusõda laienes aeglaselt kogu riigile, kuid režiim säilitas kontrolli kõigi suuremate keskuste ja maanteede üle.
  • Režiimivastaseid toetavate välisriikide (Prantusmaa eestvedamisel) loodi 24.02.2012 opositsioonijõude ühendav keskus, millest juba aasta hiljem olid järel riismed.
  • 2013.a. teisel poolel sisenesid Süüriasse idast islamiemiraadi (mis juunis 2014 kuulutati kalifaadiks) võitlejad ja kodusõda täienes terroristide-vastase võitlusega.
  • Septembrist 2014 liitus sõjategevusega ka USA lennuvägi.
  • Septembris 2015 algas Venemaa õhujõudude kaasalöömine konfliktis.
  • 7. oktoobril toimunud tiibrakettidega lööke Süüriale, mida tehti Kaspia merel asunud alustest, võib pidada nii vene uute relvade näitamiseks kui ka Putini sünnipäeva omapäraseks tähistamiseks.
  • 17. novembril alanud Süüria pommitamine Saraatovist ja Mozdokist startivate kaugpommitajatega, naftatootmisega seotud alade lauspommitamine, hävituslennukite varustamine „õhk-õhk“ rakettidega, õhutõrjekompleksi S400 paigutamine, tankide T90 uue mudelite andmine Süüria armeele jmt. kõneleb pigem sellest, et vastane osutus sitkemaks kui Kremlis seda eeldati.
  • 24. novembril Türgi tulistas alla Vene pommitaja (Putini ajas raevu sõjaline ebaedu ja null seis liitlastega).
  • 9-10. detsembril, Ameeriklaste eestvedamisel, Saudi Araabia pealinnas kohtusid sadakond Süüria opositsionääri, keda Moskva peab terroristideks (kurde ei kutsutud).
  • 11.12 luges Putin: võitlused käivad Homsis, Hamas, Aleppos ja Raqqas. (Ikka veel, sest neid kohti on iga nädal mainitud viimasel kahel aastal ja Venemaa toetatud Süüria armee pealetung pole seega olnud edukas.)
    • Venemaa kaitseminister Shoigu kuulutas 11.12, et Daiši käes on 70% Süüria territooriumist ja „suured alad Iraagis“. Viimaste kohta ütles USA president Obama 14.12, et olla tagasi vallutatud 40% sellest alast, mis Daiši käes aasta varem oli.
  • 15. detsembril Saudi Araabia teatas 34 sunniitliku valitsuse koalitsiooni loomisest, kes ilmselt on valmis saatma maavägesid sõdima Süüriasse.
    • 15.12 moodustati Er-Rijadis sunnide koalitsioon, mille esindajad andsid märku, et Venemaa ja shiitlik Iraan on jätkuvalt ainsad shia Assadi toetajad.
  • 18. detsembril NATO otsustas liikmesmaade lennukite ja laevade läkitamis abiks Türgile.
  • 19-20 Saksamaa (tühjalt seisnud) saatkonda Damaskuses ilmusid selle riigi luureaametkonna esindajad. Süüria mõõdukas opositsioon teatas valmisolekust kõnelusteks Assadi valitsuse esindajatega.

Toomas Alatalu: Kas Putini sõjast ja Süüria kodusõjast saab relvarahu ja jääb vaid sõda terroristidega? http://epl.delfi.ee/news/arvamus/analuutik-kas-putini-sojast-ja-suuria-kodusojast-saab-relvarahu-ja-jaab-vaid-soda-terroristidega?id=73245419

Kõige enam kannatanuteks peetaks Süüria ja Iraagi viimastes sõdades kristlasi.

¤ Kui mujal araabia maailmas toimus "araabia kevad" peamiselt kohalike jõudude vahel, välja arvatud Liibüa, siis Süüria täitus ülikiiresti islamisõdalastega välismaalt (Al Qaida, kes Talibani (ja USA) poolt Afganistanis lindpriiks kuulutati), kes alguses peaaegu kogu Süüria revolutsiooni üle võtsid. Need, kes imestavad sõjamasina käivitamise intensiivsust, millega Süüria valitsus ülestõusule vastas, need tegelikult vaikivad maha selle äkitselt Süüriasse ilmunud professionaalse ja karastatud suure sõjalise jõu. Tagantjärele on selgunud, et peamiseks tagalaks ja logistiliseks baasiks sellele sõjalisele jõule kogu oma kirevuses ongi Türgi. Siis olid Iraan ja Süüria pahad. Nüüd on Saudide naftavarud lõppemas, Iraani ja Süüria varud on veel rikkalikud ja neid avastati juurde, USA ja Iraan on löönud sõbrakäed ja ka Kerry lubas nädal aega tagasi, et Assadiga käitutakse Venemaa plaani järgi. 27.12.2015.