Arutelu:Intentsionaalsus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Praegu jääb niisugune mulje, et artikkel on pühendatud intentsionaalsuse mõistele Husserlil. Minu meelest peaks see olema ainult üks alajaotus. Tavaliselt viidatakse Brentanole kui mõiste (taas)kasutuselevõtjale, selle kasutamisega keskaja filosoofias pole ma kursis. Ja miks mitte kirjutada Searle'ist? Seda mõistet on omamoodi defineerinud ka teised filosoofid. Andres 18. aprill 2006, kell 18.11 (UTC)

Keskajal peaks olema seda mõistet kasutanud näiteks Avicenna ja Aquino Thomas. Searle'i ja Brentano kohta minul täpsemad teadmised puuduvad ja ma ei usu neid ka kuskilt hankivat. Searle'i intentsionaalsuse käsitlus on esmapilgul pigem seotud kavatsustega kui teadvuse suunatusega mõistuse objektidele (ühine Avicenna-Thomase-Brentano-Husserli puhul), seega on tegemist hoopis teise mõistega, mida ei oleks isegi mõtet sama artikli alla panna. Seega võib vajadusel selle artikli ümber nimetada või muud moodi kohaldada. Ma usun, et Husserli intentsionaalsuse kohta võib vabalt ka eraldi artikkel olla, kuna see on piisavalt avar ja mõju avaldanud temaatika. --Kamma 18. aprill 2006, kell 19.40 (UTC)
See on arusaadav, et Sa ei pruugi kõigest osata kirjutada, aga kui artikli pealkiri on "intentsionaalsus", siis peab selles kirjutama sellest mõistest eri autoritel, mitte ainult ühel autoril. Seega peaks algus olema teistsugune. Kui Sa oskad kirjutada ainult Husserlist, siis võid ju teha alajaotuse, kus on juttu intentsionaalsusest Husserlil. Teised siis täiendavad seda.
Ma ei ole nõus, et Searle'il on tegemist hoopis teise mõistega. Temal on intentsionaalsus paljude vaimuseisundite ja -sündmuste see omadus, mille kaudu nad on suunatud välismaailma objektidele ja asjadeseisudele. See ei lange muidugi kokku Husserli intentsionaalsusemõistega, aga selleks ongi alajaotusi tarvis, et neid erinevusi näidata.
Husserli intentsionaalsusemõiste kohta võib muidugi kirjutada pikema artikli pealkirjaga näiteks "Intentsionaalsus (Husserl)", aga praegune jutt võib vabalt siia jääda. Andres 18. aprill 2006, kell 20.38 (UTC)
Püüan parandada. See tähendab muidugi lünkade sissejätmist. Searle'i kohta: arvan end mäletavat, et ka intentio haaras ka skolastikas ikkagi ainult mõistuses eksisteerivaid asju, eelkõige universaale või nende eri järku vorme. Kui miski on haaratud intentio abil, siis on tegemist mõtteobjekti või mõistega, aga mitte millegi reaalsega. Searle'i tähendus on aga hoopis midagi muud, tulenedes pigem briti empiristlik-utilitaristlikest common sense'i tradtisioonidest. Mis ei tähenda muidugi, et see ei tuleneks samast sõnast, aga mõistena on see seotud hoopis teiste küsimustega. --Kamma 18. aprill 2006, kell 21.01 (UTC)
Sirvides leksikoni tundub, et ma olen siiski oma arusaamades keskaja skolastika kohta eksinud. Intentio võib vist tõesti olla ka suunatus reaalsele objektile. --Kamma 18. aprill 2006, kell 21.11 (UTC)

Brentano kohta võin ma muidugi paar lauset kirja panna seoses sellega, mida Husserl temalt üle võttis ja mida mitte, aga tema enda käsitlust ma refereerida ei mõista. --Kamma 18. aprill 2006, kell 19.45 (UTC)


Sõna intentionalitas kasutas esimesena vist Hervaeus Natalis. Aquino Thomasel seda ei esine (küll aga esineb intentionalis sõnast intentio). Andres 18. aprill 2006, kell 20.55 (UTC)

Kas Sa eristad intentsionaalsust, intentsionaalset ja intentsiooni eraldi mõistetena? Mis mõte sellel on? Mina igatahes leian, et intentiotest rääkimine on rääkimine intentsionaalsest, mis omakorda kokku on otse ja vaikimissi seotud intentsionaalsusega kui tervikliku valdkonnaga. --Kamma 18. aprill 2006, kell 21.07 (UTC)
Jah, ma arvan küll, et tuleb teha eraldi artiklid näiteks mõistete species intentionalis, 'esimene intentsioon', 'teine intentsioon' ja 'intentsionaalsus' kohta. Adjektiivi kohta eraldi artiklit teha pole tarvis. Mõte on igatahes selles, et esimestel terminitel on ühesem tähendus. Andres 18. aprill 2006, kell 22.03 (UTC)
Minu küsimus oli pigem selles, et kas ja kui, siis mis põhjendusel ei kuulu Avicenna ja Aquino Thomas intentsionaalsuse artikli alla. Minu arvataes kuuluvad (vähemasti ideaalse artikli puhul), hoolimata, et nad ei kasutanud sõnavormi "intentionalitas". --Kamma 19. aprill 2006, kell 07.24 (UTC)
Ei, ma ei ütle, et nendest ei tohi siin kirjutada, aga ei tohi öelda, et nad kasutasid sõna "intentionaalsus" (intentionalitas). Andres 19. aprill 2006, kell 07.56 (UTC)
Aga mõistet? --Kamma 19. aprill 2006, kell 08.11 (UTC)
Seda on keeruline öelda, sest ei ole ju päris ühtset mõistet. Parem rääkida detailsemalt. Andres 19. aprill 2006, kell 08.15 (UTC)

On olemas ka artikkel "kavatsus" (intention) ja "kavatsuslikkus" (intentionality), aga neid pole intentsionaalsuse-artikliga seostatud. Seda võiks teha. Need mõisted võivad muidu segamini minna.

Arutelus allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ .
Ma mõtlen, kuidas seda teha. Andres (arutelu) 1. märts 2015, kell 09:32 (EET)[vasta]
Tegin täpsustusmärkuse, kus ma mainin ingliskeelseid sõnu, sest eesti sõna "intentionaalsus" 'kavatsuslikkuse' tähenduses ei kasutata. Andres (arutelu) 1. märts 2015, kell 09:40 (EET)[vasta]