Arutelu:Inimsusvastane kuritegu

Inimsusevastased kuriteod on muud inimsusevastased teod

See on idem per idem või inimsusevastane tegu vajab defineerimist.

ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja , mis on toime pandud relvakonflikti ajal;

Pole määratletud kuriteo subjekti. Kui sõja ajal toimub mõrv või vägistamine, kas see on siis inimsusevastane kiritegu? Andres 10. juuli 2007, kell 05:32 (UTC)

Kas märtsiküüditamine ei olegi inimsusevastane kuritegu? Eesti NSV piirides ei toimunud ju sel ajal relvakonflikti? Mida tähendab üldse relvakonflikt? --kanakukk 3. juuni 2010, kell 14:17 (EEST).[vasta]

Näiteks siin ei mainita, et relvakonflikt on eelduseks sellele, et teo võiks kvalifitseerida inimsusevastaseks kuriteoks. --kanakukk 3. juuni 2010, kell 14:19 (EEST).[vasta]

samuti tagakiusamised poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahu vastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

"Tagakiusamised sõjakuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega" on arusaamatu. Andres 10. juuli 2007, kell 05:32 (UTC)

Kas on ikka mõtet siin loetleda 18. sajandil toimunud sündmusi? Küll aga võiks nad olla artiklis Küüditamine vms. Tundub, et küüditamine eeldab sõidutamist. Andres 9. juuli 2008, kell 08:46 (UTC)

Mõistet hakati alles 20. sajandi alguses kasutama, seega on varasemate sündmuste loetlemine eksitav. --Heiki e 15. juuli 2008, kell 17:18 (UTC)

1700-1710 Põhjasõja ajal vene vägede ja Boriss Šeremetjevi poolt küüditati Eestist - Dorpatist, Narvast, Marienburgist, Volmarist Venemaale tuhandeid, samuti karjalasi ja ingerlasi.

Võtsin välja. Andres

Artikkel on liigitatud kriminaalõiguse alla ja siin on juttu ka Eestist, samas pole ühtegi viidet ei seadusele ega paragrahvidele. Rahvusvahelised õigused kehtivad Eestis siis, kui nad on siin ratifitseeritud. Vähemalt nii kaua kuni Eesti iseseisev riik on. --Oktav 5. oktoober 2008, kell 20:43 (UTC)

Eesti ratifitseeris Konventsiooni aegumistähtaja mittekohaldamisest sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude suhtes 26. septembril 1991. [1][2]. Sellest peaks artiklis tõesti rääkima. Andres 5. oktoober 2008, kell 21:56 (UTC)

Loomulikult tuleb inimsusevastaste kuritegude määratlemisel tagasi minna algallikate juurde. Andres 5. oktoober 2008, kell 21:58 (UTC)

Pealkiri[muuda lähteteksti]

ÕS-i järgi oleks selle artikli grammatiliselt korrektne pealkiri "Inimsusvastane kuritegu". Soovitan nii muuta. Kuriuss 22. august 2015, kell 17:10 (EEST)

EKSS annab otsingul vastuseks "inimsusevastane". Vt ka Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon. 2001:7D0:87FA:6380:20AD:8185:20E3:DCFA 11. mai 2016, kell 15:53 (EEST)[vasta]

Tänase aasta, kuu, päeva seisuga on (vist) lubatud (aka, mitte-õigekeelsusreegli(te) vastane) see, mis kirjas lehel Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013, artiklis inimsusvastane, homse päeva kohta andmed puuduvad.—Pietadè (arutelu) 11. mai 2016, kell 16:10 (EEST)[vasta]