Arutelu:Hundikangrud

Kõige esmane küsimus - mis "Hundikangrud"?--Rünno 25. juuli 2009, kell 18:21 (UTC)

Kivikirstkalmed kuhu on maetud inimesi--Kotkasulg 25. juuli 2009, kell 21:10 (UTC)

kas hundikangrud on siis üldmõiste?--Bioneer1 (arutelu) 1. august 2013, kell 10:42 (EEST)

Mahakirjutatud

Kas see on kopipeist kuskilt?--WooteleF 25. juuli 2009, kell 18:43 (UTC)

Ei se pole kopipeist aga oleks pidanud vist mõned asjad eraldi lahti kirjutama nagu kivikalmed.--Kotkasulg 25. juuli 2009, kell 21:10 (UTC)

Just märkasin, et terved lõigud on sõna-sõnalt identsed tekstidega kohalikel infotahvlitel. Nendest ma nimelt (seal tänavu olles käinud) tegin endale pilte, et mitte unustada, mida sealt olen kõike lugenud).[1] --Mmh 1. september 2009, kell 12:02 (UTC)

keeruline juhtum. Autor väidab, et ta pole seda maha kirjutanud. Infotahvlid võivad olla kirjutatud maha ka Vikipeediast. Ilmselt tuleb leida algallikas(d) --Bioneer1 (arutelu) 27. juuli 2012, kell 19:53 (EEST)

tegin ümber. Lisasin viiteid, üksikud lõigud võtsin maha (ilma viitamata nii või teisiti tädi-Maali jutt)--Bioneer1 (arutelu) 1. august 2013, kell 10:42 (EEST)

Tõstsin välja

Kivikirstkalmed on pronksi- ja eelrooma rauaaja arvukamaiks ning ka kõige rohkem uuritud muistiseliigiks Eestis. Selliseid kalmeid on ehitatud ajavahemikus u 1100-200 eKr, üksikuid kalmeid võidi siiski ehitada kuni ajaarvamise vahetuseni. Hiliseid järelmatuseid on aga kivikirstkalmetesse tehtud siin-seal kuni muinassja lõpuni.

Maastikul paiknevad kivikairstkalmed enamasti rühmadena,ühte rühma kuulub keskmiselt 5-6 kalmet. Need on maapealsed ümmarguse põhiplaaniga matmispaigad, mida ümbritseb üks või mitu kivikirstu. Kalmed on harilikult pealt kaetud väiksemate paekividega ning näevad seetõttu välja kivikuhjatistena. Kivikrstkalmete läbimõõt on tavaliselt u 8 m ning kõrgus ümbritsevast maapinnast 0,5-1 m, kuid loomulikult on ka erandeid. Harilikult on surnud maetud kivikirstkalmetesse põletamata, end esineb ka põletusmatuseid, misvõivad olla asetatud nii kesksetesse kirstudesse kui ka kalme perifeersesse ossa. Kivikirstkalmed on levinud Põhja- ja Lääne-Eestis õhukeste mulddladega alal, vähesel määral on neid teada ka Eesti siseosas.

Aravtakse, et maastikul hästi esiletulevatesse ning seda jäädavalt muutnud kivikalmetesse maeti vaid tolleaegne eliit, Ühiskonna lihtliikmed maeti aga teisiti, sellisel moel, mis maastikule selget märki järele ei jätnud. Mõnede kivikalmete kaevamisel on nende juurest leitud põletatud inimluude tükikesi, mis on omal ajal lihtsalt maapinnale jäetud. Võimalik, et just sedasi maeti suurem osa pronksi- ja eelrooma rauaaja inimestest.

Tõstin välja kuna ei ole otseselt selle artikli teema.--WooteleF 26. juuli 2009, kell 12:59 (UTC)