Arutelu:Hruštšovka
Kas hruštšovkadeks ei nimetata mitte üldjuhul konkreetselt enamvähem sellise väljanägemisega maju? Või on ka pildil olev maja siiski laiemas mõttes hruštšovka? Commonsi kategoorias paistavad olevat üsna suvalised kortermajade pildid. 193.40.10.180 3. mai 2011, kell 17:12 (EEST)
- Arvan, et seda sõna kasutatakse kitsamas ja laiemas tähenduses ning eri keeltes võib tal ka eri tähendus olla. Ma ei usu, et neid on õige kitsendada konkreetse arhitekti projekti järgi tehtutele. Samas, vähemalt Eesti kontekstis tähendasid Mart Pordi ja Malle Meelaku majad hruštšovkadest loobumist, eks ole? Minu mulje Eesti kontekstist on, et hruštšovkad olid ilma rõdudeta ja väiksemate köökidega, üldse oli sealsetes korterites vähem ruumi. Andres 4. mai 2011, kell 07:25 (EEST)
- Siis tekib küsimus, mis see laiem tähendus eesti keeles täpselt oleks. Jah, Eesti kontekstis sellised nagu kirjeldasid. (Kas tead ka teisi mittetulenevaid projekte, mis enamvähem kirjeldusele vastaks?). Artiklis toodud pildil olev maja ei jäta sellist muljet. Mitmes eestikeelses allikas samastatakse hruštšovkat tüüpprojektiga 1-317 [1][2][3][4]. Võib-olla selle projekti variatsioonid oleks eesti keeles laiem tähendus. 193.40.10.180 4. mai 2011, kell 10:18 (EEST)
- On kaks võimalust: kas me arvame hruštšovkade hulka ka need majad, mida vene keeles nii nimetatakse, või ainult need, mis Eesti kontekstis seda nime kannavad. Esimesel juhul tuleb definitsiooni laiendada, teisel juhul tuleb intervikisid kaotada. Andres 4. mai 2011, kell 23:43 (EEST)
- Hruštšovka on konkreetne tüüpprojekt 317, need majad on väliselt äratuntavad. Ehitati mitte paneelidest - paneelehitus algas hiljem -, vaid silikaattellistest või suurplokkidest. Näiteks kaks suurplokkidest maja olid (praegu vist on krohvitud) Tallinnas Tulika tänava uuemas osas Taksopargi vastas. Eestis olid need majad 2-5-korruselised 1-4 trepikojaga. See maja pildil ei ole hruštšovka. Küll aga võib pildil olev olla maja, mis on ehitatud Nikita Hrustšovi algatatud korteripoliitika ajal: et igal perel oleks omaette (väike)korter. Kui 1950ndail ehitati veel ühiskorteritega maju, siis 1950ndate lõpul ja 1960ndail väikekorteritega elamuid. Tänagi viibisin detailplaneeringu arutelul, kus naabruses olev hrustšovka tähistas ühemõtteliselt 'projekt 317' tüüpmaja. Ssgreporter 5. mai 2011, kell 00:47 (EEST)
- Lähtume siis sellest, võtame selle pildi välja. Andres 5. mai 2011, kell 21:21 (EEST)
- Mida see muudab, et sama pilt teise koha peale tõsteti? 90.190.114.172 7. mai 2011, kell 09:04 (EEST)
- Pilt on teise kohta tõstetud selleks, et sinna tekitada galerii. Pildil olev maja ei ole see, mida Eestis hrustšovka all mõistetakse, aga galeriisse mitme pildi vahele võib sobida. Ssgreporter 10. mai 2011, kell 00:14 (EEST)
- Hruštšovka on konkreetne tüüpprojekt 317, need majad on väliselt äratuntavad. Ehitati mitte paneelidest - paneelehitus algas hiljem -, vaid silikaattellistest või suurplokkidest. Näiteks kaks suurplokkidest maja olid (praegu vist on krohvitud) Tallinnas Tulika tänava uuemas osas Taksopargi vastas. Eestis olid need majad 2-5-korruselised 1-4 trepikojaga. See maja pildil ei ole hruštšovka. Küll aga võib pildil olev olla maja, mis on ehitatud Nikita Hrustšovi algatatud korteripoliitika ajal: et igal perel oleks omaette (väike)korter. Kui 1950ndail ehitati veel ühiskorteritega maju, siis 1950ndate lõpul ja 1960ndail väikekorteritega elamuid. Tänagi viibisin detailplaneeringu arutelul, kus naabruses olev hrustšovka tähistas ühemõtteliselt 'projekt 317' tüüpmaja. Ssgreporter 5. mai 2011, kell 00:47 (EEST)
- On kaks võimalust: kas me arvame hruštšovkade hulka ka need majad, mida vene keeles nii nimetatakse, või ainult need, mis Eesti kontekstis seda nime kannavad. Esimesel juhul tuleb definitsiooni laiendada, teisel juhul tuleb intervikisid kaotada. Andres 4. mai 2011, kell 23:43 (EEST)
- Siis tekib küsimus, mis see laiem tähendus eesti keeles täpselt oleks. Jah, Eesti kontekstis sellised nagu kirjeldasid. (Kas tead ka teisi mittetulenevaid projekte, mis enamvähem kirjeldusele vastaks?). Artiklis toodud pildil olev maja ei jäta sellist muljet. Mitmes eestikeelses allikas samastatakse hruštšovkat tüüpprojektiga 1-317 [1][2][3][4]. Võib-olla selle projekti variatsioonid oleks eesti keeles laiem tähendus. 193.40.10.180 4. mai 2011, kell 10:18 (EEST)
enamus artiklist on refereering ajaleheartiklist mis edastab lihtsalt mingisuguse tüübi subjektiivset arvamust.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 90.191.165.232 (arutelu • kaastöö).
- See pole lihtsalt mingisugune tüüp, vaid ekspert. Loomulikult võib lisada teiste ekspertide arvamusi. Taivo 9. mai 2011, kell 16:21 (EEST)
see "ekspert" eksib seal väga mitme konkreetse faktiga! (võibolla kui ekspert ise ka teadis millest rääkis, siis ajalehe artikkel on sulatatud mitme projekti peale üldistavaks ning ekslikuks) näiteks 1-317 projektiga majades puuduvad 1 toalised korterid reeglina sootuks. Lisaks on ka lae kõrgus konkreetne faktiviga kui rääkida seeria 317 projektist (ei ole sugugi 2,5m) jne.
- Enamikul selle projekti majadest on 1-toalised korterid maja otstes trepikoja kõrval. Ssgreporter 10. mai 2011, kell 00:14 (EEST)
http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=299
soovitaksin sellel lehel "317" otsingusse panna ja pikemalt lugeda kellel huvi, meil neid Hruštšovkadeks kutsutakse kuid eeskuju venekeelsetest Hruštšovka artiklitest väga võtta ei saa, majad on vaatamata ajastu ja idee samasusele siiski projektiliselt üsna erinevad, muide täitsa meie oma kohalik looming.
- Arvestatav artikkel. Selle põhjal võib artiklit täiendada. Taivo 10. mai 2011, kell 01:28 (EEST)
kohendasin natuke teksti, kui see hea mõttena peaks tunduma võin mõned fotod ka lisaks pildistada erinevatest variantidest, mul siin ümbruskonnas neid päris mitmesuguse välimusega ja suurusega
- On küll hea mõte. Andres 10. august 2011, kell 21:08 (EEST)
suurepärane, aga äkki keegi teeks need all antud pildid wikipedia galeriiks (tuleb häbiga tunnistada, et mina sellega hakkama ei saa), ise pildistasin ja mingitele autoriõigustele ei prentendeeri:
- http://www.upload.ee/image/1568457/3_korrust_silikaat-tellistest_tartu.JPG
- http://www.upload.ee/image/1568469/5_korrust_silikaat-tellistest_tartu.JPG
- http://www.upload.ee/image/1568472/hea_viimistluse_ja_aknaaluste_ventilatsioonipiludega_variant_Tartu_kesklinn.JPG
- http://www.upload.ee/image/1568475/kauplusteks_projekteeritud_alakorrusega_versioon_tartu.JPG
- Kõige parem on, kui Sa teeksid endale kasutajakonto. Siis saad mõne aja pärast pildid üles laadida. Pane piltide juurde ka selgitused, mis on neil kujutatud. Andres 10. august 2011, kell 21:38 (EEST)
- Ma võiksin need pildid ise üles laadida, kuid autori nime (kasvõi varjunime) läheb vaja ka siis kui ta mingitele õigustele ei pretendeeri.--WooteleF 10. august 2011, kell 21:41 (EEST)
- mu wikipedia kasutajanimi on Acount222
- Saad pildid üles laadida, kui on möödunud neli ööpäeva ja oled teinud kümme muudatust. Andres 10. august 2011, kell 22:08 (EEST)
- Aa, see oli Sul juba olemas. Siis kasuta "Tööriistade" menüüst nuppu "Faili üleslaadimine". Andres 10. august 2011, kell 22:19 (EEST)
- mu wikipedia kasutajanimi on Acount222
Eestis ehitati 316 ja 317 seeriad, mille eristusmärk on Λ-kujuline katus. 4xx seeria kloonid on ehitatud ainult ühekordsest Mustika keskuse ääres ja Ehte bussipeatuse ääres. Seesama lugu on paneelmajadega: Eestis ehitati ainult 121 (5-korruselised) ja 515 (9-korruselised) seeriad, teised seeriad on ehitatud Eestis ainult ühe eksemplariga. 90.191.190.76 8. veebruar 2014, kell 21:36 (EET)
Miks see kaldkirjas on? Minu meelest ei ole kaldkirja järele vajadust, sest sõna kirjapilt ja hääldus ei ole vastuolus ja sõna on üldtuntud. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2017, kell 17:12 (EET)
- See on jah üldnimeks kujunenud ja põhjendatud ei ole ka ainsus. See pole "hruštšovka"-tüüpi maja, vaid iga sellist tüüpmaja nimetataksegi hruštšovkaks. Näiteks et mingil tänaval on kõrvuti kolm hruštsovkat, mitte kolm "hruštšovka"-tüüpi elamut. Ssgreporter (arutelu) 6. jaanuar 2017, kell 01:10 (EET)