Arutelu:Hiina kiri

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Linguae nimetab seda hani kirjaks. Andres 2. september 2011, kell 18:25 (EEST)[vasta]

No nimeta siis artikkel hanejalgadeks ymber. Mul on tunne, et EKI kaugeneb eesti keelest, nii nagu päris inimesed seda tarvitavad, yha kiiremini. --Oop 2. september 2011, kell 18:57 (EEST)[vasta]
Keegi võiks ikka soovitusi ka jagada, juhuks kui mõni päris inimene tahab vahel teadlikku keelekasutust harrastada ja samas oma mõistus kõigist keele nüanssidest üle ei käi. Kui autoriteetidel on omad põhjendused ja nad ei eksi, siis võib minu meelest neist lähtuda küll. Ja tähendusi võib sõnal olla mitu. 90.190.114.172 2. september 2011, kell 19:41 (EEST)[vasta]
Võib ju küsida Peeter Pällilt, miks nii. "Hiina kiri" on kindlasti kahemõtteline, "hani kirja" tagamaast ei saa aru. Andres 3. september 2011, kell 18:26 (EEST)[vasta]
Ju ta usub, et see kiri on eelkõige hani rahvaga seotud. Paraku ei taha mina jälle uskuda, et enamik inimesi otsingukasti "hani kirja" toksima hakkaks. Aga noh, kannatust, vast näen oma elu jooksul veel "hani keele" ja "Hani Rahvavabariigi" kah ära. Mõni saab siis jälle "teadliku keelekasutuse" yle rõõmustella. --Oop 3. september 2011, kell 19:43 (EEST)[vasta]
Kui rööpnimi on hiina-jaapani-korea logograafiline kiri, viidatakse sellise nimetusega pigem ehk keelteülesusele? Kas pole mitte, et hani võib lähtuda nii kanji'st hanja'st kui ka hanzi'st? Hani haniks, aga üldiselt, kui on hea põhjus vähem levinud varianti eelistada, siis minu meelest ei pea "päris inimeste" keeles kinni olema, kui suunamised ja muidu viited on olemas. 90.190.114.172 3. september 2011, kell 20:23 (EEST)[vasta]
Kui me hakkame panema artiklitele niisugusi nimesid, mille järgi inimesed neid otsida ei oska, peab selleks tõepoolest väga hea põhjus olema. Minu puhtisikliku arvamuse kohaselt usust, et eesti keelt oskab kõnelda yksnes väike seltskond EKI töötajaid (kes omavahelgi alati yksikasjus ei nõustu), ei piisa - ent nähtavasti on ses asjas teisigi seisukohti. --Oop 3. september 2011, kell 22:05 (EEST)[vasta]
Osa inimesi võtab keeleuuenduse omaks. Seega päris nii hull see asi nüüd ka pole, et tegu on ainult väikse EKI-sisese seltskonna keelega. 90.190.114.172 3. september 2011, kell 22:24 (EEST)[vasta]
Jajah, osa ikka võtab, kõik funktsionäärid ja pensjonärid ning kyrillilised ja metoodilised kirjad. Asi nyyd siis Hiinat Hanilaks ymber ristida. Eks see on sisuliselt kysimus, kui kaugele võib keele normatiivse käsitusega minna sama keele deskriptiivsest kujutusest. Tundub, et piire ei ole, just nagu "Star Trekis": täiskäigul lippude lehvides edasi. --Oop 3. september 2011, kell 23:30 (EEST)[vasta]
Ei tea, miks sulle see asi nii must-valge on. Kui väga hästi aru saada, mida teine on mõelnud, saab ise põhjendusi otsida ja siis edasi vaadata, kas minna asjaga kaasa või mitte. Iga keeleuuendus ei ole ju saadanast, ega? Mõni keele senisest loogikast lähtuv uuendus ehk polegi õieti uuendus. 90.190.114.172 4. september 2011, kell 09:36 (EEST)[vasta]
"Han" (漢) tähistab Ida-Aasia kultuurides Han'i dünastiat mis on üldiselt sünonüümne Hiinaga või täpsemalt Han'i-dünastia aegse Hiinaga. Jaapanis ja Koreas seega kutsutakse "hiina-jaapani-korea logogramme" lihtlabaselt "sinogrammideks" või "hiina kirjaks" või "han'i kirjaks", kes kuidas tahab. Otsene seos han'i rahvaga puudub, KUID on kaudne seos: han'i rahvas sai oma nimetuse Han'i dünastia ajal, nagu ka teemaks olev ida-aasia kiri sai oma praeguseni kasutatava nimetuse sellel ajal. Kõige lõpuks võiks veel eraldi välja tuua selle võrdluse: nimetus "ch-jp-kr kiri" viitaks sellele kus seda praegu kasutatakse (mis ei ole päris täpne sest koreas seda sisuliselt enam ei kasutata), "hiina kiri" või "sinogramm" või "han'i kiri" viitaks sellele kust see nähtus pärit on. Võrdlus: Jaapanis nimetati pikka aega lääne teadusteooriaid "rangaku'ks" ehk "hollandi õpetuseks" - hollandlased olid need kes kogu selle tarkuse esimesena Jaapanisse tõid.

Loodetavasti on natuke selgem miks ida-aasias sellist nimetust kasutatakse selle kirja kohta. Vaadake seda sissekannet, siis saab see nimetus mõistetavamaks.

See teine nimetus ei arvesta näiteks seda, et ka vietnami keelt on kirjutatud selles kirjas. Minu arust võiks küll vabalt öelda ka "hiina kiri". Andres 3. september 2011, kell 23:44 (EEST)[vasta]

Ise väga täpselt teadmata lähtuksin pigem antud andmebaasist. Võiks Pällilt küsida, miks puudub Linguaest "hiina kiri", rööpnimena või muidu variandina. 90.190.114.172 4. september 2011, kell 09:36 (EEST)[vasta]
Päll yldiselt ei arvesta eriti Eesti keele traditsiooniga, tema lähtub eelkõige algkeelest. Selle loogika järgi kõneleme varsti ka ingliši, frantsääzi, doitši ja russki keelest. Ilmselt tema ei pea hiina keele puhul tava arvestatavaks, nii nagu meile reformiti Madrid, aga jäeti Berliin. --Oop 4. september 2011, kell 18:19 (EEST)[vasta]
IMHO pole sellist keelt nagu hiina keel (nagu ka hispaania keelt) üleüldse olemas, aga see selleks -- Ahsoous 4. september 2011, kell 18:29 (EEST)[vasta]

Aga palun ikkagi küsige. Andres 11. september 2011, kell 12:58 (EEST)[vasta]


Oot-oot, hiina kiri ei ole ju hieroglüüfkiri, vaid logograafiline kiri, nii nad ütlevad? Andres 27. oktoober 2011, kell 04:33 (EEST)[vasta]

Väga õige, "hieroglüüf" on "püha kiri" kuid sinogrammid ei ole kunagi pühad olnud. Minule teadaolevalt ei ole näiteid isegi üksikutest, teistest pühamatest märkidest.
Tänapäeval ei ole termin "hieroglüüfkiri" pühadusega seotud. Tegu on lihtsalt teistsugust tüüpi kirjaga. Andres (arutelu) 13. september 2012, kell 18:46 (EEST)[vasta]

Selles artiklis oli enne "hieroglüüfe" välditud, nüüd on need jälle sisse pandud. Andres (arutelu) 21. aprill 2013, kell 08:22 (EEST)[vasta]

See oli kogemata, ma ei teadnud, et sõna "hieroglüüf" on välditud, samuti ei teadnud ma, et hiina kirja ei peeta hieroglüüfkirjaks. Seda tuleks artikli tekstis selgitada. Taivo 26. mai 2013, kell 23:54 (EEST)[vasta]

Paljudes artiklites kasutatakse mõistet hanja, samas kirjutis ise on puudu, kas võik hanja suunata artiklile hiina kiri? suwa 21. aprill 2013, kell 10:10 (EEST)[vasta]

Arvan, et eraldi artikkel on vajalik. Andres (arutelu) 27. mai 2013, kell 05:04 (EEST)[vasta]