Arutelu:Hibernate

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Puudub lehekülg Hibernate. Andres (arutelu) 26. september 2012, kell 14:09 (EEST)[vasta]

Selle alla peaks minema elektri kokkuhoiuks kasutatav ooterežiim (stand-by), mida mõnede sülearvutite puhul nimetatakse "Hibernation".
Ei peaks, sest Hibernate'il pole eesti keeles muud tähendust kui Java teek.
Arutelu saad allkirjastada nelja tildega (~~~~). Anthrax11 (arutelu) 4. oktoober 2012, kell 18:41 (EEST)[vasta]

  • Artikli algusosa peaks suuremate raskusteta olema arusaadav ka mittespetsialistile (nt tavalisele keskharidusega inimesele), praegu see seda ei ole. Ning ka edaspidine tekst võiks olla arusaadavam kui praegu. Mul on raske parandusettepanekuid teha, kui ma üldse midagi aru ei saa.
  • Ingliskeelsed sõnad kaldkirja (nt mapping)
  • Loe palun oma tekst tähelepanelikult läbi ja paranda ühildumisvead (nt traditsioonilisele relantisooniandmebaasiga). Kasuta spellerit, et leida ja parandada näpuvead.
  • ära kasuta elutu asja kohta sõnu "tema/ta"
  • mis on "skeleti lähtekood"?
  • väldi "poolt"-sõna, see on ptsetõlge inglise "by"-st ega vasta eesti kirjakeele normile, nt tema poolt tehtud -> tema tehtud; see on tehtud tema poolt -> seda tegi tema
  • kui kõrvallause algab -des-liitega sõnaga, siis eraldatakse see kõrvallause koma(de)ga, nt ... Java EE rakendustel, kasutades servlette, ...
  • lihtsustades keerukust -> vähendades keerukust
  • Eesti keeles on lause põhisõnajärg alus-öeldis-sihitis, aga teatud lausetes hüppab öeldis aluse ette. Näiteks siis, kui lause alguses on veel mingi muu lauseliige (nt ajamäärus): Aastal 2010, Hibernate versioon 3.x ilmus -> Aastal 2010 ilmus Hibernate versioon 3.x. Kontrolli seda terves artiklis.
  • artikli teksti sees ei kasutata välislinke (st linke mujale veebi), sobivad välislingid esitatakse koos artikli lõpus
  • baastarkvara
  • Alajaotuse "Kirjandus" ja "Välislingid" ei ole mõtet inglise vikist siia kopeerida. Nad on ju seal juba olemas, kes tahab/oskab inglise keeles lisa lugeda, läheb nagunii ingliskeelsesse Vikipeediasse. Inglise keelt vähe oskajal, kes loeb eestikeelset artiklit, ei ole nendest linkidest kasu. Võiks jätta ainult lingi ametlikule kodulehele. Adeliine 7. november 2012, kell 06:24 (EET)

  • lingi "teek"
  • relantisooniandmebaasidega ??
  • mis levitakse -> mida levitatakse
  • Hibernate hääldub [haiberneit], eksole? Kui seda käänad, siis tuleb lisada käändelõpp ülakomaga, nt Hibernate'i
  • andmetüüpidesse
  • arendaja poolt käsitsi tehtavat tulemuste töötlemist -> arendajapoolset tulemuste käsitsi töötlemist
  • on saavutatav läbi konfiguratsiooni XML faili -> toimub XML-vormingus konfiguratsioonifaili abil
  • lauses "Lisaks objektide vaheliste..." esimene koma liigne
  • palun väldi "poolt"-sõna
  • See võimaldab järgmisi stsenaariume võimalikeks: -> See võimaldab:
  • sidumist veergudesse, nagu need oleksid (võrdluses on öeldis, sellepärast koma)
  • palun kontrolli siselinke, et need ei suunaks ingliskeelse pealkirjaga lehele
  • palun kasuta spellerit, et leida näpuvead. Nt kopeeri tekst Wordi, seal joonitakse punasega alla sõnad, mida Wordi speller peab vigaseks. Adeliine 5. detsember 2012, kell 11:48 (EET)

  • tähelepanuvead: levitakse, annotatatsioone jne
  • sõnaühendites, nagu sul näiteks "SQL andmetüüpidesse", "SQL päringuid", peab esimesel kohal olev täiend (siin lühend) olema käändes või kirjutatud järgneva sõnaga sidekriipsuga kokku. St õige on kas SQL-i päringuid või SQL-päringuid. Sul on täpselt sama tüüpi õigesti kirjutatud ühend nt XML-fail. Vaata sellised ühendid terves artiklis üle.
  • hallatamisele -> haldamisele
  • väldi sõna "omama" (see on otsetõlge ingl. "have"-ist, aga eesti keeles on loomulikum mitte "ma oman", vaid "mul on"), st kasuta alalütlevat käänet ja sõna "on"
  • palun saa lahti sõnast "poolt", eelmistes kommentaarides juba seletasin seda
  • mida tähendab siin "püsivus"?
  • Selle Püsivuse alajaotuse esimene lõik on arusaamatu
  • Palun ära tee siselinke ingliskeelsetele artiklipealkirjadele. Eestikeelses vikis on artiklid eestikeelsete pealkirjadega. Adeliine 18. detsember 2012, kell 11:50 (EET)

  • Püsivuse alajaotuse esimene lõik on endiselt arusaamatu.
  • kui linki moodustad (ja mujal ka), siis jälgi, et avasulu ees käib tühik. Sulgudes olev täpsustus käib olema väikese tähega. Mõtle, kas täpsustust on üldse vaja, kas nt "laisk laadimine" on veel mingi teise valdkonna mõiste või mitte.
  • Püsivuse alajaotuse viimane lõik on samuti arusaamatu. Ja sealt edasi ka. Kui tõlgid, siis ära tõlgi lihtsalt järjest sõnu, vaid mõtle, mis mõte nende sõnade ja lausete taga on, kujuta endale ette seda mõtet ja esita see siis võimalikult selgelt eesti keeles.
  • Hibernate´i žargoonis, entity on Oled jätnud alles inglise keele lauseehituse (MÄÄRUS, ALUS ÖELDIS), kuid eesti keeles sellist ei ole, peab olema MÄÄRUS ÖELDIS ALUS
  • Näiteks Album objekt -> Näiteks objekt Album (teised sarnased samamoodi)
  • ingliskeelsele terminile entity vastab eesti keeles "olem"
  • Hibernate loodi 2001. aastal
  • oli alternatiiviks EJB2-stiilis objektide kasutamisele.
  • , vähendades keerukust
  • Aasta 2003 alguses -> 2003. aasta alguses
  • Öeldis lauses teisele kohale! Normaalolukorras, kui lause algab alusega, on järjekord alus - öeldis. Aga kui lause lagab mingi muu lauseliikmega, näiteks määrusega, on sõnajärg määrus - öeldis - alus, sest öeldis peab olema teisel kohal.
  • Ja määrus ei ole aluse ja öeldise vahel: hiljem palkas -> palkas hiljem
  • detsembril -> detsembris
  • "pakett" käändub "paketis"

Adeliine 3. jaanuar 2013, kell 21:24 (EET)