Arutelu:Herbert Marcuse

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eks ta ole. Kommunistid pole midagi halba teinud. --37.157.103.52 14. detsember 2017, kell 21:59 (EET)[vasta]

Mis puutuvad kommunistide kuriteod refereeringu ebatäpsusesse? Daniel Charms (arutelu) 14. detsember 2017, kell 22:03 (EET)[vasta]
Mis siin toimub? Uskumatu. --Tiia (arutelu) 15. detsember 2017, kell 01:22 (EET)[vasta]
Tõnis Mägi (mis siin ikka keerutada) tsiteeris vaidlusalust lõiku yhes intervjuus, viitamata siiski otseselt selle allikale. Ja kui mõned inimesed hakkasid vaatama, et kust see pärineb, osutus, et nii on kirjas Vikipeedias ning refereeritakse justkui Marcuse yht esseed -- kust aga tsiteeritud-refereeritud mõtteid tegelikkuses ei leia. Sestap kustutas asja avastanud inimene selle lõigu maha, sest entsyklopeedia ei peaks ju sisaldama väärinfot. Eespool IP-aadressiga kommenteeriv inimene taastas lõigu, mina kustutasin uuesti. Ja siin me nyyd oleme. Daniel Charms (arutelu) 15. detsember 2017, kell 10:05 (EET)[vasta]
Ma tegelikult lugesin ka Õhtulehest, et tsitaat pärines siit aga miks äkki see kirjapandud tegelikkusele ei vastanud. Aastaid seisis ja kui tsiteeriti, siis alles avastati. Selles peab olema tõetera sees aga lihtsam oli see kustutada. See lõik on lisatud aastal 2005 ja nüüd tundub, et poliitkorrektsuse pärast eemaldati see. --Tiia (arutelu) 15. detsember 2017, kell 22:23 (EET)[vasta]
Saate ju ise vaadata. Ma teen sellest kokkuvõtte. Andres (arutelu) 15. detsember 2017, kell 22:31 (EET)[vasta]
Mitte 2005, vaid 2014. Ja seisis sellepärast, et keegi ei pööranud sellele tähelepanu, mis on kurb, kuigi mitte eriti imekspandav, kuna kogu artikkel on võrdlemisi halvasti loetav ja vajaks ausalt öelda täielikult ymbertöötamist. - Daniel Charms (arutelu) 15. detsember 2017, kell 22:45 (EET)[vasta]
Tõeteradest: muidugi, midagi võib seal kindlasti olla; ma olen kyll Marcuset lugenud minimaalselt ning tema kohta vaid paari sekundaarset käsitlust (mõlemad võrdlemisi kriitilised - yks tema revolutsioonikäsitluse, teine popkultuuri käsitluse suhtes). Aga see, et ta võis niimoodi mõelda, ei tähenda, et ta oleks kõnealuses teoses kõnealuseid mõtteid väljendanud, saati veel kõnealuses vormis. Tõsi, kustutamine oli lihtsama vastupanu teed minek, kuid kusagilt peab ju alustama. Ja valeinfot ei peaks puhtalt sellepärast säilitama, et midagigi oleks. - Daniel Charms (arutelu) 15. detsember 2017, kell 23:25 (EET)[vasta]

Lisasin vaadete käsitluse alla lõigu artiklist "Sallivus", mis puudutab just vaidlusalust teksti ning võtab mu meelest selle põhiseisukohad kenasti kokku. Nagu näha, ei ole vaja midagi kokku luuletadagi, niisamagi on päris julm. Daniel Charms (arutelu) 15. detsember 2017, kell 23:47 (EET)[vasta]


Rahvust tuleb minu meelest alati esimeses lauses mainida. Andres (arutelu) 15. detsember 2017, kell 21:53 (EET)[vasta]


Tegin vaadete ploki (inglisvikist malli võttes) põhjalikult ymber, et see meenutaks rohkem sidusat teksti kui kellegi loengumärkmeid. Loodan, et ei teinud kellelegi liiga. Daniel Charms (arutelu) 16. detsember 2017, kell 19:58 (EET)[vasta]


Marxi esemestamise mõistel

Kas see mõiste polnud mitte "asjastumine"? 2001:7D0:87CA:9180:4D58:1F8:878E:DABA 17. detsember 2017, kell 01:53 (EET)[vasta]
Eesti keeles on kasutatud päris palju erinevaid vasteid - esemestamine, objektistamine... Erinevate teoste tõlgetes on seejuures mu meelest ka erinevalt. Praegu vaatan, et "Kapitali" tõlkes on tõesti "asjastumine" ja see tundub siin ka kõige paslikum, nii et muudan ära. Daniel Charms (arutelu) 17. detsember 2017, kell 09:34 (EET)[vasta]