Arutelu:Harmooniline võnkumine
Definitsioon jääb ebamääraseks, sest on lahtine, kuidas siinusfunktsiooni tohib rakendada. Andres 7. aprill 2007, kell 18:02 (UTC)
- Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse mittesumbuvaid võnkumisi, mille hälve on määratud siinus- või koosinusfunktsiooniga.--Tiuks 9. september 2007, kell 22:15 (UTC)
Millal oli muusika füüsika osa? Andres 9. september 2007, kell 11:12 (UTC)
- Vabades kunstides, kuigi muusikaajaloos räägiti meile kaunid kunstid. Harmooniline võnkumine on poolik. Siin artiklis peaks selguma korrapärane võnkumine. Kas mitte siin ei peaks olema liht- ja liitvõnkumine. Lihtvõnkumist iseloomustab sinusoid.--Tiuks 9. september 2007, kell 20:42 (UTC) Muusikud ei oska füüsikast õigeid asju noppida ja seepärast tahaks heliga seotud füüsika mõisted kategooria heli alla panna.
- Jah, muusika oli üks vabadest kunstidest ning kuulus kvadriiviumisse. Aga kvadriivium kujutas endast pigem matemaatikat kui füüsikat. Andres 9. september 2007, kell 22:31 (UTC)
- Muusika kuulub ka kaunite kunstide hulka, aga hoopis teises seoses. Andres 9. september 2007, kell 22:32 (UTC)
Harmoonilisel võnkumisel ja lihtvõnkumisel on samad intervikilingid. Andres 13. september 2007, kell 05:36 (UTC)
- Sest lihtvõnkumine koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest. Hetkel ei leidnud paremat interviki linki. Ega inglise viki on ka vahel segane ja ei leia kohe õiget üles.--Tiuks 13. september 2007, kell 12:45 (UTC)
- Lihtvõnkumine ongi sisuliselt sama asi mis harmooniline võnkumine, seetõttu peaks olemagi ainult üks artikkel. Andres 14. september 2007, kell 09:05 (UTC)
- Täpsemalt öeldes on tegemist lihtsa harmoonilise võnkumise ehk harmoonilise lihtvõnkumisega. Andres 14. september 2007, kell 09:06 (UTC)
- Nüüd siis jõudsime sinna, millele ma juba ammu vastust otsisin. Oleks võinud kohe alapealkirjad teha lihtvõnkumine ja liitvõnkumine. Liitvõnkumisel tekib perioodilisus seoses sagedusega (korda suurem põhivõnkumisest, põhiheli sagedusest). Aga kas peale heli on veel asju, millega seostada harmoonilist võnkumist? --Tiuks 14. september 2007, kell 21:54 (UTC)
- Täpsemalt öeldes on tegemist lihtsa harmoonilise võnkumise ehk harmoonilise lihtvõnkumisega. Andres 14. september 2007, kell 09:06 (UTC)
- Iga perioodiline võnkumine on esitatav harmooniliste võnkumiste (lõpmatu) summana. Heli puhul on tegemist mehhaanilise võnkumise edasikandumisega elastses keskkonnas. Keskkonna osade võnkumised on suhteliselt väikese amplituudiga. Heliga ei seostata üldse näiteks pendli liikumist, rääkimata mittemehaanilistest võnkumistest, kus ei ole tegemist asukoha, vaid mõne muu suuruse hälbega. Andres 15. september 2007, kell 00:22 (UTC)