Arutelu:Hans Lippershey

Roger Bacon

Ma ei ole leidnud Roger Baconi kirjutistest muud teleskoobi leiutamise kohta, kui see, mis on kirjas ka mitmes allikas, Opus Majus II osa (Helle Burke tõlge), lk 184 "For we can so shape transparent bodies, and arrange them in such a way with respect to our sight and objects of vision, that the rays will be refracted and bent in any direction we desire, and under any angle we wish we shall see the object near or at a distance. Thus from an incredible distance we might read the smallest letters and number grains of dust and sand". Kuid isegi see võis olla piisav idee optikutele läätsedega katsetamiseks. Seal tundub tegemist olevat mingi ühest allikast pärit informatsiooniga, mis mingil ajal levis Hollandis, see seletab miks mitmed samal ajal pikksilma valmistasid ja patenti taotlesid. Opus Majus'e optika osa võis olla mida mõned optikud teadsid. Eiusmod (arutelu) 8. oktoober 2025, kell 18:26 (EEST)

Roger Bacon kirjutas, et kiired ühest suunast peavad tulema silma paralleelselt (võibolla tulenes Alhazeni arusaamast), lk 48. Ta kirjeldas, kuidas nõguspeeglid ja kumerpeeglid peegeldavad valgust (mida kirjeldas juba Eukleides), lk 150, ning kuidas nõgusläätsed, lk 169, ja kumerläätsed, lk 171, murravad valgust (mida kirjeldas juba Ptolemaios). Sellest võis teha järelduse, et kui paigutada nõguslääts kumerläätse taha teatud kaugusele, siis see muudab ühest suunast tulevad kiired uuesti paralleelseks, nii et silmaga saab selgelt näha kujutist mis on suurendatud kumerläätse poolt. Me näeme et luup suurendab lähemal asuvat objekti, kuid kui objekt on kaugemal, on kujutis küll suurem, kuid muutub häguseks, sest ühest punktist tuleb palju kiiri, mis murduvad luubis nii et nad ei ole paralleelsed. Et Roger Bacon leiutas teleskoobi, see on võimalik, ma ei näe tõendeid, kuid ta näitas, et selle alusel mis oli teada optikast enne teda, võis teha järelduse et teleskoopi on võimalik valmistada. Tundub et selle järgi mis oli teada, oleks võinud teleskoobi välja mõelda juba ammu. Kuid võibolla pidi informatsioon levima teoreetikutelt nendeni kes tegelikult läätsesid tegid, ning selle põhjuseks võis olla trükitud kirjanduse laiem levik. Eiusmod (arutelu) 9. oktoober 2025, kell 18:27 (EEST)

1572. aastal trükiti Šveitsis Alhazeni raamat optikast Opticae thesaurus, seal on ka kirjas kõik mis oli optikast teada enne Alhazenit, pool sellest on hilisem Vitello Thuringopolonis'e optika. Võibolla see andis aluse teleskoopide leiutamiseks (kui see raamat levis Hollandisse). Kõik see oli varem olemas käsikirjadena, kuid vähestel oli nendele ligipääsu. Vitello teadis ka Roger Bacon'i töid, kuid ei ole teada mida ta sellest kirjutas. Igal juhul tundub et see raamat oli piisav et teleskoopi valmistada nendele kes kuulsid et selline asi on tehtud, nagu Galilei. Kuid võibolla ka nendele kes lihtsalt seda lugesid. Eiusmod (arutelu) 17. oktoober 2025, kell 15:58 (EEST)

Prilliklaaside valmistajad võisid kasutada kumerläätse ja nõgusläätse kombinatsiooni, kuna muidu on raske hinnata nõgusläätse tugevust.--Eiusmod (arutelu) 2. november 2025, kell 17:39 (EET)

Mõnedel andmetel on pikksilmi valmistatud juba 1590. aastast, võibolla veelgi varem. Samuti oli lugusid maagilistest seadmetest mis võimaldasid kaugel asuvaid asju suurelt näha. Hans Lippershey on lihtsalt esimene kelle kohta on kirjalikke andmeid et ta sellise asja valmis tegi, ja see on kõik mida võib kindlalt öelda. Ning tema patenditaotlus võimaldas Galileil pikksilma olemasolust teada saada.--Eiusmod (arutelu) 4. november 2025, kell 23:45 (EET)