Arutelu:Hanerahu

Parandused

Mida veel võiks teha: kõik punased lingid võiks siniseks muuta. Andres 08:15, 27 Apr 2004 (UTC)

Samuti võiks siia märkida kaugused kaardil näidatud rahudest ja üldse asukohta detailsemalt kirjeldada. Ka geograafilised koordinaadid ei teeks paha. Millise valla territooriumil saar asub? Et saar on asustamata, tuleks ka ära märkida. Andres 08:23, 27 Apr 2004 (UTC)

Koordinaadid

Urmas, kas geograafilised koordinaadid on õigesti vormistatud? Andres 19:01, 27 Apr 2004 (UTC)

Koordinaate saab ka http://www.eki.ee/knab/p_ee_et.htm -- Urmas 19:22, 27 Apr 2004 (UTC)

Väliskoordinaatide puhul peaks aitama http://gnswww.nima.mil/geonames/Gazetteer/Search/Search.jsp . -- Urmas 19:41, 27 Apr 2004 (UTC)

Tänan linkide eest! Parandasingi Hanerahu idapikkuse ära, arvutasin ise valesti. Kasutaja:Jaan513 22:43, 27 Apr 2004 (UTC +3)

Nimetus

Huvitav küll, EKI andmebaasis antakse põhinimeks "Anerahu".

Minu käsutuses olnud kaartidel ka. Aga Hiiumaa laidude maastikukaitsealal on Hanerahu ja nemad peaks eksperdid olema. Vene ajal on üldse originaalsed nimekujud ära kadunud, ka Äksi on nüüd Aksi. Jaan513.

Seda nimeasja peaks ehk kuidagi kommenteerima. Muidugi on see hea sõnastus, et Nõukogude-aegsetel kaartidel on "Anerahu". Ja sinna juurde võib kirjutada, et kaitseala materjalides kasutatakse vormi "Hanerahu". Aga igatahes arvan, et rööpnimetus peaks olema kohe esimeses lauses. Kuidas hiidlased (muhulased) seda hääldavad?

Ma pakun, et nad hääldavad "Hanerahu". Võid vaadata välislinki minu kadunud vanaisa (põlise muhulase ja kalamehe) mälestustest. Sealt tuleb muidugi õige asi üles otsida, sest seal on väga erinevaid asju. Jaan513

Ariste ütleb, et sõnaalgulist h-d hääldatakse rahvakeeles ainult Eesti äärmises kaguosas ja Pühalepa murrakus. Andres 17:55, 2 May 2004 (UTC)

Huvitav teada. Nii või teisiti, minu arvates on oluline, et laiu nime kirjaviis oleks Hanerahu. Hääldagu keegi, kuidas soovib :-) Jaan513 21:15, 2 May 2004 (UTC +3)

Maa-ameti kodulehe ajalooliste kaartide kaardirakenduses on ajavahemikus 1945-52 Xанне-раху. Eestiaegset kaarti ma kahjuks lahti ei saa, vaja on Adobe SVG Viewer-it vist. Verstakaart annab samuti Xаннераху. Samas on uue kaardi peal Anerahu. Jaan513 13:54, 4 august 2005 (UTC)

Laid vs rahu

Kas siis Hanerahu on laid, mitte rahu? Sel juhul peaks seda kuskil märkima.

Nimetus 'rahu' on tulnud sellest ajast, mil Hanerahu veel laiu suurusele ja kirjeldusele ei vastanud. Praegu vastab laiu kirjeldusele, kuigi on hoopis eripärase ja avamerelise välimusega põõsastega klibuhunnik. Jaan513.

Seda peakski kirjutama. See jutt läheks saare kujuga ühte rubriiki.

---

Mul on kahtlusi sellise stiili suhtes, kus ühes lauses öeldakse asju, millel mingist omavahelist seost ei ole, kuid jääb mulje, nagu oleks. Näiteks: "P. valla territooriumil asuv saar on pikliku kujuga." Ma arvan, et see raskendab lugemist, kuigi paistab, et inglise keeles peetakse seda heaks ja elegantseks stiiliks.

Võib-olla võiks alustada umbes nii: Hanerahu ehk Anerahu on pisut üle hektari suurune ... pikliku kujuga asustamata laid ... Pühalepa valla territooriumil." ? Andres 20:02, 27 Apr 2004 (UTC)

Kuju esimeses lauses märkida on ka vist liiga kohmakas. Igatahes ei sobi kuju mainimine pealkirja "Asukoht" alla. Selle koht võiks ehk olla esimese lõigu lõpus.

Pühalepa valda võiks mainida ka "Asukoha" all, aga see peaks siis olema eraldi lõik ja mitte seoses kujuga. Andres 20:16, 27 Apr 2004 (UTC)

Muidugi võib teisiti alustada ehk siis asukoha alt mõned asjad ära võtta. Tahtsin lihtsalt lõikudes lauseid kokku siduda, et ei jääks eraldi "hakitud" lauseid, mis mind veidi häirivad. Jaan513 23:25, 27 Apr 2004 (UTC +3)

Nojah, siin tuleb laveerida kahe pahe vahel. Hakitud laused tekivad tavaliselt siis, kui artikkel tuleb kokku panna üksikutest infokildudest. Mind isiklikult häirib kunstlik kokkupanemine rohkem kui hakitus. Andres 20:52, 27 Apr 2004 (UTC)

Nõus; vähemalt entsüklopeedia puhul. (Sellega meil ju praegu tegemist ongi :-) Jaan513 00:01, 28 Apr 2004 (UTC +3)

Mõõtkava

Huvitav, nüüd ma jälle ei näe mõõtkava. Andres 10:45, 28 Apr 2004 (UTC)

Taimestik

Ma mäletan Eesti Loodusest selliseid artikleid, kus kirjeldati mõne säärase saare taimestikku, kuhu raske on pääseda. Kas on ehk ka Hanerahu kohta midagi sellist ilmunud? Kas Rebassoo raamatus on viiteid?

Kas Rebassoo loetles soontaimi?

Huvitav, kas kormoranid võisid mõne taime välja suretada? Andres 02:28, 29 Apr 2004 (UTC)

Rebassoo raamatust neid asju ei mäleta... Kormoranide kohta on kolmas välislink (.pdf). /Hanerahul maapinnal samblaid polnud, Langekarel polnud üldse./ Jaan513 17:47, 3 May 2004 (UTC +3)

Rebassoo raamatus Sea-shore plant communities of the Estonian islands on mitmete laidude rannikutaimede nimestikud (inglise/ladinakeelsed), millest ma Kumari, Kõrge-, Kõver- ja Viirelaiu ning Sipelgarahu kohta ka endale kirja panin. Seal Hanerahu mainitud ei ole. // Olen vahepeal kuulnud, et Hanerahu on ehk hoopis rahu, mitte laid. Samas oli ütleja seal viimati käinud, ma pakun, umbes 40 aastat tagasi. Näiteks 120 aastat tagasi seal märkimisväärseid põõsaidki polnud - kõik areneb laidudel/väikestel saartel kiiresti. Jaan513 19:26, 3 Sep 2004 (UTC)

Lingid

Mis Sa arvad, kui prooviks selle artikli kõik lingid elustada? Kui nii palju punast on, siis seda artiklit eeskujulikuks ei saa vist pidada. Andres 15:21, 3 May 2004 (UTC)

Võib küll "elustada", tasapisi. Jaan513 19:02, 3 May 2004 (UTC +3)

Mida kirjutada artikis Vall? Looduslik- ja kunstlik vall, kaitsevall, liiva- mullavall, meteoriidi vall, pommiaugu vall jne ? Hakkasin 3 korda kirjutama seda aga juhe jooksis kokku. Samuti mis on ingliskeeles vall, Pank ?naine 22:41, 3 May 2004 (UTC)

Kõigil neil sõnadel on mingi ühine tähendus, ja nähtavasti on see alguse saanud kunstlikust vallist. Need võib kõik ühte artiklisse panna. Tuleks kirjutada, kuidas vallid võivad tekkida ja mis materjalist. Peale nende tähenduste tähendab vall veel merenduses purje ülestõmbamisnööri. Kindlusevall on wall ehk rampart, mullavall on mound ehk earthwork. See oleks huvitav artikkel ka Vikisõnastikule. Vikipeedia ja Vikisõnastik peaksid teineteist täiendama. Andres 23:01, 3 May 2004 (UTC)

Taimenimed

Kas valge mesikas ja harilik mesikas (ainsa viite harilikule m.-le leidsin siit) on sama? Esimene on Melilotus albus, teine aga (selle lingi all) Melilotus alba. Jaan513 13:17, 11 Jun 2004 (UTC)

Taimenimesid soovitan vaadata siit. Ladinakeelsed nimekujud on sünonüümid (kuigi melilotus peaks olema meessoost sõna, eelistavad botaanikud millegipärast naissoost täiendit), eestikeelne nimetus on "valge mesikas". Andres 15:40, 11 Jun 2004 (UTC)

Uued andmed

Uued andmed enda kogutud andmete põhjal: mage sõstar, rannikas, h. kukehari, h. käokannus, hanijalg, kõrgemad türnpuud silma järgi hinnates 5-7m. Kormorane saarel ei kohatud. Jaan513 07:31, 22 Aug 2004 (UTC)

Samblikud

Samblikud ei ole taimed, neid süstematiseeritakse seentena (Tiina Randlane, Eesti elusloodus, lk 155). Jaan513 18:57, 22 Aug 2004 (UTC)

Samblikud ei ole taimed, kuid ei kuulu ka ühtegi teise riiki, sest samblik on seene ja vetika sümbioos. Andres 19:11, 22 Aug 2004 (UTC)

Siis oli ikkagi alajaotuse "samblikud" loomine kõige õigem. Jaan513 19:16, 22 Aug 2004 (UTC)

Pildid

Kahju, et pilte pole rohkem. PS! Jaan513 sa oled tõega tubli ! naine 20:10, 4 Sep 2004 (UTC)

Ühe pildi laadisin veel üles :) Jaan513 08:55, 5 Sep 2004 (UTC)

Veel andmeid

Veel andmeid leiab järgmistest H.-E. Rebassoo raamatutest:

• Hiiumaa floora ja selle genees lk 34 (suht pealiskaudselt; pealkirja all "Hiiumaa laidude vegetatsioon"), 144 (pilt), kaartidel taimestik liigi kaupa
• Botaanilisi kilde 17 Hiiumaa suvest lk 71-72

Katkend viimasest siin. Püüan nende abil artiklit veel täiendada. Lisan need ka kirjanduse loetellu. Jaan513 10:12, 12 Sep 2004 (UTC)

Täiendasin. Mõnede põõsaliikide esinemise puhul on kahtlusi, eriti nende, mis on mainitud raamatus "Hiiumaa floora ja selle genees" lk 34, kus on toodud justkui ühised põõsaliigid mõnedele saartele. Ise pole mõnda neist seal kohanud, aga need liigid on nii tavalised Lääne-Eestis, et ju need seal saarel ikka olemas on.

Keegi võiks sõnastuse ka üle vaadata. Jaan513 10:43, 12 Sep 2004 (UTC)

Neist raamatutest on läbi vaatamata veel vaid "Hiiumaa floora ja selle genees" kaardid. Jaan513 10:46, 12 Sep 2004 (UTC)

Kaardid läbi vaadatud. Liikide nimestik nende järgi oleks selline (kaardid olid liigikaupa, täpp Hanerahu kohal tähendas liigi esinemist, liiginimed ladinakeelsed):

1. Agropyrum repens (L.) P. B. / harilik orashein
2. Allium oleraceum L. / rohulauk
3. Alopecurus ventricosus Pers. / aas-rebasesaba
4. Arrhenatherum elatius (L.) Mert. et Koch / kõrge raikaerik
5. Artemisia absinthium L. / koirohi
6. Asperugo procumbens L. / karerohi
7. Atriplex calotheca (Rafn.) Fr. / noollehine malts
8. Atriplex hastata L. / odalehine malts
9. Atriplex litoralis L. / randmalts
10. Cakile maritima Scop. / liiv-merisinep
11. Chenopodium rubrum L. / punane hanemalts
12. Crambe maritima L. / merikapsas
13. Crataegus kyrtostyla Fingerh. / harilik viirpuu
14. Epilobium hirsutum L. / karvane pajulill
15. Erysimum hieraciifolium L. / mägi-harakalatv
16. Gentiana uliginosa Willd. / rand-emajuur
17. Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilger / aaskaerand
18. Hypericum hirsutum L. / karvane naistepuna
19. Lepidium latifolium L. / randkress
20. Melilotus dentatus (Waldst. et Kit.) Pers. / hambuline mesikas
21. Ostericum palustre Bess. / emaputk
22. Polygonatum officinale All. / harilik kuutõverohi
23. Polygonum oxyspermum Mey. et Bunge / rand-linnurohi
24. Rhamnus cathartica L. / harilik türnpuu
25. Ribes alpinum L. / mage sõstar
26. Ribes lucidum L. / hele sõstar
27. Rosa afzeliana Fr. / nõeljaogane kibuvits
28. Silene cucubalus Wib. / harilik põisrohi
29. Tanacetum vulgare L. / harilik soolarohi
30. Torilis japonica (Houtt.) DC / jaapani harjasputk
31. Tripolium vulgare Nees / randaster
32. Valerianella locusta (L.) Betche / põldkännak
33. Veronica spicata L. / kassisaba
34. Viola tricolor L. / aaskannike

Jaan513 20:27, 15 Sep 2004 (UTC)

Kas see materjal on artiklisse integreeritud? Andres 00:52, 16 Sep 2004 (UTC)

Osaliselt juba kindlasti integreeritud, aga ma ei ole eestikeelseid vasteid otsima hakanud. See võtaks mul aega. Jaan513 10:45, 16 Sep 2004 (UTC)

Kui Sa ei jõua, siis ma võin aidata. Kasutaksin seda saiti. Andres 10:54, 16 Sep 2004 (UTC)

Raskusi on taimedega, mille süstemaatiline kuuluvus või üldtunnustatud ladinakeelne nimi on muutunud. Jaan513 12:35, 16 Sep 2004 (UTC)

Tänan eestikeelsete nimede lisamise eest, Andres.

Siin (soome serveris) on veel midagi Hanerahust. Jaan513 11:08, 17 Sep 2004 (UTC)

See ei ole otseselt Hanerahust, vaid Väinamerest leitud meduusist. Andres 11:24, 17 Sep 2004 (UTC)

Allikad

Vahepeal on aeg edasi läinud ja tuleks vast allikatele ka viidata. Jaan513 19. märts 2008, kell 23:09 (UTC)

Jah, viita, kui mahti saad. Andres 20. märts 2008, kell 03:28 (UTC)

---

Sai allikatele viidatud. Lähtusin artiklitest Vikipeedia:Viitamine ja Mall:Netiviide, kirjandusele viitamine jäi endisesse vormi, võib-olla peab muutma. Äkki saab praegu ainsa kirjanduse rubriiki kuuluva teose ka viitena ära kasutada.

Pärast siin arutelus ülalpool toodud nimekirja integreerimist tekkis juurde hulk punaseid linke. Kui mõni taim on kahekordselt, võib kordamise maha kustutada, ei jäänud selliseid silma. Samuti integreerisin uued, 2007. aasta andmed linnustikust, loomulikult jäi viide.

Vikipeedia artikli rahu (saar) järgi ei ole Hanerahu rahu. Samas artikli laid järgi ei ole ka laid (taimkate välja kujunenud?). Ei hakanud ses osas midagi muutma.

Ei tea, kas pärast sellist suurt redigeerimist on veel tegu eeskujuliku artikliga... --Jaan513 23. märts 2008, kell 22:34 (UTC)

Ilmselt ei ole. :) Tarvis taandada heaks artikliks. Aga vaatame, mis Andres ütleb. -- Toomas 23. märts 2008, kell 21:46 (UTC)

Artikkel läks ju paremaks, mitte halvemaks. Teeme lihtsalt nupukesed, nii et punased lingid läheksid siniseks. Andres 2. mai 2008, kell 09:31 (UTC)

---

Lisasin välislingi (Kalastaja nr 47 ehk Kalastaja 2008 kevadnumbri artikkel), mille ülemine pilt on tehtud Hanerahust. Trükitud variandis leidub see leheküljel number 90 koos kirjaga: Anerahu idaservas on mõnus lahekäär, kus aeg-ajalt mõni säinas landi otsa jäi. Foto: Toomas Mikkor. Trükitud versioonis on pilti vist natuke suurendatud, aga see on mustvalge. --Jaan513 2. mai 2008, kell 09:13 (UTC)

---

Kas see harilik mesikas peaks olema valge mesikas? --Epp 15. jaanuar 2010, kell 05:30 (UTC)

Ilmselt küll. Seda olen küsinud ka siin eespool. Rebassoo "Laidude raamatus" oli suure tõenäosusega harilik mesikas (link). Kusagilt leidsin, et ladinakeelsed nimed oli albus ja alba, mis peaks sisuliselt sama asja tähendama (ka eespool mainitud asi). --Jaan513 15. jaanuar 2010, kell 12:12 (UTC)

Muutsin artiklis hariliku mesika valgeks mesikaks. --Jaan513 15. jaanuar 2010, kell 21:39 (UTC)

---

See vist eriti ei lihtsusta viitamist, aga "Laidude raamatus" on peatükid (või alapealkirjad): lk 13...20 "Mis need laiud on ja kuidas nad kujunevad" (küsimärgita) ning lk 21...34 "Kas kõik laiud on ühesugused?" --Jaan513 15. jaanuar 2010, kell 21:42 (UTC)

Hääletus artikli eemaldamiseks eeskujulike artiklite hulgas

Hääletus toimub siin.

---

Nimest

maastikukaitseala materjalides ning vanematel venekeelsetel kaartidel aga "Hanerahu" (Ханнераху)

Venekeelne nimi on Hannerahhu, võib muidugi lugeda ka "Hannerahu", ikkagi kahe n-iga. Andres 20. jaanuar 2010, kell 15:32 (UTC)

KNAB-s on ka variant Анераху. Võib-olla sõnastada teisiti, nt maastikukaitseala materjalides "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "Ханнераху". Või midagi sarnast.

Muide, praegu alles avastasin, et Abruka juures on KNAB järgi Anerahu mätas (väikesaar Abruka sadama juures) :-)

Maa-ameti ajaloolised kaardid, verstakaart ning NL topokaart (1945–1952) annavad mõne kilomeetri kaugusel kirdes asuva Langekare nimeks vastavalt Анераху ja Ане-раху (Hanerahu samal ajal vastavalt Ханнераху ja Ханне-раху). Võib-olla tuleks ka sellest artiklis rääkida. --Jaan513 20. jaanuar 2010, kell 17:50 (UTC)

Jah, sõnastada teisiti; mainida ka, et Langekari on niiviisi nimetatud, aga pikem jutt teises artiklis. Andres 20. jaanuar 2010, kell 21:52 (UTC)

Anerahu: täpsutus või ümbersuunamine

Kas luua "Anerahu (täpsustus)" või muuta ümbersuunamine Anerahult ära täpsustusleheks?

Anerahuks nimetatakse minu andmetel: 1) Anerahu mätast Abruka sadama juures (peaaegu Abrukaga kokku "kasvanud"), 2) Annerahu ehk Anerahu Loonalaiu lõunaotsa juures (peaaegu Loonalaiuga kokku "kasvanud"), 3) Anerahu ehk Hanerahu (millest käesolev artikkel on), 4) (Langekare, nimetus mõnel vanemal kaardil). --Jaan513 25. jaanuar 2010, kell 19:37 (UTC)

Mina pooldaksin täpsustuslehekülge. Ivo 25. jaanuar 2010, kell 19:45 (UTC)

Pooldan täpsustuslehte Anerahu nime all. (Kui just seda artiklitv ei teisaldata Anerahu alla). Andres 26. jaanuar 2010, kell 08:51 (UTC)

Videolõik ETV saates Osoon

Videolõik ETV saates Osoon, 06.10.2008

Link ei tööta. --Jaan513 12. juuli 2011, kell 00:26 (EEST)

Nimest

Ma pole kindel, et on head põhjust nime "Anerahu" mitte eelistada, kui kohanimenõukogu on kinnitanud selle ametlikuks põhinimeks ja seda kasutatakse põhikaardil. Kui tahta praegust nime eelistada, siis võiks Pälliga konsulteerida.

Kui need mälestused on avaldamata, siis on nende kasutamine allikana problemaatiline. Pikne 3. märts 2015, kell 23:01 (EET)

Eeskujulik staatus

Teen ettepaneku arvata see artikkel välja eeskujulike artiklite hulgast ja liita see heade artikli nimekirjaga. Antud juhul aitab tausta avada see. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 14:55 (EET)

Missuguse protseduuri järgi me seda otsustame? Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 15:58 (EET)

Nt lihthäälteenamus. Aga kui jääb viiki, siis viia artikkel heade artiklite tasemele üle, sest kui juba pooled kahtlevad selle artikli sobimises eeskujulikus, siis see seda kindlasti ei ole. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:11 (EET)

Kas poolt- ja vastuhääled? Või erapooletud loevad ka? Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:28 (EET)

Püüaks ainult poolt- ja vastuhäältega. Kes on erapooletu ei pea hääletama. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:34 (EET)

Aga kas ei võiks nii teha, et kui on piisavalt hääli eeskujulike artiklite seast väljaarvamiseks, siis panna heade artiklite hääletusele tavaliste reeglite järgi? Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:28 (EET)

Mulle on vähemalt selline mulje jäänud, et mitte keegi ei kahtles selles, kas see artikkel siin vastab heade artiklite nõuetele (st jah vastab). Pigem on küsimus selles, kas ta on tõesti nii hea, et seda peaks eraldi esile tõstma. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:34 (EET)

Kui siia jäävad puudused, siis ta ei vasta

ka hea artikli nõuetele. Sellepärast ma olen automaatse ületõstmise vastu. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 19:21 (EET)

• Vastu Kui ei ilmne uusi asjaolusid, siis minu meelest see artikkel täidab eeskujuliku artikli nõudeid, ainult mõned viited oleks võib-olla tarvis lisada. Kutsun üles seda tegema. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 16:28 (EET)

Kui VillaK leitud puudusi ei kõrvaldata, siis eeskujuliku artikli staatus ära võtta ja heade artiklite hulka automaatselt mitte arvata. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 19:38 (EET)

---

Minu kriitika artikli praeguse seisu kohta.

on 1,2 hektari suurune. Pindala kohta viide puudub. Mõõtsin põhikaardilt laiu pindala üle, sain napilt 1 ha. Rannajooned Maa-ameti Eesti põhikaardil ei ole ülim tõde, kuid see on siiski autoriteetne andmeallikas ja praegu puudub viide üldse.

kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse. Artikli tekstist ei selgu, mida see kuulumine sihtkaitsevööndisse sisuliselt tähendab, mida seal teha võib ja mida mitte. Osast "Inimtegevus" jääb ekslik mulje, et ainuke kitsendus on liikumispiirang, välja arvatud lubatud periood 1. jaanuarist 10. veebruarini. Kaitse-eeskirja tuleks refereerida täpsemalt, sh liikumispiirangu regulatsiooni. Tõsi, seda on täpsemalt kirjeldatud artiklis Hiiumaa laidude maastikukaitseala, kuid lugejat, kes infot kaitse-eeskirjast ei kontrolli või maastikukaitseala artiklit ei loe, võib laiu artikkel eksitada. Laidelahe sihtkaitsevöönd võiks olla lingitud, kuivõrd mõne teise sihtkaitsevööndi kohta on artikleid (nt Väinamere saarte sihtkaitsevöönd).

Kõrgelaiul asuval infotahvlil on kirjutatud, et külastajatele on ala suletud aastaringselt, kuid tõenäoliselt on sealsed andmed vananenud. Täpne külastuskorraldus on kaitse-eeskirjas kirjeldatud, selles osas ei ole mingid tõenäolised hinnangud asjakohased.

Laiu asendi ja ümbritseva mere kirjelduse juures võiks olla asjakohane kirjutada, et seda osa Väinamerest nimetatakse Laidelaheks. Ehk see ei ole ainult sihtkaitsevööndi nimi, vaid see on mereala nimi, mille järgi on nimetatud sihtkaitsevöönd.

Võiks olla mainitud, mis ajast on laid looduskaitse all - kuivõrd ajaloost on nime ja inimtegevuse osades kuigipalju juttu. See info puudub praegu ka maastikukaitseala artiklis. Õige aastaarv peaks olema 1971.

Laid on põhja-lõuna suunas piklik. Mind selline kirjeldus ei rahulda, parem oleks anda suurim ida-läänesuunaline laius ja põhja-lõunasuunaline pikkus.

Laiu ümber on üpris sügav, paadiga juurdepääsu võimaldav /.../ Minu hinnangul on see entsüklopeedia jaoks liiga ebamäärane kirjeldus. Mis mõõt on "üpris sügav"? Paadiga ligipääs sõltub ilmselt sellest millise süvisega paadist me räägime, neid on küllalt erineva süvisega.

Uuematel Nõukogude-aegsetel kaartidel Kas seda saaks täpsustada? Uuem nõukogude aeg ei ole üldtuntud ajaline kategooria.

Inga Jüriado ja Ave Suija leidsid 2001 saarelt 28 liiki samblikke. See ei ole parim eesti keel. Lugeja saab küll aru, et 2001 tähendab aastaarvu, mitte saarte arvu, aga keeleliselt pole see lause eeskujulik. Aastaarvu ma ei lingiks, aga see on maitse asi.

Mõni võib arvata, et see on norimine tühja-tähja kallal, aga mina nii ei arva. Me räägime siin ju eeskujulikust, ideaalilähedasest artiklist. Enam kui hea ma praegu kuidagi hindeks panna ei saa. Kuna artikkel pole pikk, siis ei peaks artikli lihvimine palju aega võtma. Aga praegu pole küsimus mitte artikli lihvimises, vaid konkreetses seisus teksti hindamises.--VillaK (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 18:40 (EET)

Väga hea, et Sa need puudused välja tõid. Kui me neid ei kõrvalda, siis minu meelest ei saa ka hea artikli staatust anda. Hea ja eeskujuliku vahe ei saa minu arusaamise järgi seisneda sellistes asjades. (Andres) 146.255.183.171 10. jaanuar 2017, kell 19:08 (EET)

Palun pane siis oma mõõdetud pindala koos viitega. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 19:43 (EET)

Palun aidake puudused kõrvaldada. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 19:56 (EET)

Mind ennast häirib:

• "Saar sai nime ajal, kui ta oli veel kõrgveega mõneti üleujutatav" -- et siis millal? Millal üldse saar merest kerkis? Selle saaks ligikaudselt kätte, kui teaks, palju seal maapind aastas kerkib ja võrdleks seda saare kõrgeima punktiga, aga neist kumbagi pole artiklis märgitud.
• Ühelt poolt tuuakse välja, kuidas teadlased on justnagu sageli sinna sattunud, teisalt pole aga inimtegevuse sektsioonis selle kohta midagi räägitud. Miks nii?
• Ideaalis võiks liikide arvude jms väljatoomise juures esitada ka lühikese võrdluse lähedalasuvate saartega (Kõrgelaid, Ankrurahu ja Ahelaid). Nii saaks paremini aimu, et kui sarnased või erinevad need on. Samuti saaks selle põhjal teha nt ennustusi, et mis taimed võivad seal veel kasvada.
• Kui pidada seda eeskujulikuks, siis võiks ka pildimaterjal eeskujulik olla. Antud juhul ma päris nii kõrget hinnet andma ei kipuks. Ja ühe kaugemalt tehtud droonipildi annaks edukalt ka suvel hankida, mis annaks paremini aimu saare üldisest väljanägemisest. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 20:02 (EET)

Mul ei ole nende asjade, eriti piltide vastu midagi, aga pole kindel, et kõike seda on ilma originaaluurimuseta võimalik saada. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 22:00 (EET)

Kahtlen, et seda andmestikku nii keeruline saada oleks. Seda enam, et mulle üldiselt ei meeldi seesugune peedistamine artiklite teemal (neid kommentaare "puuduste" kohta saaks siia alati juurde tekitada... kuni selleni välja, et nii väikesest saarest oleks täiesti mõeldav koostada 3D-mudel). Selleks saigi see eeskujulik staatus välja pakutud, hea artikli kandidaatide puhul vinti üle ei keerataks ja aktsepteeritaks fakti, et täiuslikku artiklit pole olemas.

Ja üldse suhtuks ma sellesse originaaluurimuse keeldu natuke loomingulisemalt. Näide. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 22:54 (EET)

Ma mõtlen seda, et kui me siin hakkame ise arvama, millal see saar kerkis või mis taimed seal veel võiksid olla, siis see on juba pigem originaaluurimus.

Kui on võimalik paremaid fotosid saada, siis miks mitte. Aga minu silmis need asjad, mis Sina välja tood, eeskujuliku artikli staatust ei mõjuta. Need asjad võivad olla, aga nad on ainult lisandus kättesaadavatele andmetele.

Ma olen sellega nõus, et lõputult nõudeid ei ole mõtet esitada. Ja mis peamine: kui mingi asja kohta kirjanduses andmeid ei ole, siis ei saa neid ka nõuda. Kui mõnest asjast pole võimalik selget pilti saada, siis ei saa seda ka nõuda. Selles mõttes tunduvad VillaK soovid mulle põhjendatumad.

Eeskujuliku artikli erinõuded on: püüd kirjanduse piires ammendavale esitusele ja sidusartiklite olemasolu. Rõhk ei ole sellel, et artikkel kõik soovid täidab, vaid sellel, et ta näitab, millise põhjalikkuse astmeni me püüame jõuda ning kuidas Vikipeedia koos linkidega saab töötada. (Andres) 146.255.183.171 11. jaanuar 2017, kell 01:54 (EET)

See on põhimõtteliselt õige küll, et teadlaste tegevus kuulub inimtegevuse alla. Kui on konkreetseid andmeid teadlaste tegevuse kohta, siis võib need sinna panna. (Andres) 146.255.183.171 11. jaanuar 2017, kell 02:04 (EET)

See kirjanduse piires tegutsemine ei ole minu arust nii lihtsalt defineeritav. Jätta midagi ütlemata, sest seda polnud kuskil kirjas? Kasvõi selle laiu mõõtmeid sai vaadatud Maa-ameti kaardilt. Oli see siis kuskil kirjas? Või kui me räägiksime nt mingist hoonest keset Tartu linna, millest sajad inimesed iga päev mööda käivad, aga millest pole seni veel pea midagi kirja pandud? Kas me saame seda kirjeldada? Kui tahame, siis saame väga hästi.

On üldse võimalik ühest joont tõmmata? Kas ei ole tegu sujuva üleminekuga? Ka referaadis on võimalik olemasolevaid infokilde nii hästi kokku koondada, et sünnib uus kvaliteet.

Samuti ei ole ma nõus sellega, et tuleks küsimustele vett peale tõmmata enne, kui nende sisusse on süüvitud. See, et midagi pole artiklis mainitud, ei tähenda, et selle kohta infot saada poleks. Ma esitasin hunniku päringud selle kohta, mida artiklis pole. Nüüd nt on juba kirjas, et saar kerkis merest umbes 500 aastat tagasi. Ei olnud võimatu seda leida. Kas ma oleksin pidanud vaatama ainult seda, mis artiklis juba olemas ja seda hindama? Aga kuidas ma siis tean, kas see katab kõike selle kohta teadaolevat infot? Kuidas üldse saab seda teada, kui seda pole lähemalt vaadeldud? Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 02:30 (EET)

Olen nõus, et kui mõni asi, mille olemasolu artiklis oleks oodatav ja loomulik, siis tuleks püüda seda leida. Kaart on kirjandusega ühe pulga peal, ja kui kaardi järgi on võimalik pindala leida, siis miks mitte.

Hoone kohta ma arvan tegelikult samamoodi, et kui see on üldiselt ligipääsetav ja kõik saavad kontrollida, siis võib ise nähtud asjad kirja panna. See ei ole küll Vikipeedia ametliku doktriiniga kooskõlas.

Ma olen nõus, et originaaluurimuse selget piiri ei ole, ja ma pole ka midagi kindlat väitnud. Siiski, kui me saare kerkimise ligikaudse aja leiame niimoodi ekstrapoleerides, nagu Sina ette panid, siis ma arvan, et me ületame originaaluurimuse piiri. (Andres) 146.255.183.171 11. jaanuar 2017, kell 02:59 (EET)

Hirvelaid ju leidis vastuse ilma originaaluurimuseta.

Jah, see, et infokildudest sünnib uus kvaliteet, on Vikipeedias tervitatav.

Seda, kas kogu olemasolev info on kaetud, saab minu meelest teada ainult niimoodi, et püütakse infot leida, nii palju kui võimalik, ja kui rohkem ei õnnestu leida, siis otsustatakse, et rohkem pole. Ja see ei tähenda, et hiljem ei võida infot juurde leida. Aga kui praegu kamba peale ei leita, siis võib ikkagi eeskujulikuks tunnistada. 146.255.183.171 11. jaanuar 2017, kell 03:07 (EET)

Infot on palju. Selleks, et midagi leida, on sageli vaja väga täpselt teada, mida otsida. Just siin tuleb appi see, kui juhtida tähelepanu detailidele, mille kohta võib infot leiduda, aga artiklis seda pole. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 13:17 (EET)

Jah, sellega ma olen nõus. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 15:31 (EET)

Nt kahe kuu eest polnud meil siin vikis artikleid paljude alpinistide kohta ja ammugi polnud nende kohta pilte. Nüüd on seis oluliselt muutunud. Mis on siin lisandus kättesaadavatele andmetele?

Kättesaadavus on väga suhteline. Loobuda millegist, sest seda pole niikuinii võimalik saada... Kas see on lähenemine, mida eeskujuliku sisu puhul tarvitada? Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 02:37 (EET)

Avaldamata või kasutamisõiguseta piltidega on hoopis teine lugu. Minu isikliku arvamuse järgi ei puuduta nende tegemine ega juurdehankimine artikli hea või eeskujuliku artikli staatust. Ma saan aru, et Sul on teine arvamus.

Üldse, minu meelest ei ole tarvis kõiki artikli täiustamise viise siduda hea või eeskujuliku artikli nõuetega. Teatud asju võib ju võtta boonusena, nõudeid ületavana.

Ma ei ütle, et millestki peaks tingimata loobuma. Ma räägin sellest, et kõiki asju pole tarvis nõudena võtta. (Andres) 146.255.183.171 11. jaanuar 2017, kell 03:13 (EET)

Artikli Keila puhul on küll kõlvanud nõuda. See pole aga isegi heaks artikliks arvatud. Eeskujulik artikkel on aga mitu korda kõvem tiitel. Miks ei kõlba siin täiust taga ajada? See artikkel on ikkagi nagu ainuke koht (+ teine hetkel eeskujulik artikkel), kus sellised nõuded oleksid põhjendatud. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 13:17 (EET)

No ma ei tea, Keila puhul ma olen ikkagi taga ajanud elementaarseid kvaliteedinõudeid. Ma olen küll nimetanud mõnda asja, mis oleks hea teha, aga ma pole neid seadnud hea artikli staatuse tingimuseks.

Mul ei ole midagi ambitsioonikate üleandepüstituste vastu. Lahkarvamus on ainult selles, mida tasub seada nõudeks. Ma aktsepteerin teiste arvamust, aga see on minu arvamus. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 15:31 (EET)

Kui tuuakse välja, et küsitust millegi kohta pole tõesti kuskilt informatsiooni leida, siis minu poolest on ka see täitsa ok. Ei tasu arvata, et see oli mingi range päring stiilis, et kui neid asja pole, siis pole artikkel eeskujulik. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 16:18 (EET)

Hea küll. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 16:37 (EET)

---

Minu meelest peaks eeskujuliku artikli esimene pilt olema parema resolutsiooniga kui 341×151, seda enam, et tegu on loodusfotoga. - Neptuunium (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 04:30 (EET)

Ma samuti nõustun, et eeskujuks seataval artiklil peaks ka visuaalia olema igati kvaliteetne. --VillaK (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 06:12 (EET)

Üks võimalus probleemi lahendamiseks on ebakvaliteetseks peetava pildi väljavõtmine artiklist. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 15:31 (EET)

Probleemi lahendaks ikkagi kvaliteetse pildi lisamine. Ebakvaliteetse pildi väljavõtmine ilma kvaliteetse pildi lisamiseta ei saavuta päris sama eesmärki.--VillaK (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 17:06 (EET)

Pindala

Saare pindala on 1,0/1,2 ha.

Mida see tähendab? Andres (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 15:41 (EET)

Seda, et me alles püüame õiget numbrit tuvastada. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 16:18 (EET)

Ma oletan, et allika autor (Tiit Leito) leidis erinevatest allikatest erinevad andmed ja sellisel viisil annab sellest lugejale teada. Selles videos, mis välislinkide all, öeldakse suuruseks 1,2 ha. Seda saab viidata.--Hirvelaid (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 16:25 (EET)

Mina sain kaardi pealt pindalaks 1,009 ha ja rohkem veepiirile lähedale enam minna ei õnnestunud. Seega ütleks küll, et vähemalt selle veeseisu järgi, millal Maa-ameti ortofotod tehti, oli saare pindala täpselt 1 ha. Sellega ühtib ka kaardivaade. Mingist vegetatsioonist saab rääkida u 0,3 ha ulatuses.

Läänesuunast on meri madalam ja maakerke tõttu laieneb saar sinna suunda (kuniks kliimasoojenemisest põhjustatud mereveetaseme tõus pole veel kohale jõudnud). Ei välistaks, et madala veeseisu ajal võib saar olla 1,2 ha või rohkem.

Maksimaalne kõrgus näib olevat u 2 m (üks piirkond saare põhjaosas ja üks saare lõunaosas). Aga kunas võimalik mõõtsamm on 0,5 m, siis pole see päris piisav täpsus. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 16:35 (EET)

Ah, siiski ei. Sain ka 1,2 ha ortofotolt kätte.

Ortofotot ei saa saare pindala määramisel aluseks võtta, sest pole teada milline oli veetase aerofoto tegemise päeval. See ei pruukinud olla Euroopa kõrgussüsteemi null tase. Kui pindala määrata kaardi järgi, siis tuleks seda pigem teha Maa-ameti põhikaardi rannajoone järgi. --VillaK (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 21:52 (EET)

Ühel veneaegsel 1989. aasta kaardil on kõrgeimaks punktiks märgitud 2,2 m. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 16:58 (EET)

Selgituseks. Hübriidkaardi kihti vaadates on 0,2 ha märgitud vee all olevaks.

Seega võib vast pindalana märkida puhtalt 1,2 ha ja lisada juurde teise viite (sedapuhku siis Maa-ameti kaardiserverile), mis seda väidet kinnitab. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 17:05 (EET)

Selgituseks, mida tähendas "1,0/1,2 ha" Tiit Leitol – esimene pindala EELISest 2015. aastal koostatud saarte nimestikust. Kaldjoone taga võrdluseks pindala Loopmanni 1996. aastal esitatud andmetest. --Hirvelaid (arutelu) 11. jaanuar 2017, kell 21:28 (EET)

Pindala esitus on ka uuel kujul ebaselge. Oleks tarvis rohkem selgitusi. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2017, kell 11:54 (EET)

Mis seal ebaselget on? Seda enam, et nii väikese ja madala rannaga saare juures mõjutab juba 10 cm veetaseme erinevus väga oluliselt pindala. Ivo (arutelu) 14. jaanuar 2017, kell 13:48 (EET)

Kui nii, siis nii tulebki kirjutada, ja koos viidetega. Ja VillaK ütleb, et on mingi standardne veetase, millega pindala seostatakse. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2017, kell 04:01 (EET)

Sarnasel teemal oli hiljuti uudis Saaremaa pindala kohta [1]. Natuke täpsemalt on pindala määramise metoodika muutust kirjeldatud Maa-ameti kodulehel antud selgitustes [2]. Ehk seal nad ütlevad, et pindala määramisel nad ei lähtu enam aerofoto tegemise aegsest veeseisust ega ka paberkaartidest, vaid aluseks on digitaalsed ruumiandmed, mille järgi määratakse kaldajoon igal pool ühetaoliselt keskmise vee taseme järgi. Seal on juures ka mõned näited kaldajoone muutustest. Soovitan, et küsige seal uudises esinenud Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhatajalt (Mariliis Aren) üle, kuidas nad ikkagi keskmist veetaset määravad. See aitaks tulevikus sarnaseid kaasusi lahendada ja mitmetitõlgendatavusi/vaidlusi vältida. Vanasti oli kasutusel nn Kroonlinna null, aga selle asemel on nüüd Euroopa kõrgussüsteemi EVRS 2007 null NAP [3]. Ei saa olla liiga kindel, kas Maa-amet on suutnud kõigi väikesaarte rannajooni põhikaardil ajakohastada. Siis ei pruugi ka põhikaardi järgi pindala mõõtmine täpne olla.--VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2017, kell 07:49 (EET)

Reaalselt muidugi laiu pindala varieerubki sõltuvalt veetasemest, selge see. Küsimus on siis selles, et mida Maa-amet näitab nö keskmise pindalana.--VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2017, kell 08:10 (EET)

Leito kommentaare

Tegin väikese päringu spetsialistile, kes andis siinsele üsna hävitava hinnangu. Minu arust küll kohati üsna põhjendamatult, sest mõne asja kohta, mille puhul ta pidas paremaks norida andmete paikapidavuse üle, põhineb artikkel tema enda kirjapandud andmestikul. Seega tekitab kahtlusi selle ebatäpseks nimetamine.

Muuhulgas pidas ta ebavajalikuks saare alukorrast ja tulevikust rääkivat osa. Kes selle arvamusega liitub, võib julgelt kärpida.

Millel põhineb taimestiku loend? Leito sõnul seal harilik viirpuu ja verev kontpuu ei kasva. Seda osa ma hetkel muutma ei hakanud, sest tahaks mingit allikat.

Kuidas millel põhineb? Taimede loendid on ju viidatud, viiteid saab kontrollida.

See, mis on ebavajalik, on vaieldav. Üks ütleb, et on ebavajalik, teine jälle kaebab, et on puudu. Ma arvan, et ei peaks kärpima, kui meil selles konsensut pole. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2017, kell 12:00 (EET)

Eemaldasin viitamata väite madude puudumise kohta laidudel. Ivo (arutelu) 13. jaanuar 2017, kell 14:39 (EET)

Ja pilte tema käest vast ei saa. Ivo (arutelu) 13. jaanuar 2017, kell 14:45 (EET)

Väga hea, et spetsialistilt sai hinnang küsitud. Teksti saab kohendada. Piltide mittesaamisest on aga kahju. --Hirvelaid (arutelu) 13. jaanuar 2017, kell 15:04 (EET)

Tuleb saata päringuid teistele inimestele, kes on saart külastanud. Küll kuskilt näkkab. Ivo (arutelu) 13. jaanuar 2017, kell 16:36 (EET)

---

Tuleviku osas tuleks lisaks maapinna kerkimisele arvestada ka maailmamere veetaseme tõusu. --Ivar (arutelu) 15. jaanuar 2017, kell 19:20 (EET)

Jah, tõepoolest. Seda ei oska keegi arvestada, nii et sellisel kujul pole sel mõtet. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2017, kell 22:55 (EET)

---

Mis seis tundub siis selle artikliga olevat? Pidada seda edasi eeskujulikuks või nimetada heaks artikliks? Ivo (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 03:12 (EET)

Kõigepealt tuleks VillaK ja Iifari märgatud puudused kõrvaldada (osalt ka tehtud; mul pole kahjuks mahti olnud sellega tegelda). Siis ta tuleks kas jätta eeskujulikuks artikliks või panna eeskujuliku artikli hääletusele. Automaatselt (ilma hääletuseta) heaks artikliks kuulutamist ei poolda, pealegi ta ilma puuduste kõrvaldamiseta ka selleks ei sobi. Andres (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 08:43 (EET)

---

• Pilt idarannikust
• Samblasõber nr 5, detsember 2002 (PDF)

Tõstsin need praegu välja, lingid ei tööta. --Jaan513 (arutelu) 13. detsember 2023, kell 11:48 (EET)