Arutelu:Estonia katastroof

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ei ole nõus. Lisandunud on ebaproportsionaalselt palju vandenõuteooriate kirjeldusi ning viiteid pealiskaudsetele ajaleheartiklitele, aga kuhugi on kadunud laevahukku puudutavate valdavalt eestikeelsete raamatute loetelu. Puudub viide valitsuskomisjoni aruandele, viide ajaleheartiklile selle kohta näitab aga, et viidatud ajakirjanik pole aruannet lugenud, vaid on põgusalt lehitsenud. Samal ajal tegutses ka põhjalikum Riigikogu komisjon, mis ei seadnud rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruannet kahtluse alla. Ssgreporter (arutelu) 20. aprill 2015, kell 01:56 (EEST)
Vabandust, kirjanduse loetelu on artiklis Estonia (laev), samuti on seal mälestusmärgid hukkunuile.Ssgreporter (arutelu) 20. aprill 2015, kell 23:58 (EEST)

Kas kõik viited, mis on enne punkti, tuleks viia punkti järele? Pärtel Toompere (arutelu) 21. juuni 2015, kell 12:27 (EEST)

Punkt ja siis viide.--Raamaturott (arutelu) 21. juuni 2015, kell 21:30 (EEST)

Wellamo - ??[muuda lähteteksti]

Lause artiklis: Väga sarnased vigastused Estonia omadega olid suvel 1975 valminud Silja Line'i Wellamo visiiril 30. detsembril 1975. Vaatame artiklit Wellamo: Laev ehitati 1986. aastal. Kes teab, kus on viga, parandage, palun. Liilia Moroz (arutelu) 12. märts 2019, kell 18:02 (EET)

See pole sama laev, 1975. aastal ehitatud Wellamo õnnetus juhtus sama aasta lõpul, aga laev sai 1981. aastal uue nime Dana Gloria, hiljem King of Scandinavia ja Color Viking. 1986. aastal ehitatud Wellamost sai Silja Festival. Ssgreporter (arutelu) 13. märts 2019, kell 00:54 (EET)

Relvavedu[muuda lähteteksti]

Järgnev artiklist eemaldatud tekst põhineb foorumipostitustel. Tõstan siia, vb keegi saab inspiratsiooni paremate viidete otsimiseks. --Minnekon (arutelu) 15. september 2019, kell 00:36 (EEST)

Relvaveoga seotud vandenõuteooriad jagunevad kaheks: ühed laiavad, et relvaveo tõttu laev hukutati, teised aga seda, et laev hukkus küll tehnilistel põhjustel tormisel merel, kuid õnnetuse asjaolusid varjatakse, et vältida relvaveo ilmsikstulekut. On leitud, et relvavedu oli põhjus, miks tahtsid valitsused vraki kiiresti betooni või liivaga katta, miks nad kuulutasid info laevahuku kohta riigisaladuseks ja kõrvaldasid pääsenud, kes oleksid olnud olulised tunnistajad. Ühe teooria järgi võis olla autotekil asunud veoauto koormaks radioaktiivne saadetis või tuumalõhkepea, mis oli demonteeritud Paldiskist või mõnest teisest Nõukogude tuumabaasist Eestis. Arvatavasti sooviti mõni seesugune saadetis transportida salaja läände ning nüüd tuli laev betoneerida, et vältida keskkonnaohtu. Plaanist aga loobuti, sest haagis ja selles olnud konteiner või kast koos radioaktiivne materjaliga tõmmati autotekilt välja ja maeti liivaga kattes vraki lähedale merepõhja. Teooriat toetab asjaolu, et vaid kuu aega varem olid Eestist lahkunud Nõukogude väed. Samuti räägivad selle kasuks argumendid, et laeva ramp on aja jooksul vajunud rohkem lahti, kui esimestes videotes näha; betoneerimise plaanist loobuti, kuid laeva lähedusse viidi siiski liiva; firma, kellelt telliti betooniga katmine (Smit Tak AB), tegeles muuhulgas ka radioaktiivsete ainete kahjutustamisega ning ajakirjanduse andmetel puistati liiva vrakist küllalt kaugel. Teooria järgi võib relva- või tuumatehnika veo salastamine olla seotud ka algselt päästetud, kuid hiljem kadunud isikutega, kuna nad võisid teada relvaveost. Tuumarelvastuse vedu on oponeeritud Jutta Rabe sukeldumisega laevale. Rabe pani laeva lähedale dosimeetri, kuid see ei näidanud radioaktiivsust. Teooria pooldajad aga viitavad asjaolule, et tuumatehnikat veetakse konteinerites, mis ei lase kiirgusel levida välja, samuti summutab vesi väga hästi alfakiirgust ning uhub ära võimaliku radioaktiivse aine lekke.[1]
Minu meelest ei olnud tarvis seda välja võtta. Kui seda sees ei ole, siis keegi ka ei otsi allikaid. Andres (arutelu) 15. september 2019, kell 15:18 (EEST)
Kas sa vaatasid viidatud foorumilehte? Sealsed väited on esitatud kui foorumikülastaja enda või tema anonüümse isikliku kontakti arutlus, mitte kui meenutus mingist nimeliselt mainimata unustatud usaldusväärsest allikast. Artiklisse selline asi kuidagi ei kõlba, pigem võiks küsida, kas arutelulehtki sobib foorumijuttude jäädvustamise kohaks. --Minnekon (arutelu) 15. september 2019, kell 16:34 (EEST)
Ma mõtlen seda, et need asjad on kõik või peaaegu kõik ka mujal avaldatud. Foorumiviidet pole tarviski. Andres (arutelu) 16. september 2019, kell 10:33 (EEST)
Nojah, ma lähtusin foorumis olnud esitusest, mis näitab neid originaalsete ideedena. Kus need asjad mujal avaldatud on? --Minnekon (arutelu) 16. september 2019, kell 12:45 (EEST)
Arvan,et ärge nähke vaeva vandenõuteooriate esitamisega. Viiteid leiaks rohkem kui küll, aga leian, et entsüklopeediavääriliseks teeks artikli faktide esitus, mitte vandenõuteooriate kirjeldamine. Näiteks seni pole ükski tõsine allikas nimetanud "relvavedu", uuriti hoopis "sõjatehnika vedu". Aga "sõjatehnika" võib olla ka näiteks elektrooniline skeem. Kõigele lisaks pole seni tuvastatud, et õnnetusööl oleks laeval olnud sedagi "sõjatehnikat". Ssgreporter (arutelu) 17. september 2019, kell 00:35 (EEST)
Minu meelest on vandenõuteooriad olulised. Need võivad ka eraldi lehel olla. Kui me neid ei kirjelda ja olemasolevaid vastuväiteid ei esita, siis süüdistatakse meid mahavaikimiseks. Ma arvan küll, et siit peaks saama teada, mida väidetakse ja miks see ei ole tõsi. Andres (arutelu) 17. september 2019, kell 12:16 (EEST)
Ma arvan ka, et neist tuleks siin või ka eraldi artiklis rääkida, sest neist on palju ajakirjanduses jm räägitud. Seejuures tuleks muidugi püüda eristada rohkem tõsiseid allikaid vähem tõsistest. --Minnekon (arutelu) 17. september 2019, kell 12:20 (EEST)
Leian, et on hea ettepanek panna vandenõuteooriad eraldi artiklisse. On väga tavaline, et mistahes teooria esitaja alustab sellest, et rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuanne ei kõlba kuhugi ja seejärel tuleb välja oma seisukohtadega, millest ilmneb, et ta pole lõpparuannet lehitsenudki, lugemisest rääkimata. Ssgreporter (arutelu) 18. september 2019, kell 00:36 (EEST)

Kohtuprotsess[muuda lähteteksti]

12.04.2019 ERR teates (Epp Ehand, Nanterre): "Kannatanuid ja ohvrite lähedasi esindav advokaadibüroo Schmill&Lombrez leiab, et põhivastutaja on just klassifitseerimisfirma."
Niisuguse konstruktsiooniga laev võib vee peal sõita ja autosid ning inimesi vedada küll, aga avamere-sertifikaati poleks tohtinud anda. See polnud ju esimene kord, kui visiir ei pidanud tormile vastu. 193.40.12.10 22. september 2019, kell 20:42 (EEST)

Lisasin artiklisse. --Minnekon (arutelu) 22. september 2019, kell 21:08 (EEST)

Neutraalsus[muuda lähteteksti]

Artikli neutraalsus vaidlustati aasta eest ja artikkel on ise vahepeal mõneti muutunud. Kas hetkel on jätkuvalt põhjust kahelda neutraalsuse puudumises? Seda enam, et vandenõuteooriate esitamine iseenesest ju asja mitteneutraalseks ei muuda. Iseasi, kui teooriaid esitatakse tõe pähe, aga nüüd artikliga tutvudes mulle midagi sellist silma ei jäänud. Ning vandenõuteooriate kummutamine võiks just olla tarvilik osa artiklist. Ivo (arutelu) 30. september 2020, kell 00:11 (EEST)

Minu jaoks pole artikkel neutraalne peamiselt sellepärast, et ebaproportsionaalselt suur osa on vandenõudele jm alternatiivsetele teooriatele pühendatud. Lisaks on kohati hinnangulisi väljendusi. Oleks vaja tõsisemat osa tunduvalt pikendada või vandenõud eraldi artiklisse viia. Ma mõtlesin ka, et mis pealkirja alla need mitte-ekspertide versioonid koondada? Kõiki (nt Kurmi jutte) vast üheselt vandenõuteooriate all paigutada ei saa. --Minnekon (arutelu) 13. oktoober 2020, kell 23:08 (EEST)