Arutelu:Elekterkrampravi
Kõnekeeles tuntakse seda elektrišoki all. Kas "elektrišokk" tähendab meditsiinis midagi muud? Andres 22. mai 2006, kell 16.43 (UTC)
- Elektrišokk on seisund, mis tekib elektrilöögist, nagu šokk võib tekkida verekaotusest või tugevast allergeenist (anafülaktiline šokk). Ses mõttes ei tahaks sassi ajada. (El.šokk võib ehk olla ka see, mida kasutatakse südame taaskäivitamiseks.)--Ken
23. mai 2006, kell 08.08 (UTC)
- Jah, ma ajan vist ise ka segi. Mingi rahvapärane väljend elekterkrampravi kohta igatahes on, aga ma ei mäleta, mis see on, võib olla siiski "elektrišokk". Andres 23. mai 2006, kell 14.04 (UTC)
- Viga tekkis minu tõttu kuna ma olen vastavat materjali inglise keeles lugenud ja tegin peast otsetõlke. Elekterkrampravi tundub olevat õige eestikeelne väljend Tõnu Samuel 23. mai 2006, kell 08.17 (UTC)
kohe kindlasti mitte 450 V ja 0,9 amperit. Peast ei oska amperaaši täpselt öelda, aga igal juhul milliamprites ja naljalt üle 150 voldi ei minda. Keskmiselt 130 V --Hendrix 15. mai 2007, kell 16:55 (UTC)
krt, kas amperaaž, amperaaš või lihtsalt amperaas --Hendrix 15. mai 2007, kell 16:57 (UTC)
- amperaaž --Dj Capricorn 15. mai 2007, kell 17:02 (UTC)
- Huvitav oleks teada, kas Elekterkrampraviga saab skisofreeniahaige täielikult terveks ravida?--Animagi 15. mai 2007, kell 17:06 (UTC)
- paraku ei. Tervenemine skisofreeniast on üldse rariteet...--Hendrix 15. mai 2007, kell 17:08 (UTC)
- Mis põhjusel skisofreenia üldse tekib? Olen kuulnud, et organismi keemia pidavat paigast olema. Näiteks ei tooda organism piisavalt serotoniini.--Animagi 15. mai 2007, kell 17:15 (UTC)
- paraku ei. Tervenemine skisofreeniast on üldse rariteet...--Hendrix 15. mai 2007, kell 17:08 (UTC)
- Huvitav oleks teada, kas Elekterkrampraviga saab skisofreeniahaige täielikult terveks ravida?--Animagi 15. mai 2007, kell 17:06 (UTC)
- ma nati kirjutasin põhjustest skisofreenia artiklis. Tegelikult on kogu inimkeha uuringutega läbi hekseldatud ja 100% pole leidnud kinnitust ükski põhjus. Minu enda, võimalik, et ketserlik arvamus on selline, et sellist nosoloogilist ühikut ehk haigust, nagu skisofreenia, üldse ei olegi. Mingi kompott sajast erinevast tänapäeval tundmatust ja diagnoosimatust haigusest...--Hendrix 15. mai 2007, kell 17:27 (UTC)
- Ma lugesin selle artikli ka läbi. Muidu kas võib õelda, et depressioon on skisofreenia kergem vorm? Või on tegemist täiesti erinevate haigustega?--Animagi 15. mai 2007, kell 17:30 (UTC)
- depressiooni võib mõnikord skisofreenia korral esineda, aga harva. Depressioon on emotsioon, aga skisofreeniat iseloomustab emotsioonide puudumine - tundeelu tuimenemine. Depressioon ja skisofreenia on ikka erinevad asjad. Depressioon ei ole niivõrd haigus kui sümptom. On haigused ehk psüühika häired, millede puhul on kurvameelsus ehk depressioon esiplaanil ja lisanduvad veel muud sümptomid - tavaliselt tahteeluhäired väsimuse näol.--Hendrix 15. mai 2007, kell 17:48 (UTC)
- ECT handbook annab 800mA, mis peaks vist olema 0,8 A. Thymatron on ka 0,9A. Voltide kohta ei oska öelda, ei viitsi arvutada ka.--Ken 17. mai 2007, kell 16:05 (UTC)
- Terveksravimise koha pealt - ~80% raskest depressioonist terveneb, suur osa skisofreenikutest saab remissiooni, mida ei saa küll tervenemiseks nimetada. Väidetavalt olevat insuliin omal ajal veel paremaid tulemusi andnud.--Ken 17. mai 2007, kell 16:05 (UTC)