Arutelu:Eesti vähemusrahvused

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ka siin on mõisted vähemusrahvus ja rahvusvähemus segi aetud. Need ei ole sünonüümid. Vaata Arutelu:Vähemusrahvus. 2001:7D0:87DE:5C80:350B:49E2:47B7:FC68 31. juuli 2016, kell 14:01 (EEST)

mainin, et meil on ka vist vigane link Eesti rahvusvähemused--Estopedist1 (arutelu) 16. august 2018, kell 23:07 (EEST)
Mismõttes vigane? --Minnekon (arutelu) 18. august 2018, kell 19:58 (EEST)
terminid vähemusrahvas ja rahvusvähemus kannavad endas vist eri mõisteid. Seda on siin-seal arutatud--Estopedist1 (arutelu) 21. august 2018, kell 15:19 (EEST)

Venelased ei ole minu meelest päris õige öelda. Venemaal elas väga palju rahvusi, hiljem on neid üritatud kõiki vene lipu alla panna. Pelmeen10 (arutelu) 9. aprill 2017, kell 02:31 (EEST)

Eestis tehaksegi vahet venelaste ja teiste Venemaa rahvaste vahel. Andres (arutelu) 9. aprill 2017, kell 08:31 (EEST)

Sellist roosat plekki ei tohiks minu meelest artiklisse panna. Andres (arutelu) 9. aprill 2017, kell 08:31 (EEST)


"Eesti rahvastiku rahvusliku koosseisu esimeseks suureks ja järsuks mõjutajaks oli Teine maailmasõda" - tule taevas appi! Kas tõesti pole Eestis varem olnud mitte ühtki sõda, taudi ega näljahäda, mitte mingit sisse- ega väljarännet, Liivi sõda ja Põhjasõda ei jätnud mingeid jälgi ning 13. sajandi ristisõja järel ei kolinud Eestisse ainumastki sakslast? Kuidas tõuseb kellegi käsi midagi nii rumalat kirjutama? Uhh. Selle järel on täiesti mõttetud pisiasjad, et Riigi Teatajast on tehtud "Riigiteataja" ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeist statistikaameti andmebaasis on kuidagi müstiliselt loetud välja vähemusrahvuste arv, mis on peaaegu kaks korda pisem kui seal praegu kirjas (varem seisis artiklis arv 93, andmebaasilehel on praegu 180 - natuke takkajärele andmeid muidugi korrigeeritakse, aga vaevalt küll nii palju). - Tõsi, ka siin õnnetult mahasalatud ajalooga tuleb midagi ette võtta: ajalooliste vähemusrahvuste kujunemist kirjeldades peab paratamatult alustama vähemalt 13. sajandist ja võib-olla isegi varem, kui tahta mainida nüüdse Eesti alal elanud vadjalasi ja võib-olla ka liivlasi, venelasi on siin elanud umbes samast ajast kui venelastest ühtse rahvusena üldse kõnelda saab ja lätlastega on täpselt samuti, (balti)sakslased muidugi 13. sajandist, rootslaste tulekuaeg on segasem ja soomlasi pole keegi pikka aega lihtsalt tähele pannud, Nikoni reformidele järgnes vene vanausuliste sisseränne, Liivi sõjast jäi maha ports tatarlasi (põhimõtteliselt pärineb tost ajast Eesti islamikogukond), Poola võimu alt poolakaid (kui palju, kes seda teab, aga päris ilma pole pärast seda pidanud läbi ajama), juutide andmed on jällegi segasemad, Põhjasõja järel tuli venelasi kindlasti (aga keda veel, ei ole tingimata dokumenteeritud - kui palju siin sunnitööd teinud Pugatšovi mässajaist Eestisse jäid? meil on suisa baškiiri rahvuskangelase mälestuskivi) jne jne. Vabadussõja järel omandatud maatükid mõjutasid samuti demograafilist pilti (ega setusid ilma Setumaata ei saa). Isegi iseseisvusajal muutus pilt omajagu: Poolast imporditi põllutöölisi ja kaevureid, osa Vene valgekaartlasi jäi siia, Venemaalt opteerunud eestlased tõid kaasa muust rahvusest pereliikmeid, enne uut sõda toimus Umsiedlung... Kogu see jutt räägib vähemusrahvustest ("esimene suur ja järsk mõjutaja", my ass), jaksaks ainult kirja panna. No vast mõni päev jaksan, kondikava on olemas. Või jõuab keegi teine ette. --Ehitaja (arutelu) 25. november 2018, kell 17:29 (EET)

Kui artikkel on Eesti Vabariigi vähemusrahvustest, siis 1918. a eelsest ajaloost polegi põhjust palju kirjutada. Aga jah, 1918. aastal olemasolevate vähemusrahvuste kujunemisloost võiks ülevaade ikkagi olla. --Minnekon (arutelu) 25. november 2018, kell 18:09 (EET)
Tiit Tammaru allikat oleks vaja kontrollida. Selle tõlge on konarlik ja seal on segased ja kahtlased kohad. Nt sakslased ja rootslased lahkusid väidetavalt "kodumaale" – kas see tähendab, et nad olid Eesti immigrandid? Ja mille eest need lätlased põgenesid ja miks nad kõik sunnitööle saadeti? Lätlastel oli keelatud Eestis elada? --Minnekon (arutelu) 25. november 2018, kell 18:19 (EET)
"Eesti vähemusrahvusteks nimetatakse Eestis elavad rahvusgruppe (vähemusrahvuseid), kes erinevad riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest." Kus on siin sõna "Vabariik"? Artiklites "Eesti X" on meil tihtipeale jutt X-ist tänapäevase Eesti alal läbi kogu ajaloo (muidu tuleb jälle välja "Eesti NSV imetajad") ja siin pole küll kuidagi üheselt selge, et siin on silmas peetud just riiklikke vähemusi (ja millises artiklis peaks siis käsitlema kõiki vähemusi enne 1918. aastat? iga haldusmuutuse omad eraldi jupis ja ülevaateartiklid ära keelata?). Ma ei näe küll põhjust, miks meil ei võiks olla artikkel Eesti vähemusrahvustest ajaloos ja tänapäevas, seda enam, et suure osa jaoks neist ei olnud 1918 kohutavalt oluline piir (nagu ka imetajatele laiemalt; elasid metsas rahulikult kõrvuti kasetriibik ja rootslane ning ei huvitanud see võimuvahetus neid suuremat). 1940 oli teine lugu, aga seda me ju siin piirina ei kasuta. --Ehitaja (arutelu) 18. veebruar 2019, kell 01:06 (EET)
Kui vähemusrahvuse mõiste on defineeritud riigi kaudu (ja paistab, et on: "rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest"), siis 1918-eelse Eesti ala (kui tsaaririigi osa) vähemusrahvused olid kõik peale venelaste. Ja sellest tundub mõistlik rääkida artikli "Venemaa Keisririigi vähemusrahvused" mingis alaosas. Alternatiiv, mis mul pähe tuleb, on teha artikkel üldiselt kõigist rahvustest Eestis ja luua sellele ise sobiv definitsioon, mis hõlmaks ka 1918-eelset aega ("Eesti ala etniline ajalugu vms"). --Minnekon (arutelu) 18. veebruar 2019, kell 12:07 (EET)
Enamik neid (eestikeelseid) allikaid, kus vähemusrahvustel ja rahvusvähemustel püütakse vahet teha ning neid defineerida, on puhtalt sünkroonilised ja ignoreerivad ajaloo olemasolu. Lääne allikad, kus etnilistest vähemustest kõneldakse, ei tegele üldjuhul jällegi nende piirkondadega, kus tänapäevased riigid pole vähemalt tuhat aastat olnud. Ses mõttes ei mõju säherdused riigipõhised määratlused Eesti ajaloo kontekstis väga veenvalt ja ma ei näe põhjust, miks ei võiks vähemusrahvustest kõnelda mitte riigi, vaid territooriumi põhiselt - eriti, kuna ajalugu enamasti käsitletakse tagasivaates tänaste riikide territooriumilt. Me ju ei alusta artiklit "Eesti ajalugu" 1918. aastaga, vaid kirjeldame tänapäeva Eesti ala diakrooniliselt. Iga teema ajalood, mis ei käsitle tervet planeeti, kipuvad nii tegema. Võta suvaline köide Eesti kooli või kirjanduse või köögi ajaloost - üldjuhul need ikkagi ei alga sellest hetkest, mil kehtestati tänapäevane haldusjaotus. Me muidugi fetišeerime seda ja ses mõttes on igasugune territoriaalne ajalookirjutus anakronistlik, oleviku koomiline projektsioon minevikku, aga vähemalt ei fetišeeri me seda tavaliselt _nii_ palju. --Ehitaja (arutelu) 20. veebruar 2019, kell 00:46 (EET)

Mõisted vähemusrahvus ja rahvusvähemus on siin segi aetud. Need ei ole sünonüümid, nagu eespool on juba märgitud. Esterm soovitab terminit"vähemusrahvus" üldse vältida. Vt Arutelu:Vähemusrahvus. Ursus scribens (arutelu) 25. november 2018, kell 19:02 (EET)

Nagu sealsest arutelust näha, ei ole need sünonüümid mõne inimese arvates (nt anonüümne estermiit). Mõne teise arvates (nt Jüri Viikberg ja päris paljud eesti tavakeele kasutajad) võiksid sünonüümid olla küll. Ei maksa esitada ühe allika väiteid universaalsetena, kui leidub teisi allikaid, mis nende väidetega ei nõustu. --Ehitaja (arutelu) 18. veebruar 2019, kell 01:38 (EET)