Arutelu:Eesti ajalugu/Arhiiv

Loendid "Eesti ajalugu"[muuda lähteteksti]

Eesti ajalugu puudutavate artiklite loendi võiks anda kategooriaga "Eesti ajalugu". - Urmas 09:22, 10 Jul 2004 (UTC)

Võiks muidugi. Aga mulle ei ole praegu ikkagi selge, kuidas inimene, kes Vikipeediat esimest korda näeb, oskab kategooriate poole pöörduda. Andres 15:09, 10 Jul 2004 (UTC)

Selle saaks Esilehel ära märkida, linkide jms juures. - Urmas 16:12, 10 Jul 2004 (UTC)

Hea küll, olen nõus, et esilehel. Aga ma ei oska seda sinna paigutada. Tuleks ehk viidata kõigi kategooriate loendile, aga minagi ei leidnud seda üles. Mul tuli veel niisugune mõte, et igas "portaalis", kus meil on praegu viited loenditele, peaks olema arusaadaval kujul viide vastavatele kategooriatele.

Peale selle, hakkab olema tähtis, et korrapidajad, kes kategooriate süsteemis orienteeruvad, varustaksid iga uue artikli viitega kategooriatele. Ma olen püüdnud korrapidaja olla, aga kategooriate süsteemis ma hästi ei orienteeru. Nähtavasti tuleks koostada kategooriate süsteemi üksikasjalik tutvustus. Muidu ei oska ka uued kasutajad neid kasutada. Andres 16:29, 11 Jul 2004 (UTC)

Eesti ajaloo periodiseering[muuda lähteteksti]

Eesti ajaloo periodiseering oli varem koostatud nii, et perioodide nimed olid ühtlasi lingid olemasolevatele (Eesti esiajalugu, Rootsi aeg) või ettenähtavatele artiklitele, kusjuures oli kasutatud selliseid termineid, mille alt osataks ka muidu otsida (vanas periodiseeringus oli küll auk vabadusvõitluse ja Rootsi aja vahel). Eesti iajalugu oleks vist samastatav Eesti muinasajaga. Aga Eesti keskaeg, Eesti varauusaeg ja Eesti uusaeg tunduvad kunstlike terminitena (kuigi ajaloolased võib-olla tõesti kasutavad just neid; kui see nii on, siis nad ei ole kunstlikud). Kas Eesti varauusaeg on umbes sama mis Rootsi aeg ja Eesti uusaeg umbes sama mis tsaariaeg? Peale selle tundub ebaloogiline esitada kõrvuti varauusaeg ja uusaeg, sest varauusaeg on ju osa uusajast. "Eesti keskaeg" tundub kahemõttelise terminina, sest see võis ju alata nii 13. kui ka 5. sajandil. Me võime kindlasti selles artiklis ära tuua mitu erinevat periodiseeringut, aga peale selle tuleb lahendada probleem, kuidas Eesti ajaloo pikem käsitlus jaotada ära artiklite vahel nii, et artiklite pealkirjad oleksid nii loomulikud, et lugeja oskaks neid otsida ka siis, kui ta ei vaata järele, millist periodiseeringut me kasutame (noh, see ei ole küll päris absoluutne nõue, kuid siiski soovitav). Kindlasti võib seejuures muidugi kasutada ümbersuunamist. Andres 05:53, 21 Sep 2004 (UTC)

Periodiseeringust. Vahest on tavalugejale tõesti veidi harjumuspärasem "Eesti varauusaja" ja "Eesti uusaja" asemel kasutada vana ja kulunud rahvusromantilist mõistet "Rootsi aeg". Siiski on selliste "aegade" esitamine meie ajaloo kõige üldisemas periodiseeringus mõnevõrra ekslik, kuigi seda viimase ajani paraku ka ajalooteaduses sageli on tehtud. Kahel viimasel aastakümnel on siiski taibatud, et näiteks Eesti ajalugu perioodil 1561-1710 ei saa pelgalt käsitleda mõistega "Rootsi aeg." Nii on käsitlusest saanud "Eesti varauusaeg"- periood Liivi sõja ja esimeste talurahvareformide vahel (prof. Mati Lauri periodiseeringus 1550-1800), kuhu mahub võrdsel määral nii Poola võimuperiood Liivimaal, Rootsi võimuperiood Eestimaal, Taani võimuperiood (Lääne-) ja Saaremaal kui ka kaks lühikest venelaste võimuperioodi. Kuna Balti provintside võimukorraldus Vene võimu esimesel sajanditel (asehalduskorrani) sisuliselt ei muutunud, käsitletakse ka 18. sajandit laias laastus varauusaja jätkuna. Mis puutub asjaolusse, et varauusaeg olevat uusaja osa, siis pole see päriselt nii ning varauusaja näol on tegemist täiesti iseseisva perioodiga. Kui võrrelda omavahel perioode 1550-1800 ja 1800-1917 saab leida ülisuuri erinevusi ning väite tõesuses ka veenduda. Tihti on kasutatud mõisteid "Eesti uusaeg I" (mis võttis kokku nn. "Rootsi aja") ning "Eesti uusaeg II" (1710/21-1917), kuid selline nummerdamine on tarbetu, kuna ka Lääne-Euroopa ajalookirjutuses eristatakse perioode "Early Modern Age" ja "Modern Age" (reeglina on nendevaheliseks piiriks Prantsuse revolutsioon 1789-99), kuid mõistagi on iga riigi osas olemas ka täiesti eripärane viis, et oma ajalugu ja selle eripära kahe ülaltoodud mõiste raames käsitleda.

Kuna ajaloo periodiseerimisel pole ühte ja ainuõiget viisi, saab muidugi ära tuua mitu erinevat võimalust. Oleks koguni tore, kui kasutaja leiaks siin nii baltisaksa kui eesti ajaloolaste erinevad nägemused. Iga laiematki ajavahemikku saab ju väga mitmel moel periodiseerida. Ent minu toodud variant on see, mille osas eesti ajaloolased omavahel enam-vähem kokku on suutnud leppida.

Nüüd konkreetsematest küsimustest. Eesti varauusaeg (1550-1800)pole päriselt seesama, mis "Rootsi aeg" (1561-1710/21), kuigi mugavuse mõttes on kooliõpikutes neid termineid mõnikord kahjuks samastatud. Nõudlikumat lugejat säärane nägemus ei rahulda- "Rootsi aeg" puudutas 17. sajandi teise veerandini vaid Eestimaad ning ei avaldanud ülejäänud tänase Eesti arengule erilist mõju (kui Poola-Rootsi sõjad välja arvata). Pelgalt Rootsi võimuperioodi Eesti varauusajaks pidamine tähendaks mannetut katset vähendada Poola ja Taani võimuperioodi tähendust. Rahvusromantilises ajalookirjanduses oli talurahvasõbraliku "hea Rootsi aja" esiletoomine ehk mõistetav, ent tõsisemaltvõetavas entsüklopeedilises tekstis ei saa sellistest tunnetest lähtuda.

Miks algab varauusaeg 1550. aastast? Muidugi võib alguseks panna ka nt. reformatsiooni jne., kuid tuleb arvestada, et 1550 on mõneti kõige üldisem ning samas ka kõige täpsem- nii poliitiliselt kui kultuuriliselt. Poliitiliselt oli välja kujunenud olukord, kus ükskõik milline Liivimaad ümbritsevatest suurriikidest võinuks Liivimaa võimukorraldusse senisest suurema mõjuga sekkuda ning vaimuelu mõttes oli reformatsioon selleks ajaks sisuliselt läbi viidud. Kõige üldisemas periodiseeringus tuleb aga arvestada nii poliitilisi kui kultuurilisi momente, mitte ainult nt. Vene vägede tungimist Liivimaale 1558. aasta alguses.

Keskaja mõistest. Nõustun seisukohaga, et see on kahemõtteline- nagu kõik meie ajaloos. Eesti keskaega 5. sajandiga alustada oleks siiski pisut absurdne, kuna Lääne-Rooma riigi häving meid otseselt ei puudutanud- pole teada, et Eesti alade poliitilises korralduses või kultuuris midagi kardinaalselt muutunud oleks. Seega "ei alanud Eesti keskaeg" kuidagi 5. sajandiga, sest keskaeg polnud paraku "aeg", mis saabus kõikjale korraga. Tõsisemaltvõetavad periodiseerimisraskused tekivad siis, kui mõelda, kas alustada keskaega nt. 1227. aastaga (pärast maa vallutamist)või sellest varem? Viimastel aastatel tehtud arheoloogiliste uurimuste valguses on üleminekut Muinas-Eesti ja keskaegse Eesti ühiskonna vahel hakatud pidama mõneti sujuvamaks kui varem- ilmselt olid paljud keskaja ühiskonnale omased jooned eestlaste ühiskonnas juba 1208. aastaks kinnistunud. (vt. nt. vastilmunud teost "Eesti 1200") Nii ei oleks patt piiritleda Eesti keskaja mõistet umbes vahemikuga 1200-1550. Mõistagi saab välja tuua ka teistsuguseid lähenemisviise, kuid arvan, et nendesse ei tohiks takerduda- vahest peaks süvenema Eesti ajalooga seotud artiklite sisulisse koostamisse.

"Tsaariaja" mõiste sobib parimal juhul kõnekeelde (kust see mõiste pärinebki) või kooliõpikusse, mitte aga entsüklopeediasse. Vene võimuperiood Balti provintsides jaguneb siiski selgelt eristuvateks perioodideks- provintside sisemise korralduse respekteerimispoliitikaks 18. sajandil (kui asehalduskorda mitte arvestada) ning ühtlustamispoliitikaks 19. sajandil. Mõistagi on tegemist kõige üldisemate protsessidega, mille raames saab esile tuua palju konkreetsemaid sündmusi. Mõiste "tsaariaeg" on mõneti naiivne ning ei näita lugejale erinevust Vene Balti-poliitikas 18. ja 19. sajandil. Aga see vahe on niivõrd oluline, et peab olema tajutav juba kõige üldisemas periodiseeringus.

Soovitan tutvuda Mati Lauri teosega "Eesti varauusaeg 1550-1800" ning Sulev Vahtre ja Mati Lauri vastilmunud teosega "Eesti ajalugu IV" (käsitleb laias laastus Eesti 18. sajandit). Ei saa öelda, et periodiseeringus oleks ühtset kokkulepet, ei saa eeldada, et see kunagi tuleks, ent peaksime ka Vikipeedias jälgima meie ajalooteaduse uuemaid (ja seni kõige tugevamalt põhjendatud) suundi. Ojamaa, Varmase jne. teosed on küll igati auväärsed, ent pahatihti pisut aegunud.

Selleks, et periodiseeringut tavalugejale arusaadavamaks muuta, võib need varustada juba pealkirja lisatud aastaarvudega - nt. "Eesti varauusaeg 1550-1800". Ajavahemikust lähtuvalt saab lugeja alustada edasisi otsinguid. Otsida näiteks "Poola ajaga" seotud sündmusi mingi kahemõttelise, meie jaoks millegipärast varauusajaga samastuva "Rootsi aja" alt on veidi eksitav- nii ajaloolasele kui tavalugejale.

Vahest tulekski luua link "Eesti ajaloo periodiseerimine", kus oleks mängumaad kõigile erinevatele võimalustele?

Lugupidamisega,--Silver 09:22, 21 Sep 2004 (UTC)

Hästi. Meil tuleb lahendada kolm erinevat probleemi:

Eesti ajaloo esitamine sisuliselt põhjendatud periodiseeringus
ülevaate andmise erinevatest periodiseeringutest
lugeja juhtimine teda huvitava teabe juurde

Minu ettepanekud on järgmised:

periodiseerida Eesti ajalugu nii, nagu Silver asjatundjana õigeks peab, ning ehitada artikkel Eesti ajalugu üles nii, et vastavaid detailsemaid käsitlusi pakkuvad artiklid oleks hõlpsasti leitavad (soovitan aastaarve siiski artiklipealkirjadesse mitte panna, vaid panna need artiklite algusesse ning linkide kõrvale)
Eesti ajaloo erinevatest periodiseeringutest rääkida pikemalt spetsiaalses artiklis
Rootsi aeg, Tsaariaeg jne anda artiklite pealkirjadena, kuid esitada nende all mitte ajalugu, vaid rääkida neist mõistetest ning juhatada lugejat, kust ta saab nende kohta sisulist informatsiooni. Andres 10:04, 21 Sep 2004 (UTC)

Andrese ettepanekud on väga head ja igati õigustatud.--Silver 10:57, 21 Sep 2004 (UTC)

Mina ei paneks Eesti punki Eesti ajaloo alla. Andres 27. september 2005, kell 12.12 (UTC)

Tühine ettepanek[muuda lähteteksti]

Kas mitte "tähestikustatud" loetelu Eesti ajaloo artiklitest poleks ehk parem ?--Dj Capricorn 9. märts 2006, kell 19.16 (UTC)

See võiks olla eraldi ja tähestikuline artikkel, aga mis selle pealkiri võiks olla? Andres 9. märts 2006, kell 21.51 (UTC)

Kas Eesti esiajalugu ja Eesti muinasaeg ei tähenda sama perioodi?

Tundub küll nii. Andres 10. november 2006, kell 23:57 (UTC)

Seda loendit enam ei täiendata. Andres 30. aprill 2007, kell 17:42 (UTC)

Jüri Uluotsa kroonika[muuda lähteteksti]

Prof. Uluotsa KROONIKA

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine. u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa. 1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema. 1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu. 12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal). 1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole). 1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega. 1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi. 1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha." 1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu. 1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni. 1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile. 1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu. 1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama. 1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu. 1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil. 1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis. 1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega. 1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit. 1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama. 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb. 1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. 1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge. 1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki". 1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad. 1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad. 1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi. 1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi. 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani. 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud. 1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. 1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi. 1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants. 1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena. 1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida. 1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda. 1558-1582 - Vene-Liivi sõda. 1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda. 1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele. 1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist. 1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571. 1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa. 1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära." 1575 - Venelased vallutavad Pärnu 1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta." 1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist." 1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt. 1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale". 1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a. 1700-1721 - Põhja sõda 1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril. 1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda 1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku. 1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa." 1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi." 1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda. 1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla." 1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud. 1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia." 1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga. 1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha. 1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused. 1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt. 1710 - Tallinn kapituleerub venelastele. 1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all. 1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis. 1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal. 1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril. 1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi. 1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde. 1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

Allikas: [1]

Seda osa artiklist, kus on loetletud Eestiga ajalooga seotud artikleid, enam ei täiendata. Sellest võiks loobuda. Andres 5. juuli 2008, kell 19:23 (UTC)

Tahtsin jälle sedasama öelda. Andres 5. oktoober 2008, kell 06:57 (UTC)

* A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

Võtsin selle siis välja. Athanasius Soter 5. oktoober 2008, kell 10:51 (UTC)

"Allikad ja historiograafia" all on üks link. Sellest võib kasu olla, kuid see pole soliidne allikas. Andres 4. detsember 2008, kell 08:07 (UTC)

Mõtlesin tegelikult ka sama. Nimelt on see minu ja sõbra poolt koostatud loengu konspekt eksamiks õppimisel ja vast oleks parem tõesti see siit ära võtta. Kui kunagi tõeliselt palju vaba aega on, võib selles sisalduvas infost muidugi suhteliselt asjaliku artikli teha, aga võib-olla peaks seda tegema keegi teine, kes end lähiajaloos kodusemalt tunneb. Athanasius Soter 4. detsember 2008, kell 19:19 (UTC)

Sina oled seda artiklit siin väga hästi teinud. Hea, kui Sa ka lähiajaloo osa koostaksid. Lähiajaloos kipub meil vohama uskumatu segadus. Andres 6. detsember 2008, kell 23:19 (UTC)

Seda ma mõtlesin küll, et käesolevas artiklis võiksin muuhulgas ka lähiajaloo üldülevaate teha, kuid spetsiaalselt NL-i aega puudutava artikliga ma tõenäoliselt hakkama ei saaks või võtaks see küllaltki kaua aega. Nii et küpsiselaos sisalduva info põhjal võiks julgelt mõni lähiajaloolane midagi ulatuslikumat valmis meisterdada. Athanasius Soter 7. detsember 2008, kell 14:29 (UTC)

Allikad ja historiograafia[muuda lähteteksti]

Eesti lähiajalugu/allikad ja historiograafia

Võtsin selle lingi siis välja. Athanasius Soter 6. detsember 2008, kell 21:25 (UTC)

Pisut hiljem 1032

Võtsin välja, sest umbes 1030 tähendabki seda, et Jaroslavi sõjaretk toimus selle aja paiku ja ka 1032 pole mingi kindel aastaarv, vaid see on minu mäletamist mööda Andres Tvauri oletus, kes peab seda arvu kõige tõenäolisemaks, aga mitte päris kindlaks.

Pealinna ettevõtlikud kodanikud eesotsas Ernst Ossega rajasid Ülemiste paberivabriku asemele Ülemiste tselluloosivabriku. 1898. aastal asus selle etteotsa Emil Fahle. Alustas Ülemistel tööd ka Dvigateli vagunitehas 1898, pandi Tartu maanteel praeguse Liviko maa-alal kroonuviinalao nurgakivi. Tootmine algas 1900. aastal.

See on vast liiga detailne, sobib ehk paremini mõnesse konkreetsemalt seda ajastut käsitlevasse artiklisse. Athanasius Soter 25. detsember 2008, kell 20:47 (UTC)

Jah. See võiks ehk esialgu olla Tallinna ajaloo all. Andres 26. detsember 2008, kell 08:51 (UTC)

1905. aasta revolutsiooni osa vajab korrastamist. Andres 30. detsember 2008, kell 13:05 (UTC)

1905. aasta revolutsiooni (uurimise) seis on nii siin kui k kogu Eesti ajalookirjutuses äärmsielt nutune, sest nõuka-aja j'ärel pole midagi asjalikku selle kohta ilmunud, välja arvatud vist üks Karjahärmi artikkel Horisondis, mille põhjal aga ülevaadet asjast anda ei saa. Puudub ka Eesti ajaloo 5. köide, kus ülevaade sellest peaks sees olema. Seetõttu on sellest asjaliku kokkuvõtte kirjutamine väga raske ja hetkel ei leia aega sellega tegeleda. Athanasius Soter 14. jaanuar 2009, kell 13:58 (UTC)

Nõukogude okupatsioon Eestis pärast 1944. aastat[muuda lähteteksti]

"Nõukogude okupatsioon pärast Teist maailmasõda (1944–1991), Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1944-1994)" – Esiteks on juba need 2 kirjet omavahel vastuolus ja pealegi kestab okupatsioon ju tänaseni? --kanakukk 18. jaanuar 2009, kell 21:58 (UTC).

Nõukogude okupatsioon minu arust küll enam kesta ei saa, sest Nõukogude Liit kukkus teatavasti juba 1991 lõpus kokku. Pealegi tunnustas ta ise ju Eesti iseseisvust septembris 1991. Okupatsioon on ju siis, kui üks riik valdab reaalselt teise riigi alasid ehk siis relvajõuga. Eestis minu teada seda praegu küll ei toimu. Athanasius Soter 19. jaanuar 2009, kell 17:46 (UTC)

Nõukogude Liit varises tõepoolest 1991. aasta detsembris, kuid sellegipoolest jäid relvajõud Eestisse 1994. aasta augustini. Pärast 1991. aastat nimetas Venemaa end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks riigiks. Seega jätkus Venemaa okupatsioon?

Lisaks sellele ei tohi Genfi IV konventsiooni artikli 49 järgi ei tohi okupeeritud territooriumi okupeeriv riik asustada oma kodanikega: Okupeeriv riik ei või okupeeritud territooriumile deporteerida või ümber asustada osa oma tsiviilelanikkonnast. – järelikult on relvajõud küll välja viidud, kuid kodanikud minu teada mitte. Samas võib-olla on ka siin mingi konks. Okupatsiooni mõiste all mõeldakse tihti sõjaväelist maahõivet, kuid unustatakse ära, et see tähendab ka okupeeritud riigis enese kindlustamist.

Ning ehk keegi selgitaks mis värk Narvataguse ja Petserimaaga on? Pole küll õigusteadust lõpetanud, kuid mulle tundub praegune seis küll kuidagi jama (kahtlemata ka Petserimaa elanikkudele. Jaanilinnas on vene keelt kõnelevate inimeste arv 99% kandis arvatavasti, seega poleks Eestil nende aladega midagi teha, kuigi teoreetiliselt nad meile kuuluma peaksid). --kanakukk 19. jaanuar 2009, kell 19:04 (UTC).

Võib-olla on aga okupatsiooni mõistet, kuigi see on tavaline ja traditsiooniline, üldse vale kasutada, sest see, mis pärast 1940. aastat Eestis toimus, oli pigem anneksioon: Nõukogude Liit liitis Eesti ilma selle nõusolekuta endaga ja pidas seda sellest peale enda territooriumiks. Konks on aga selles, et lääneriigid seda ei tunnistanud ehk ei pidanud Baltikumi NL-i osaks. Seega, selle vaatenurga järgi oli justkui ikkagi okupatsioon. Eestis räägitakse ka enamasti okupatsioonist, mitte anneksioonist, kuigi RV õiguse järgi oleks viimane ehk õigem (de facto anneksioon, de jure okupatsioon?).

Aga et NL ei pidanud Eestit mitte okupeerituks, vaid annekteerituks, siis ei võtnud ta Genfi konventsiooni sätteid muidugi kuulda, vaid käitus nii, et oleks selle täieõiguslik omaja, kes võib siin ükskõik mida teha ja siis ka tegi: tõi sisse sõjaväed ja tsiviilisikud.

Huvitavaks läheb muidugi siis, kui jõuame Eesti iseseisvuse taastamise juurde, seejärel saaks ehk küll juba okupatsioonist ja sellele vastavast käitumisest rääkida. Aga sõjaväebaasid "okupeerisid" pärast 1991. aastat ikkagi suhteliselt väikest ala Eestist ja poliitikale neil ju sisulist mõju ei olnud (välja arvatud nende väljaviimise tähtaja üle kemplemine). Sellepärast tundub ka naljakas pealkiri: Nõukogude okupatsioon 1944-1994, justnagu määranuks ka 1991-94 veel kõike Vene sõjavägi. Tsiviilelanikkonnaga on aga tõepoolest keerulisem. Ilmselt saab see probleem läbi siis, kui kõik hallipassimehed on kas Eesti või Vene kodanikud? Aga et valitsusvõim on alates 1991 ikkagi olnud riikliku järjeüidevuse alusel toimiv, siis minu arust alates 1991. aastast enam riiklikul tasandil okupatsioonist rääkida ei saa.

Petserimaa ja Narva-tagusega paistab aga olevat ka erineva suhtumise asi: Venemaa loeb neid annekteerituks ega mõtlegi nende tagasiandmisele, isegi teoreetiliselt mitte, Eesti aga võib neid ju okupeerituks lugeda, ilma et sellest midagi muutuks. Äärmisel juhul võiks ju siis rääkida okupatsioonist Ida-Petserimaal ja Narva taga, aga seda küsimust peaks ilmselt küll juba õigusteadlane lahkama. Athanasius Soter 19. jaanuar 2009, kell 19:58 (UTC)

Konkreetselt siin artiklis on küsimus selles, et kui loeme okupatsiooni mõistet liialt komplitseerituks, siis tuleb sellele Nõukogude võimuperioodile mõni teine nimi panna. Eesti NSV? Siis aga justkui tunnistaksime jälle Nõukogude anneksiooni. Athanasius Soter 19. jaanuar 2009, kell 20:00 (UTC)

Eesti NSV oli Nõukogude Liidu haldusüksus, mis hõlmas suuremat osa Nõukogude Liidu poolt annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumist (see kehtib suurema osa aja kohta). Eesti NSV oli kahtlemata olemas. Selle väljendi kasutamine ei implitseeri minu arvates iseenesest mingit poliitilist ega juriidilist seisukohta.

Selle kohta, mis mõttes saab NSV Liidu tegevust okupatsiooniks lugeda, on ka kirjutatud. Kui ma õigesti mäletan, ilmus Akadeemias 2008. aastal selle kohta üks artikkel. Andres 19. jaanuar 2009, kell 20:14 (UTC)

Enne oli siin nii:

Pätsi autoritaarne valitsus ei suutnud Soomega enam niivõrd häid suhteid hoida kui eelnevad demokraatlikud valitsused ja ka Rootsiga jahenesid need märgatavalt.

Eelmine sõnastus oli hinnanguline, aga praegunegi on seda mingil määral. Andres 1. veebruar 2009, kell 09:48 (UTC)

Tallinna eestikeelne nimi oli ikka Tallinn, saksa keeles Reval ja vene keeles Revel. Väide et Revalist sai venestamise käigus Revel, ei vasta tõele. Tegin paranduse. Amherst99 6. august 2009, kell 17:51 (UTC)

nii sai Dorpatist Jurjev

Ka see ei ole õige. Nimi muutus ju ainult vene keeles, kas pole? Ja venekeelne nimi oli varem Derpt, mitte Dorpat. Andres 6. august 2009, kell 17:55 (UTC)

Eestikeelne ametlik nimi muutus ka, vt kasvõi tollaste raamatute tiitellehti. Amherst99 6. august 2009, kell 17:56 (UTC)

Kas ka saksakeelne ametlik nimi muutus? Andres 6. august 2009, kell 18:08 (UTC)

Muutus küll. Tulemus: Jurjew, kehtis aastatel 1883-1918. Mõnikord oli sel perioodil raamatu tiitellehel vms sulgudes lisatud Dorpat. Vt nt kataloogist ESTER: http://ester.nlib.ee/search*est Amherst99 6. august 2009, kell 18:17 (UTC)

Ka ülikooli ametlik nimi muutus, isegi ladina keeles: Universitas Jurjevensis. Amherst99

Täpsustus: nimi kehtis aastatel 1893-1918 (mitte 1883-1918). Amherst99 6. august 2009, kell 18:30 (UTC)

Ma ei saa Djreichsfuhreri parandustest aru. Palun selgita, mida Sa tegid ja milleks? Andres 18. september 2010, kell 18:33 (EEST)[vasta]

Lisasin muinasaega puudutavasse osasse mõne fakti ja püüdsin peatükkide struktuuri loogilisemaks muuta. ᛞᛃᚱᛖᛁᚳᚺᛋᚠᚢᚺᚱᛖᚱ 18. september 2010, kell 19:01 (EEST)[vasta]

Kadunud on link artiklile Eesti muinasaeg. Andres 18. september 2010, kell 20:05 (EEST)[vasta]

Seda artiklit polegi, see on ümbersuunamine artiklile Eesti esiajalugu. ᛞᛃᚱᛖᛁᚳᚺᛋᚠᚢᚺᚱᛖᚱ 18. september 2010, kell 21:11 (EEST)[vasta]

Minu arvates peaks ajaloo jaotus siiski veidi teine olema. 1) kivi-pronks-raud tuleks ikkagi ühise nimetaja: Eesti muinasaeg/Eesti esiajalugu alla panna; 2) ehk võiks alajaotuse Eesti Teises maailmasõjas üldse eraldi perioodiks tõsta, sest see, et ta sõjaeelse Eesti Vabariigi all on, pole päris korrektne. 3) paneksin veel veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni lähiajalukku, sest narratiivina läheb see paremini kokku sellele vahetult järgneva Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega kui eelneva Esimese maailmasõja jutuga- loogika oleks selles, et murranguajastud on koos. 4) Mis puutub kõige ees olevasse jaotusesse "Ajaloo lühiülevaade", siis originaalis oli see mõeldud hõlmama KOGU siinset ajalooülevaadet. Möönan, et praegu ilmselt nimetust lühiülevaade kasutada vist enam ei saa, aga sel juhul võiks see olla: "Eesti ajaloo ülevaade" või midagi sarnast.

Kas on vastuväiteid või täiendusi? Athanasius Soter 19. september 2010, kell 00:00 (EEST)[vasta]

Arvan, et lühiülevaade peaks olema artiklis Eesti ning siia pole teda tarvis. Andres 19. september 2010, kell 00:17 (EEST)[vasta]

Selle võtan tagasi, sest ma ei saanud asjale pihta. Andres 19. september 2010, kell 22:26 (EEST)[vasta]

Kaali[muuda lähteteksti]

See lause "On võimalik, et" Kaali kraatri kohta on imelik. See vajaks selgitust. Arvan, et võiks öelda, et mõne ajaloolase arvates see nii oli, aga geoloogidel on teine dateering. Andres 19. september 2010, kell 22:26 (EEST)[vasta]

Kaali meteoriit on tõepoolest kahtlane asi, ka arheoloogid pakuvad pigem, et see toimus 4000 aastat tagasi või umbes nii. Eks see 700 eKr ole rohkem rahvusromantiline, "Hõbevalgemat" inspireernud ja sealt edasi teisi inspireeriv arusaam. Aga päris lõplikku kindlust pole siin vist ühegi arvuga. Athanasius Soter 20. september 2010, kell 15:37 (EEST)[vasta]

Sellest peaks rääkima ka ka kraatriartiklis.--WooteleF 20. september 2010, kell 17:47 (EEST)[vasta]

Ka osa geolooge pakuvad, et kokkupõrge toimus umbes 700 eKr kandis (Rasmussen jt; Veski jt). Nii, et päris välistatud pole ("on võimalik"). Võib-olla võiks täpsustada, et mõne teise uurimuse järgi jääb dateering pronksiajast varasemasse aega. Pikne 20. september 2010, kell 18:36 (EEST)

Puuduseks on praegu ka see, et see löik ei haaku ylejäänud esitusega. Pole näha, miks seda mainitakse. Ja kas peaks siis teise daatumi juures jälle sellest rääkima? ½½½½½--Andres 20. september 2010, kell 18:40 (EEST)[vasta]

Tõepoolest, on üldse küsitav, kas Eesti ajaloo üldülevaatesse on mõtet Kaali meteoriiti sisse panna? Seda võib küll seostada erinevate mütoloogiate jms tekkega, aga midagi reaalset ta narratiivi tõepoolest juurde vist ei anna. Ehk annaks seda kuidagi relevantsemaks kirjutada, aga minu arust on siin tegu üpris libedale jääle minekuga: tore küll, et saame selle sündmusega justkui seletada muinaspõhja ja ugri muistendeid, aga kõik jääb siiski vaid oletuslikuks. Athanasius Soter 20. september 2010, kell 19:00 (EEST)[vasta]

Jah, ka minu meelest võiks selle vabalt välja jätta. Andres 20. september 2010, kell 22:46 (EEST)[vasta]

Selline katastroof on minu meelest Eesti ajaloos liiga erakordne ja tähelepanuväärne, et sellest rääkimata jätta. ᛞᛃᚱᛖᛁᚳᚺᛋᚠᚢᚺᚱᛖᚱ 21. september 2010, kell 10:57 (EEST)[vasta]

Esiteks, tema koht Eesti ajaloos on oletuslik, kui juba dateering on ebaselge.

Teiseks, praegu on selle kohta üks lause, mis ei haaku ülejäänud tekstiga, ning pole ka selge, kuidas teda haakuma panna. Andres 21. september 2010, kell 11:36 (EEST)[vasta]

Selge on, et see sündmus on kiviaja või pronksiaja jooksul inimasustusega piirkonnas aset leidnud. Kui dateeringud on erinevad, võib ju sellest rääkida ka kiviaja peatükis.

Artikli ülesanne pole ju muuta sündmusi Eesti ajaloos omavahel võimalikult hästi haakuvaks, vaid tuua välja kõik olulised sündmused ja protsessid. Samamoodi võib ju ka öelda, et 1980. aastal Tallinnas toimunud olümpiaregati mainimine ei haaku ülejäänud tekstiga ja pole selge, kuidas teda haakuma panna. ᛞᛃᚱᛖᛁᚳᚺᛋᚠᚢᚺᚱᛖᚱ 21. september 2010, kell 22:25 (EEST)[vasta]

See, et sündmus leidis aset, on kindel. Aga tema ajalooline tähtsus on oletuslik.

Kui mainida mõlemas kohas, siis on mõnes mõttes parem.

Nii ta ongi, ka olümpiaregati mainimine ei haaku hästi tekstiga ning selle ajalooline tähtsus ei ole selge. Aga Kaali kraatri puhul selgub see tekstist veelgi vähem. Andres 21. september 2010, kell 22:39 (EEST)[vasta]

Poola püüdis oma valdustes taastada ka katoliiklust, eriti tugev oli see tendents kuningas Zygmunt III ajal Liivimaa kubermangu osas.

Miks siin on oluline mainida Liivimaa kuningriiki? Andres 16. jaanuar 2011, kell 19:03 (EET)[vasta]

Kujutan ette, et see on lisatud seetõttu, et Liivimaa kubermang, õigemini hilisem Liivimaa kubermang, oli Eesti aladest kõige pikemat aega Poola võimu all. Aga minu arvates on see lisand samuti tarbetu. Athanasius Soter 16. jaanuar 2011, kell 23:22 (EET)[vasta]

Jüriöö : [1343. a. ülestõus]

Mina ei kasutaks selliseid tähistusi. Näiteks sõnavahe kooloni ees ei ole normaalne, kuigi mõni asutus niisugust tingmärki kasutab. Me ei saa kuskile lisada legendi. Andres 30. jaanuar 2011, kell 13:00 (EET)[vasta]

Tõenäoliselt tuleneb selline esitus sellest, et ESTER-is koolon sõnast eristatakse ja kui sealt pealkiri kopeerida, ongi tulemus selline. Alati ei märka ilmselt, et selline aps on sisse jäänud. Athanasius Soter 30. jaanuar 2011, kell 13:25 (EET)[vasta]

kui valitsus täielikult staliniseeriti

Selle lause peaks ümber tegema. --Iifar 8. märts 2011, kell 18:50 (EET)[vasta]

Kalmari sõda[muuda lähteteksti]

1611. aastal alustas Taani kuningas Christian IV sõda Rootsi vastu Kalmari piiramisega 3. mail, mis lõppes Kalmari kindluse kapitulatsiooniga 3. augustil, millele järgnesid taanlaste rüüsteretked väiksemad lahingud Vittsjös ja Källerudi nõmmel. Taanlased vallutasid Ryssby kantsi Kalmarist umbes 20 km põhja pool ja Älvsborgi kindluse Göteborgi juures, seejärel Gullbergi ja Borgholmi Ölandil. Taani laevastiku retk küündis 1612.a. sügisel Stockholmi skääridesse. Seejärel vaibus vaenutegevus aga peaaegu täiesti, kuni 20. jaanuaril 1613 sõlmiti Knäredi rahu.

See tekst ei kuulu Eesti ajaloo alla, vaid kui kunagi Kalmari sõja artikkel tekib, siis mingu see sinna. Athanasius Soter 16. september 2011, kell 23:17 (EEST)[vasta]

Võiks siis kohe artikli luua ja teksti sinna panna. Andres 17. september 2011, kell 08:21 (EEST)[vasta]

Loendid "Eesti ajalugu"[muuda lähteteksti]

Eesti ajaloo periodiseering[muuda lähteteksti]

Tühine ettepanek[muuda lähteteksti]

Jüri Uluotsa kroonika[muuda lähteteksti]

20[muuda lähteteksti]

40[muuda lähteteksti]

A[muuda lähteteksti]

B[muuda lähteteksti]

D[muuda lähteteksti]

E[muuda lähteteksti]

F[muuda lähteteksti]

G[muuda lähteteksti]

H[muuda lähteteksti]

J[muuda lähteteksti]

K[muuda lähteteksti]

L[muuda lähteteksti]

M[muuda lähteteksti]

N[muuda lähteteksti]

O[muuda lähteteksti]

P[muuda lähteteksti]

R[muuda lähteteksti]

S[muuda lähteteksti]

T[muuda lähteteksti]

U[muuda lähteteksti]

V[muuda lähteteksti]

W[muuda lähteteksti]

Ü[muuda lähteteksti]

Allikad ja historiograafia[muuda lähteteksti]

Nõukogude okupatsioon Eestis pärast 1944. aastat[muuda lähteteksti]

Kaali[muuda lähteteksti]

Kalmari sõda[muuda lähteteksti]