Arutelu:Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

kuna Konstantin Pätsi ausammas tähistab presidendi sünnikohta, kas siis tema õige koht on ikka siinses loendis?--Hendrix 2. märts 2008, kell 16:17 (UTC)

Võib-olla ta on ühtlasi Vabadussõja mälestusmärk? Andres 2. märts 2008, kell 16:26 (UTC)
Tegelikult on ta püstitatud vabadusristi kavalerile nagu ka Laidoneri, Irve ja teiste ausambad.Akra 2. märts 2008, kell 16:28 (UTC)
Kultuurimälestiste Register ütleb, et "Eesti Vabariigi esimesele presidendile pühendatud mälestusammas tema sünnikohas"--Hendrix 2. märts 2008, kell 16:36 (UTC)
Üks neist raamatutest (viidatud) mida kasutasin annab selle ausamba peatükkis "Vabadusristi kavaleride mälestussambad." Raamat on koostatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi Ajaloo toimkonna poolt. Registrites pole tihti peale kõike kirjas.Akra 2. märts 2008, kell 16:45 (UTC)
ilmselt oleks siis edasiste vaidluste vältimiseks vastavat artiklit, Konstantin Pätsi ausammas, vaja täiendada vastava teabega. Olen nõus, et Register ei ole viimse tõe instants.--Hendrix 2. märts 2008, kell 16:52 (UTC)
Ehk teed Pätsi ausamba artikli korda, kuna oled selle kallal tegutsenud.Akra 2. märts 2008, kell 16:56 (UTC)
mul pole muud materjali, kui see, mis Registris. Kuna Sul on täpsem info käepärast, siis...--Hendrix 2. märts 2008, kell 17:02 (UTC)

Hästi.Akra 2. märts 2008, kell 17:03 (UTC)

mulle jääb siiski selgusetuks, miks Sinu poolt viidatud teose autor seostab Konstantin Pätsi ausammast vabadussõjaga? Ausambal on järgmine tekst: "Eesti Vabariigi presidendi sünnikoha tähistamiseks püstitanud Pärnumaa rahvas. 1939"--Hendrix 16. märts 2008, kell 07:28 (UTC)
Ei oska kommenteerida. Võibolla oskab sellele vastata autorite toimkond Eesti Muinsuskaitse Seltsist. Saada järelpärimine, saab asi selgemaks.Akra 16. märts 2008, kell 21:24 (UTC)
tegelikult ma ei näe põhjust järgi uurima hakata. Minu loogika järgi ei ole sel ausamabal mingit pistmist vabadussõjaga. Loomulikult, hea tahtmise korral võib ka laulupidu kuskilt kandist seostada vabadussõjaga. Olen nõus, et Viki ei ole isiklike arvamuste esitamise koht, kuid kui kirjanduses avaldatavad seisukohad on vastuolus elementaarse loogikaga, kas ikka peab aluseks avaldatut võtma. Kordan veelkord, et Konstantin Pätsi ausammas on püstitatud Eesti Vabariigi presidendi sünnikoha tähistamiseks Pärnumaa rahva poolt. Ja teiseks. Mida peale hakata nende mälestuskividega, mis on püstitatud ja kavatsetakse püstitada Eesti Vabariigi riigipeade kodude tähistamiseks: A.Rei, A.Warma, O.Strandmani, A.Birki, J.Teemanti, H.Marga kodukohade tähistamiseks mõeldud mälestuskivid. Kas need tuleks ka liigitada vabadussõjaga seonduvate mälestusmärkide hulka?--Hendrix 23. aprill 2008, kell 16:02 (UTC)

Su aruluse lähtepunkt on kinni kiilunud presidendi staastusel. On olemas veel Vabadusristi kavaleri staatus ja see mille eest see saadi. Enamus neist, kui mitte kõik, keda loetled ei puutu asjasse. Selle loogika järgi, kui isik kellele on omistatud vabadusrist ei puutu antud teema puhul asjasse, siis on siin nimekirjas valesti ka Kapten Irve, F.Veemann'i, H. Jürgensoni, J. Laidoneri' J. Parkali ja A. Õunapuu ausambad, mis on raamatu samas peatükkis ja milledest 3 on langemiskohal ja 3 sünnikohal nende hulgas ka Päts. Akra 23. aprill 2008, kell 16:50 (UTC)

olgu, et lähtepunkt oleks selgem, siis kõnealune mälestusammas on pühendatud kodanik Konstantin Pätsile, kes täitis muuhulgas ka Eesti presidendi kohustusi. Me peame lähtuma, sellest, mis on mälestussamba peal kirjas, mitte sellest, mida keegi arvas või arvab. Ma ei tea, mis on kirjas Sinu poolt viidatud sõjaväelastele pühendatud mälestussammastel. Kui seal on kirjas, et antud mälestussammas on vabadussõja mälestussammas, siis ta ka seda on. Kui ei ole, siis on kõige tõenäolisem, et ta on lihtsalt pühendatud näiteks J.Laidonerile. Oluline on skulptuuri sõnum ja selle sõnumi järgi tuleb ka skulptuur klassifitseerida.--Hendrix 24. aprill 2008, kell 03:08 (UTC)
kuidas siis Konstantin Pätsi ausammas probleem lahendada?--Hendrix 25. aprill 2008, kell 19:42 (UTC)

Suuremal osal vabadussõja ausammastest ei ole kirjas, et nad on vabadussõja ausambad. Kõik nad on rahva mitte riigi poolt püstitatud. Välja on antud ka raamaat vabadussõja ausambad I ja hiljaaegu ilmus ka teine osa. Peaks vaataa mis seal kirjas on. Pätsi puhul ei näe ma ikkagi muud võimalust kui teha järelpärimine.Akra 25. aprill 2008, kell 19:49 (UTC)

kui Sa viitsiksid selle järelepärimise teha, oleks tõesti tore. Ma ei saa praegu isegi sellega hakkama, et täpsustada Tartu linnavalitsuse luba kasutada nende faile Vikis. Commons ei ole rahul praeguse loa sõnastusega ja mina vahin lihtsalt taeva poole ja ootan mingit imet, mis sätiks need asjad korda...--Hendrix 25. aprill 2008, kell 19:57 (UTC)
Teen ära. Vaatame mis vastatakse.Akra 26. aprill 2008, kell 19:48 (UTC)

loendis puuduvad Paju lahingu mälestussammas ja Paju hooldekodu õuel asuv mälestuskivi. Peabki nii olema?--Hendrix 22. märts 2008, kell 09:36 (UTC)

Loend ei ole täielik, lisasin ise mõned ja ilmselt on neid veel puudu. Lisa juurde, kui leiad veel.Akra 22. märts 2008, kell 09:58 (UTC)
Paju lahingu mälestusmärki selle raamatu kirjutamise ajal lihtsalt ei eksisteerinud. Tema koht on aga kindlalt nimekirjas.Akra 22. märts 2008, kell 17:56 (UTC)
mis aasta alla Paju lahingu mälestussammas panna? Kas 1940, kui valmis suurem osa mälestuskompleksist - suur muldkeha -, aga mis jäi pooleli, või 1994, kui toimus ametlik avamine?--Hendrix 22. märts 2008, kell 18:08 (UTC)

Mina paneksin 1994. aastasse viitega ehituse algusaastasse (nurgakivi panemine).Akra 22. märts 2008, kell 18:11 (UTC)

ok--Hendrix 22. märts 2008, kell 18:12 (UTC)

Haldusüksus, kus avati, peaks olema vastavalt toonasele haldusjaotusele (näiteks Karksi vald (Karksi kihelkond), sest seda Karksi valda, kuhu link viis, enam ei eksisteeri ja avamise hetkel veel ei eksisteerinud, praeguse asukoha saab asula põhjal kätte+ tähestikuline loend võiks kasutada uuemat haldusjaotust. - Melilac (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 08:25 (EEST)[vasta]

Lõhkumis(t)e ja taastamis(t)e aeg[muuda lähteteksti]

Kuigi siin loendis on muude andmete seas ette nähtud mälestusmärgi lõhkumise aeg ja taastamise aeg, siis mina neid ei leidnud. Mälestusmärgid lõhuti ikka põhjalikult, praktiliselt hävitati, nii et enamasti on tegemist juba koopiatega. Pean seepärast lõhkumiste ja taastamiste aastate märkimist väga oluliseks. 2001:7D0:87FF:6480:3C8F:EDBC:807A:409D 8. veebruar 2017, kell 17:00 (EET)[vasta]

Äkki oleks mõistlik nimetada "Lõhkumise aeg" "Esimese taastamise aeg" "Teise lõhkumise aeg" "Teise taastamise aeg" ümber vastavalt: "Lõhkumise aeg" -> "Lõhkumine Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1941) või eelnevalt"; "Esimese taastamise aeg" -> "Taastamine peale 1940-1941 aasta okupatsiooni"; "Teise lõhkumise a eg" -> "Lõhkumine peale 1944 aasta okupatsiooni"; "Teise taastamise aeg" -> "Taastamine ärkamisajal ja taasisesesivunud Eestis" vms. Hetkepealkirjad ei iseloomusta väga midagi, sest esimene võib olla erinevatel ausammastel ka näiteks peale 1944ndaid. Samuti mõnda ausammast hävitati rohkem kui 2 korda ja ka taastati rohkem kui kaks. Pealkirjad on lohisevad ja vb on paremaid ideid? Peale uute pealkirjade saaks seejärel andmed korrastada. --Maikel nait (arutelu) 18. september 2023, kell 00:00 (EEST)[vasta]