Arutelu:Eelarvamus
Seda definitsiooni tuleb kindlasti täpsustada. Mis tähendab, et arvamus põhineb teadmisel või kogemusel? Mul ei saa ju olla mingit arvamust, kui ma midagi ei tea ega midagi kogenud pole.
Kas arvamus on mõeldud vastanduvana teadmisele? Andres 22. september 2006, kell 05:13 (UTC)
- Mõne aasta eest kuulasin profesionaalse psühholoogi loengut, kus räägiti ka eelarvamusest. Ta rõhutas seal, et inimestel assotseerub eelarvamusega just negatiivne eelarvamus, aga psühholoogia käsitleb selgelt nii positiivset kui negatiivset eelarvamust. Väide, et arvamus (täpsemalt öeldes eelarvamus) põhineb teadmisel ja kogemusel, omab pointi. Sul on õigus - kui sa MITTE MIDAGI ei tea, siis sul ei saa mingil juhul olla eelarvamust. Aga praktika näitab, et eelarvamused tekivad juba varases lapseeas. Näiteks sa oled elu aeg teinud savipotte ja nüüd kutsutakse sind kirikusse raamatuid tõlkima - eeldades, et sul tõesti mitte midagi ei tule pähe seoses uue tööga, tekib sinus kindlasti kõhklus, et võib-olla sa ei saa hakkama - ja järelikult me juba räägime eelarvamusest - sa ei ole piisavalt pädev, et mõelda kaasa uue probleemiga, kuid ometi on sul vastav elukogemus, et vähemalt tunnetada ja saada aru, et sa oled loll - ja ongi negatiivne eelarvamus käes (vabandust, et näide "sina" vormis välja kukkus - tegelikult psühholoogid soovitavad teisiti vormistada;)) Juba väikesel lapsel võib olla eelarvamus - saades näiteks teada, et vanaisa tuleb külla, läheb tuju heaks, sest tavaliselt toob taat kommi ning aitab konstruktoriga lossi ehitada. Vaatamata asjaolule, et see kord tuleb vanaisa kiirustades, et isaga köögis raadiot parandada homse suusavõitsluse tarvis ning unustab kommid hoopis ostmata..
- Nii positiivsed kui ka negatiivsed eelarvamused mingi füüsilise objekti või sündmuse suhtes eeldavad otseselt, et inimene saab objektilt või (ees ootavalt) sündmuselt mingeid signaale, viies need kokku mälus olevate mõtteskeemidega. Seeläbi loob inimene endale kujuteldava emotsionaalse stsenaariumi olukorrast, mis teda ees ootab ning olenevalt situatsioonidest on see subjektiivselt kas positiivne või negatiivne tunne.
- Nii + kui ka - eelarvamused on terve täiskasvanud inimese väga olulised komponendid, mis aitavad probleemidele läheneda ning produktiivsemalt ja korrektsemalt tegutseda. Kui vaimselt terve inimene ütleb, et tal eelarvamusi ei ole, siis reeglina ilmselt siiski on - iva võib peituda selles, et olukord on nii läbi mängitud juba, et inimene ei märkagi antud teema kerkides mingit stressi tõusu ning tegutseb niivõrd automaatselt, et jälgib olukorda ise väga vähe. Täiesti eelarvamusteta inimene on tõenäoliselt haige või väikelapse eas, kus peamised reaktsioonid on tingitud instinktidest (see laste areng on huvitav teema!).
- Inimsuhetes mängivad eelarvamused väga suurt rolli ning igal inimesel on väga tihti olukordi, kus ta uuele kohtumisele minnes või uue inimesega kohtudes on negatiivselt meelestatud ehk - eelarvamusega. Üldjuhul näitab erudeeritust asjaolu, et sellisel juhul surutakse oma eelarvamused alla, kuna arvestades inimsuhete keerukust võivad need oluliselt ekslikud olla ning mõlemapoolse esmamulje ära rikkuda. Ning teatavasti on esmamulje emotsionaalselt väga meeldejääv ning tulevasi eelarvamusi (just selle isiku suhtes) võimendav.
- Eelarvamused on põnev teema ja asjatundja saaks siin päris pika artikli kirjutada. Nii et soovitan teema käsile võtta ja minu peast pandud tekst üle kontrollida/parandada ning rahvale lahti kirjutada eelarvamuse dualistlik kirjeldus:) --Mihkel Väljaots 17.01.2011, kell 1:55
Minu meelest viimased täiendused ei lisa sisuliselt midagi. Andres (arutelu) 8. aprill 2014, kell 23:35 (EEST)
eelarvamus[muuda lähteteksti]
Eelarvamus on vale arvamus. Definitiivselt. Õige arusaam, õige arvamus - selge, kõik saavad aru. Eelarvamus ei ole õige, eelarvamus on vale alati ja eranditult. Kui eelarvamus olnuks õige siis ta nimetunuks "arvamus". Selles on "arvamus" ja "eelarvamus" erinevus. Definitiivselt. Kas mul on defineerimisel ja "arvamus" ja "eelarvamus" lahkueristamisel mingis osas ülekoormus või alakoormus et mul jäi osa mõisteid, definitsioone ja ingliskeelseid seletusi tähelepanuta? Ma toon ühe täpse näite "eelarvamus" kohta nii kuidas mina Joel sellest minu individuaalse huvi järgi aru saan: just hiljuti Õhtuleht, 23. jaanuar 2017 lehekülg 3 pealkiri "Kesrsti Kaljulaidi mees elas aastaid võlgu: ühistu kutsus appi isegi kohtutäituri". Obejektiivselt ta elas laenu arvel, objektiivselt see oli laen, mitte võlg. Ja veel objektiivselt et kui KAROLIINA VASLI oskas laenu paralleelselt võlaks nimetada - lähtudes laenu kustutamisega venitamisest - ta ei oska "elas aastaid võlgu" nimetada "venitas laenu kustutamisega aastaid" - milline olnuks õige väide. Minu meelest ta "pingutas üle" ja "ajas mulli" võrreldes sellega mis mina ise ütlesin "venitas laenu kustutamisega". Laenu kustutamise tähtaja ületamine ei tarvitsenud olla ei taunitav, ei halvustatav kuivõrd see on nüüd kustutatud. Samas väljend "elas aastaid võlgu" nagunii et iseloomustab inimest halvasti, halvast küljest et "vaadake mis ta nüüd tegi" ja nii see väljend EI OLE NEUTRAALNE. Minu lugupidamine neutraalsetele toimetajatele. Ilmne et see eelarvamus kujunes analüütiliselt "venitas laenu kustutamisega" + "aastaid" = "elas aastaid võlgu". Loogiline muidugi. Aga kui Õhtulehes on pealkiri "elas aastaid võlgu" siis sellesamaga Õhtuleht ise kui autoritaarne väljaanne lämmatas teksti sisulise mõtte "inimene võttis kunagi ammu laenu ja ei maksnud õigel ajal tagasi". Valel ajal maksis tagasi jah aga ta maksis tagasi. Kumb siis nüüd kehtib, kas see et laen on tagastatud või siis Õhtulehe mull "elas aastaid võlgu"?? Laen on tagastatud ja samas Õhtuleht oskas osavalt uputada inimese autoriteedi eelarvamuslikult. Konkreetselt ma mõtlen et juhul kui eelarvamus on tekitatud ajakirjanduses ja levitatud rahva sekka siis lihtsam on uskuda eelarvamust kui esitada vastuväide et see on ajakirjanduse järjekordne eelarvamus >> Õhtuleht, 3. mai 2016 lehekülg 1 pealkiri "Aga jumal vist hoidis joodikuid!" ka see on eelarvamus ehk teisisõnu "vale arvamus" kuna erirelatiivsusteooria järgi materiaalses universumis jumalaid, vaime ja deemoneid ei eksisteeri. Miks ma tahan "eelarvamus" ja "vale arvamus" samastada? Siiamaani ei tahtnudki aga nüüd ajakirjanduslike väidete iseloomustamise jaoks jäid sõnad "arusaam", "väärarusaam" ja "vale arusaam" lahjaks, suhteliselt jõuetuks, "eelarvamus" kõlab kahtluse alla seadvalt. Sõna "eel" viib mõttele et see pidi justkui eelnema, aga eelnema millele? Kõigil oli õigus avaldada arvamusi ja samas mõned tuletasid arvamustest eelarvamusi. Nii kuidas ma need näited tõin. Ei ole välistatud et tuletised eksisteerisid ka varem nii oletuslikult "vist hoidis" kui ka suhteliselt enesekindlalt "ta elas võlgU" >> eelnesid arvamustele ja arvamused moonutati eelarvamusteks meelega. Mitte midagi uut, mitte midagi progressiivset. Paradoksaalne jääb et valedest arvamustest õigeid arvamusi tuletada ei õnnestu, ei lähe korda, ei ole võimalik. Või siis kuidas tõestada milline arvamus õige, milline vale, milline neutraalne, erapooletu, milline kallutatud? Ma liigitasin minu näited "eelarvamus" alla, kui valesti siis vabandan toimetajate ees. Tänan tähelepanemisel. Joel.