Arutelu:Cucqi vald

1600 ha Trépiedi küülikukolooniat – ei kõla usutavalt, et tol ajal müüdi küülikukolooniaid. Kuriuss (arutelu) 14. juuni 2025, kell 12:07 (EEST)

---

Minu meelest ei oleks pidanud teisaldama. Kui osutub, et keskusest võiks eraldi kirjutada, siis saab seda teha mingi teise pealkirja all. Pikne 15. juuni 2025, kell 20:39 (EEST)

Nüüd ütleb pealkiri selgelt, et jutt on vallast. --Andres (arutelu) 15. juuni 2025, kell 21:38 (EEST)

See on kirjas ka kohe esimeses lauses. Üht tüüpi haldusüksuste artiklipealkirjad võiks olla ühes stiilis ning kui Prantsusmaa puhul vallanimesid ilma liigisõnata kasutatakse, siis peetakse peaaegu alati silmas just valda, mitte võimalikku samanimelist ja ebamäärast keskust. Pikne 16. juuni 2025, kell 21:46 (EEST)

Ma leiangi, et kõikide vallaartiklite pealkirjas peaks olema "vald", välja arvatud juhul, kui see langeb asulaga kokku. See ongi ühtlustus. --Andres (arutelu) 17. juuni 2025, kell 14:16 (EEST)

Ma ei näe head põhjust niipidi ühtlustamiseks. Nagu öeldud, ilma liigisõnata kasutustes peetakse peaaegu alati silmas valdu. Sellepärast oleks mõistlik ilma liigisõnata pealkirjad ikkagi vallaartiklisse suunata ja sedasi poleks teistsuguste pealkirjadega mõtet asja keeruliseks ajada. Teiseks see kokkulangemise või mittekokkulangemise asi ning vallast väiksemate kohtade asula (või asumi, paikkonna vmt) staatus on on tavaliselt küsitavad. Ei ole mõtet kõrvutada Eesti vm teistsuguse asustussüsteemiga maadega ja sealt snitti võtta. Pealegi, kui on "välja arvatud juhul, kui", siis oleks pealkirjad ju kokkuvõttes ikka üsna suvalised, mitte ühtmoodi. Pikne 17. juuni 2025, kell 22:27 (EEST)

Eestis on ju nii, et kui liigisõna ei ole, siis on tegu asulaga. Teistes riikides võib tava olla erinev, aga eestlasel on minu meelest niimoodi kergem aru saada.

Haldusüksused on asulatega (linnade või küladega) võrreldes sekundaarsed. Kui on võimalik kirjutada asulast siis peaks minu meelest seda eelistama. Suunamine vallalt peab muidugi olema.

Miks kokkulangemine on küsitav? Andres (arutelu) 18. juuni 2025, kell 00:12 (EEST)

Siin nende kolme kohaga võrreldes kindlasti ei ole haldusüksus sekundaarne. Eks ole, vaevalt muidu saaks olla nii, et väiksemast samanimelisest kohast pole üheski keeles omaette artiklitki.

Oleme sellest enne korduvalt rääkinud. Ülted ju, et ei lange kokku lihtsalt sellepärast, et vallas on mitu nimega jaotist või väiksemat kohta (ei ole tingimata asulad). Aga harilikult ei ole selge, kuidas neid väiksemaid kohti täpselt piiritleda või kas nad katavad kogu valda, eriti kui tiheasustus on kokku kasvanud või kui on ka hajaasustust. Siis ei saaks ka mitme jaotise puudumisel kindlasti öelda, et on kokkulangemine.

See häiribki, et eestlasele jätakse mulje, et on samasugune või sarnane asustusjaotus ja et on samamoodi sellised asulad, mis on haldusüksusega võrreldes primaarsed, mis ei ole õige. Pikne 19. juuni 2025, kell 20:41 (EEST)

Pidasin silmas sellist juhtumit, kus ei ole põhjust rääkida mitmest asulast. See, kas teha keskasulast eraldi artikkel, on omaette küsimus. Sageli saab piiritleda. Küllap leiab ka sellise sõnastuse, et lugejal vale muljet ei jää. Andres (arutelu) 19. juuni 2025, kell 22:25 (EEST)

Nojah, aga milleks siis ikkagi selline pealkiri, mis peaks justkui vastupidiselt markeerima, et haldusüksus on sekundaarne. Leian ka jätkuvalt, et ei saa ühselt väita, et keskus ja need teised väiksemad kohad on just asulad. Pikne 20. juuni 2025, kell 21:33 (EEST)

Minu meelest haldusüksus ongi asula suhtes sekundaarne. See ei olene sellest, kuidas asju nimetatakse.

Keskus on tavaliselt asula. Kõik väiksemad kohad vallas ei pruugi olla asulad. --Andres (arutelu) 21. juuni 2025, kell 02:25 (EEST)

Seda sa juba ütlesid, et haldusüksus on sekundaarne, aga miks nii arvata? Eesti valdade puhul võib-olla on nii, aga ma ei näe põhjust arvata, et Prantsusmaa valdade puhul on nii (vt eespoolt).

Keskus ei tarvitse olla asula (nt Hiina puhul on keskusena toodud sageli linnarajoon vmt koht). Õigupoolest mulle pole selge, miks siin üldse keskusest rääkida. Kas kuskil usaldusväärses allikas on see väiksem koht esitatud valla keskusena? Analoogselt oleks mõeldav rääkida Tallinna puhul Kesklinnast või ehk ka Tõnismäe asumist kui keskusest, aga harilikult ei räägita. Pikne 25. juuni 2025, kell 20:06 (EEST)

Sellepärast et asustus on füüsiline, haldusüksused ei ole.

Ma ei ole seda valda põhjalikult uurinud ega ole siia ka midagi kirjutanud. Siin ei ole ka keskuse kohta midagi öeldud. --Andres (arutelu) 25. juuni 2025, kell 21:13 (EEST)

Selle artikli järgi siin on vallas kolm asulat, nii ka saksa ja prantsuse artikli järgi. --Andres (arutelu) 25. juuni 2025, kell 21:26 (EEST)

Mis sellest, et asustus on füüsiline? Minu meelest see ei ole siin oluline. Kui ka oleks asulad(d), siis need ei pea järgima füüsilist asustust (Eestis igatahes ei järgi, on hajaasulad jne). Teiseks, nagu öeldud, kui Prantsumaa puhul kohti ilma liigisõnata mainitakse, siis peetakse peaaegu alati silmas valdu. Vallast väiksematest kohtadest pole harlikult üheski keeles Vikipeedias artiklitki. Et vald võiks sedasi olla sekundaarne, ei ole minu meelest üldse usutav.

Prantsuse ja saksa vikis on küll räägitud kolmest kohast, aga sealt ei tule minu meelest välja, et need on just asulad. Siin on öeldud, et on kolm küla, aga see tundub kirjeldusena üsna suvaline. See on tõlge inglise vikist, kus on nähtavasti kasutatud sõna "village" mingis vabamas tähenduses. Pikne 27. juuni 2025, kell 21:48 (EEST)

Jah, Eestis on olemas külad kui territoriaalkeskused. Ja asulatena on külad ka enamasti hajakülad. Ma ei mõtle sekundaarsuse all seda, kuidas nimesid kasutatakse, vaid seda, et asustus on loomult füüsiline. Hajaasulad on ka füüsiliselt olemas. Olen nõus, et asustusüksuste piirid on ka suuresti kokkuleppelised, aga need kokkulepped sünnivad suuresti stiihiliselt.

Minu meelest see ei muuda midagi, kuidas mingil maal liigisõnu kasutatakse. Kui vallas on mitu asulat, siis tehakse valla ja samanimelise asula vahel ikka kuidagi vahet. Ma ei tea, kuidas on lood Prantsusmaal, seal võib-olla asulate üle arvet ei peeta, aga on päris tavaline, et tehakse artikkel iga asula kohta, välja arvatud vallaga samanimeline asula. Mulle tundub see ebaloogiline ja segadust tekitav ega näita kuidagi, et asula ja valla vahet ei tehta.

Prantsuse viki järgi on seal üks bourg, üks village ja üks hameau. Bourg on linna ja küla vahepealne. Seda, mida nii nimetatakse, võib minu meelest ka asulaks nimetada. Aga ka ei pea.

Igatahes kui ma midagi kirjutan, püüan olla sõnastuses täpne. --Andres (arutelu) 27. juuni 2025, kell 23:50 (EEST)

Minu jaoks on siin praegu küsimus jätkuvalt eeskätt selles, miks lisada pealkirja sõna "vald". Sa väitsid, et 1) eestlasel on niimoodi kergem aru saada ja 2) haldusüksus on asulatega võrreldes sekundaarsed ja tuleks eelistada asulat. Leian jätkuvalt, et lähtud ekslikust eeldusest, et Prantsusmaal ja Eestis või üldse igal maal on samasugune asustussüsteem. Paistab, et vaatad jätkuvalt mööda sellest, et kõik haldusüksususest väiksemad nimega kohad ei ole tingimata asulad, Eestis ka ei ole. Neid kolme väiksemat kohta siin võib võrrelda ka näiteks asumite, linnajagude või paikkondadega, mis ei ole asulad. Kui sa ei räägi sekundaarsusest seoses sellega, kuidas nimesid kasutakse, siis milleks sellest üldse räägid? Nagu juba öeldud, peamine on minu meelest silmas pidada, et nimega kohtadena teatakse Prantsusmaal eeskätt valdasid, mitte nende võimalikke samanimelisi keskuseid. Kui öeldakse, et miski asub Cucqis, siis on enamvähem kindel, et peetakse silmas valda, mitte selle keskust või keskosa. Ma ei näe, millist mõistlikku eesmärki keskuse eelistamine sedasi võiks teenida, see tekitab minu meelest vaid segadust ning ühe maa vallaartiklite pealkirjastamine oleks sedasi paratamatult ebajärjekindel.

Ma kindlasti ei öelnud, et ei vallal ja samanimelisel väiksemal kohal ei saa vahet teha. Ma ütlesin ainult, et seda väiksemat kohta ei saa üheselt asulaks pidada. Kui jutt on Cucqi keskusest, siis umbes nii selguse huvides minu meelest tulekski öelda.

Minu meelest harilikult vastupidi ei ole prantasuse vikis ja mujal suuremates vikidest eraldi artiklit neist väiksematest kohtadest, mida asulateks nimetad. Antud juhul on prantsuse vikis artikkel ainult Stella-Plage'i kohta. Mõnel juhul on tehtud artikkel ka väiksema samanimelise koha kohta. Saksa vikis on näiteks mõned sellised artiklid nagu de:Hosenfeld (Kernort). Pikne 29. juuni 2025, kell 16:23 (EEST)

Ma lähtun järgmistest eeldustest: vald ei ole asula, kuigi mõnikord on vallal ja asulal sama territoorium. Üks asula ei ole teise osa. Küla on asula.

Ma leian, et see ei ole oluline, et valda ja samanimelist asulat nimetatakse kohapeal ühtemoodi. Minu meelest oleks selguse huvides kõige parem teha kummagi kohta eraldi artikkel, kui need just ei lange territoriaalselt kokku. Teistes vikides tehakse sageli (ma ei ütle, et alati) nii, et tehakse küll artiklid teistest asulatest, aga keskasulast mitte. Minu arvates on see segadust tekitav praktika. Pealkirjad on veel eraldi küsimus.

Siin ma esitasin oma eeldused ja oma seisukoha. Äsja ilmus inimgeograafia õpik. Võib-olla selle järgi saab neid eeldusi kontrollida. Kui ei, siis saab õpiku autoritelt küsida. Kui selgub, et mul ei ole õigus, siis ma muudan oma eeldusi. Niikaua kui ma ei saa oma eeldusi tõendada, ei ole mul mõtet argumente esitada. Ja mis puutub seisukohasse, siis teen ettepaneku seda laiemas ringis arutada. Siis saab poolt- ja vastuargumendid läbi arutada, et jõuda optimaalse lahenduseni. Võib juhtuda, et ma muudan oma seisukohta. Andres (arutelu) 30. juuni 2025, kell 19:14 (EEST)

Me räägime jätkuvalt eri asjadest. Neist eeldustest minu meelest ei tulene kuidagi, et pealkirjas peaks olema sõna "vald".

Veelkord, ma ei väida, et väiksemast samanimelisest kohast põhimõtteliselt ei tohiks ühelgi juhul eraldi artiklit teha ning ammugi ma ei väida, et väiksem koht ja suurem koht on sama, sest nimi on sama. Võib-olla siin võiks teha eraldi artikli (paari sarnase katsetusega on siin varem olnud see probleem, et kirja pole saanud eriti midagi sellist, mis pole originaaluurimuslik või kunstlik või lihtsalt ekslik). Kui teha eraldi artikkel, siis pealkiri võiks selguse huvides olla midagi muud, "Cucq (Cucq)" või "Cucq (keskus)" vmt.

Seda, et asula ei ole teise asula osa, oled enne teistes aruteludes ka öelnud, aga probleem ei ole olnud otseselt selles eelduses, vaid meelevaldses otsustuses, et suurem koht või väiksem koht selle sees või mõlemad on just asulad. "Küla on asula" – osa külasid on, aga külaks nimetatavaid kohti on maailmas väga isesuguseid, selle üle ei saa otsustada ainult sõnakasutuse alusel. Pikne 1. juuli 2025, kell 20:38 (EEST)

Kui läheb midagi valesti, siis võib parandada, aga see, kas miski on originaaluurimuslik, on vaieldav. Igatahes ma püüan olla täpne.

Pealkirjade üle võib arutada. Ma arvan, et isegi kui Cucqi asula artikli pealkiri ei ole "Cucq", on "Cucqi vald" valla kohta ikkagi selgem pealkiri. "Cucq (Cucq)" ei tundu mulle küll selge pealkiri", aga "Cucq (asula)" võiks olla küll.

Kuidas Sinu arvates tuleks tõendada, et mingi koht on asula? Ma olen küll sellest lähtunud, et kui teda nimetatakse näiteks külaks, siis ta on asula. Minu meelest vajab tõendamist pigem see, et külaks nimetatav koht ei ole asula. Andres (arutelu) 2. juuli 2025, kell 00:25 (EEST)

Selgem on sõnaga "vald" minu meelest ainult niivõrd, kuivõrd mis tahes täpsustus pealkirjas (liigisõna, eeslisand, sulgudes täpsustus) kirjeldab artikli teemat, aga ainult teema kirjeldamise eesmärgil üldjuhul ei lisata pealkirja täpsustust.

Kui kirjeldad neid väiksemaid kohti ühtviisi asulatena, siis ju üldistad nii nagu tõenäoliselt üheski allikas ei üldista. Mina meelest küll sedasi täpne ei ole.

Ma näidet praegu ei leia, aga mõnd sellist pealkirja nagu "Cucq (Cucq)" olen prantsuse vikis kohanud. Sedasi on sulgudes täpsustuseks suurema koha nimi, mis on üsna tavapärane. Minu teine pakkumine oli "Cucq (keskus)", mitte "Cucq (asula)". Sõna "asula" sulgudes oleks problemaatiline eelpool mainitud põhjustel.

Minu meelest üldjuhul ei olegi vaja tõendada, et mingi koht on asula. Eriti sellises kitsas tähenduses (enamvähem või täpselt nii nagu asulaid Eesti asustussüsteemis mõistetakse), kuna see ei ole välismaa puhul lihtsalt asjakohane. Ma olen sellest teistes aruteludes varem põhjalikult kirjutanud: sa vaatad järjekindlalt mööda sellest, et asulatest rääkimise asemel võiks nende välismaa väikekohtade puhul samahästi rääkida näiteks kas asustusüksustest, mis võivad hõlmata teisi asustusüksuseid, või siis asumitest või paikkondadest vmt kohtadest, mis ei ole asulad. Pikne 2. juuli 2025, kell 18:36 (EEST)

Ma kirjutasin mälu järgi. "Cucq (keskus)" ei tundu eriti arusaadav peakiri, sest ei räägita lihtsalt keskusest, vaid millegi keskusest. Pealegi, kuidas siis seda lihtsam tõendada on, et see on keskus, kui seda, et see on asula? Kumbagi ei pruugita otsesõnu öelda. Valla kodulehel ei ole selle kohta üldse midagi. Vikides ei ole allikat märgitud. Prantsuse viki ütleb: "Outre le bourg, le territoire de la commune se compose du hameau de Trépied et de la station balnéaire de Stella-Plage". Bourg ja hameau on asulatüübid. Keskusest ei ole üldse juttu. Inglise ja saksa vikis räägitakse kolmest külast. Andres (arutelu) 2. juuli 2025, kell 21:47 (EEST)

See, et tegu on asulatega, ei ole halvemini tõendatud kui see, et valla sees on bourg ja hameau. Andres (arutelu) 2. juuli 2025, kell 21:49 (EEST)

Me oleme siiski mõnikord ka pealkirju ühtlustanud. Näiteks nii, et ühe riigi kõigi 1. järgu haldusüksuste artiklid mainivad liigisõna.

Asulate kohta vaata: fr:Établissement humain. Seal on ka välja toodud neli asulatüüpi (hameau, village, bourg, ville). Eestis eristatakse ka neli asulatüüpi, aga need on teistmoodi piiritletud. Need asulad on mõistetud enam-vähem samamoodi nagu Eestis. (See ei pruugi mujal nii olla. Muide asula võib olla kindlate piiridega või mitte.) Cucqi valla artiklis on iga asula puhul kolmest loetletud veel paikkonnad (dit-lieu). Ma ei näe põhjust, miks neid kolme mitte asulateks pidada. Kusjuures paikkonnad ei ole asustusüksused ja ka vald ei ole asustusüksus. Asumid saavad olla ainult linnas. See, et ühes vallas on mitu asulat, on Prantsusmaal tavaline, kuigi on ka ühe asulaga valdu. --Andres (arutelu) 2. juuli 2025, kell 22:29 (EEST)

Et vald ja asula segi ei läheks, oleks minu meelest parem kummagi juures alati liigisõna kasutada. --Andres (arutelu) 2. juuli 2025, kell 22:44 (EEST)

Minu meelest tegelikult ei ole ohtu, et vald ja asula segi lähevad. Saab lihtsalt eeldada, et silmas peetakse valda, kui ei ole öeldud teisiti. Kui kummagi juures liigisõna kasutada, siis kas lehele "Cucq" tuleks täpsustusleht? Mulle tundub, et sedasi vastupidi hakkavad vald ja väiksem koht segi minema ning tekitaksime segiajamise probleemi kunstlikult. Kui ei teata kummale linkida, siis lingitaks nii suurema tõenäosusega ekslikult väiksemale kohale. Peale selle on väiksem koht ikkagi sekundaarne selles mõttes, et allikad räägivad sellest eraldi harva, kui üldse, ning teha sellest eraldi artiklit pole peetud teistes keeltes otstarbekaks.

Prantsuse viki artikkel, millele lingid, ei maini neid nelja asulatüüpi. Olgu, võimalik küll, et mingis mõttes võib nii nimetatavaid kohti asulateks pidada. Samas ma ei saa ikkagi aru, kuidas jõuad järeldusele, et neid asulaid mõistetakse enam-vähem samamoodi nagu Eestis. Kui ei pruugi olla kindlaid piire, siis see on oluline erinevus. Kindlate piirideta kohti ei saa hästi kasutada teiste objektide asukoha kirjeldamisel. Veel paistab, et need väiksemad kohad pole samamoodi ametlikud nagu Eesti asulad või need ei ole üldse ametlikud ning need ei ole ka aadressikohad. Selletõttu mulle tundub jätkuvalt, et pealkirjade abil või muul moel neid väiksemaid kohti Eesti asulatega samale pulgale seades teeme need väiksemad kohad ikkagi tegelikust tähtsamaks, mis on pigem eksitav kui arusaamist kergendav.

Et nende väiksemate kohtade liigid pole ametlikud ega Eesti asulatüüpidega võrreldavad asulatüübid, viitab veel see, et prantuse viki vallaartikkel on liigisõnade kasutamisel ebajärjekindel. Mainisid enne, et kõik kolm väiksemat kohta on eri tüüpi asulad, aga samas öeldakse hameau seal nii Stella-Plage'i kui ka Trépied' kohta. Sõna village kasutatakse seal lisaks vastandades kuurorti läänes ja küla ehk ülejäänud valda idas. Stella-Plage'i nimetakse seal ühes kohas veel asumiks või millekski selletaoliseks (quartier).

Mulle ei ole selge, mida Cucqi puhul bourg '​i all siiski silmas peetakse. Artikist fr:Bourg ma saan aru, et Prantsusmaa valdadest rääkides võib see tähendada ka lihtsalt keskust (chef-lieu). Võimalik, et nii on siis ka Cucqi puhul. Haldusüksuse keskuse all ju üldiselt mõistame lihtsalt haldusasutus(t)e asukohta. Ka fr:Cucq nimetab keskust. Niipalju kui mulle praegu silma jääb, siis seal õigupoolest otsesõnu ei nimetatagi vallast väiksemat Cucqi-nimelist kohta, vaid öeldakse lihtsalt, et on bourg ja keskus (centre, Cucq centre).

Ma ei mõelnud, et Prantsusmaal on samas mõttes asustusüksused, asumid või paikkonnad nagu Eestis. Tõin need näited järjekordselt lihtsalt näitamaks, et räägitakse isesugustest nimega kohtadest, mis ei pea olema haldusüksused ega asulad, ei pea eeldama, et tegu on asulaga lihtsalt sellepärast, et tegu pole haldusüksusega. Eestis on küll asumid linnades, aga välismaal võib sarnaseid mitteasulaid vabalt olla ka väljaspool linnasid, ükskõik mis sõna nende kohta kasutada. Pikne 4. juuli 2025, kell 20:28 (EEST)

Ma tegelen praegu Andorra teemaga. Ma ei taha praegu Prantsusmaa asjadesse süveneda. Seal on küll oht, et vald ja asula lähevad segi. Katalaani vikis viidatakse korduvalt keskasulatele ilma liigisõnadeta, nii et ink läheb läheb tegelikult vallaartikli peale. Ei saa eeldada, et alati on vallast juttu. Valdade keskuste kohta ei ole artikleid, aga need on ette nähtud: valla nimele lisatakse "-vela". Asulate üle peetakse ametlikult arvet. Prantsusmaal on vähemalt hameau'd ja dit-lieu'd ametlikud.

Ma teeks pigem nii, nagu praegu on: "Cucq" on suunamine siia. Juhul kui keskusest tuleb artikkel või see nähakse ette, eks siis võib mõelda, mis selle pealkirjaks saab. Paljudel juhtudel käib öeldu nii asula kui ka valla kohta, siis see pole vale. Artikkel tulebki teha juhul, kui tekib vajadus sellest eraldi rääkida.

Kuidas ei maini, kui artikli teema ongi "asula"? Seal on juttu Prantsusmaa asulatest, millel on kindel territoorium, nagu meilgi, aga on öeldud ka, et asulatel ei pruugi kindlat territooriumi olla.

Jah, tõepoolest, prantsuse viki vallaartiklis pole keskust nimetatud lihtsalt Cucqiks. Jah, "bourg" võib tähendada teatud tüüpi asulat ja ka valla keskasulat. Nähtavasti on artiklis mõeldud keskasulat.

Kuidas saab nii olla, et vallas ei ole ühtegi asulat? Andres (arutelu) 4. juuli 2025, kell 23:34 (EEST)

Kui "Cucq" jääb ümbersuunamiseks, siis võib see samahästi olla selle artikli pealkiri. Siis oleksid ühe maa vallaartiklid päriselt ühtmoodi ning pealkirja poleks vaja lisada täpsustusi ainult teema kirjeldamise eesmärgil. Kui vallaartikli pealkiri on "Cucq" siis see minu meelest ei sega kuidagi tegemast vajadusel eraldi artiklit väiksema samanimelise koha kohta.

Seda tuleb muidugi ette, et konteksti järgi on selge, mida silmas peetakse, aga lingitakse ikka nii nagu jumal juhatab, a la "[[Palmse]] mõis". Selle vastu nii- või naasugune pealkiri ei aita. Mina pidasin silmas seda, et kui näiteks öeldakse lihtsalt, et keegi sündis või elas Cucqis, siis saab ja tuleb eeldada, et silmas peetakse valda. Teiseks, nagu öeldud, vallast väiksem samanimeline koht on marginaalne kuivõrd sellest eraldi räägitakse harva, ning seetõttu tekib segiajamise oht minu meelest pigem sellest, et teeme selle marginaalse asja pealkirjade abil tähtsamaks.

Kust sa võtad, et hameau '​d on ametlikud või milles ametlikkus nende puhul seisneb?

Selle viidatud artikli teema võib olla "asula", aga nagu öeldud, seal ei mainita nelja asulatüüpi, mille nimetasid.

Öeldud on, et bourg võib tähendada keskust, aga sellest minu meelest ei iseenesest ei järeldu, et mõeldakse keskasulat. Nagu eespool juttu oli, keskus ei pea olema tingimata asula, keskusest võidakse rääkida ka näiteks linna puhul.

Kas kuskil on asula või mitte, eks see olene sellest, kuidas asulaid parasjagu mõistetakse. Eestis on kogu territoorium asulate vahel jagatud, aga igal pool mujal kindlasti ei ole. Mu meelest puudub lihtsalt vajadus juurelda selle üle, kas tegu on asulatega. Selleks et rääkida vajadusel vallast väiksemast samanimelisest kohast, ei ole iseenesest tarvis nimetada seda asulaks ega pole iseenesest tarvis väita, et see väiksem koht ja teised nimega kohad vallas on ühtviisi just asulad. Tegu ei ole ka tõlkeprobleemiga. Pikne 5. juuli 2025, kell 14:29 (EEST)