Arutelu:Copterline'i lennuõnnetus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sellele artiklile ei viita ükski lehekülg, nii et ta pole leitav. Peale selle võiks pealkiri olla kompaktsem. Andres 05:30, 11 august 2005 (UTC)

Kuidas sobiks kompaktsem 10. augusti helikopteriõnnetus (analoogia 11. septembri terrorirünnak)? --Boy 06:18, 11 august 2005 (UTC)
Arvan, et ootame ära, kuidas seda õnnetust nimetama hakatakse, siis saab ümber suunata. Oletan, et kuupäev meelde ei jää. Andres 07:40, 11 august 2005 (UTC)

Viitamistest: meil on August 2005 -tüüpi leheküljed, see on üks koht kust saab (peaks?) viidata. Samuti ka helikopteri ja Copterline-i artiklitest --TarmoK 10:48, 11 august 2005 (UTC)


Õnnetuse põhjused on tänaseks selgunud: tegu oli servo rikkega ja servo kontrollimise ettenähtud aeg oli mööda lastud. Kui leiate viite, pange palun sisse. Andres 17. august 2008, kell 07:42 (UTC)


Tundub, et head pealkirja ikka veel ei ole. Andres 17. august 2008, kell 07:43 (UTC)

Kas sellele õnnetusele pole nime antud? Andres 18. august 2009, kell 06:48 (UTC)

Ei olegi muud nime kui 'kopteriõnnetus'. Kuupäeva jätaksin pealkjirjast ära, sest pole karta, et Tallinna õnnetus muude kopteriõnnetustega segi läheks. Eesti keeles on juba mitukümmend aastat sõna kopter. Teisaldan. Ssgreporter 20. aprill 2011, kell 00:27 (EEST)



"Kopteriõnnetus Tallinna lähedal" Võib-olla peaks artikli pealkiri olema "2005. aasta Kopteriõnnetus Tallinna lähedal" või "Kopteriõnnetus Tallinna lähedal (2005)". 90.191.119.98 12. oktoober 2013, kell 11:55 (EEST)

Aastaarvu pigem pole tarvis, kui pole teisi õnnetusi, millega see segi võiks minna, nagu ülal mainitud.
Parem pealkiri oleks ehk Copterline'i lennuõnnetus. Pikne 12. oktoober 2013, kell 12:05 (EEST)
Paaril korral on seda ka nii nimetatud ning sellise pealkirja alt mõni lugeja ehk isegi oskaks lennuõnnetust otsida. Kui vastuväiteid ega paremaid pakkumisi pole, siis teisaldan. Pikne 13. november 2013, kell 16:20 (EET)
Jah, see sobib paremini küll. --Epp 13. november 2013, kell 17:45 (EET)

Muide hakkasin mõtlema, et pealkiri "Kopteriõnnetus Tallinna lähedal" võib olla geograafia mõttes vigane, sest 2 km Aegnast edelas on äkki siiski Tallinna territoorium (ma pole selles küll päris veendunud, aga see on päris reaalne).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 13. november 2013, kell 17:35 (EET)

Ei tea kahjuks päris täpselt, kust Tallinna "merepiir" läheb, sest Naissaar on Viimsi vallas, Aegna aga Tallinnas. Ent Aegnast edelas on Tallinna laht, nii et "Kopteriõnnetus Tallinna lahel" oleks piisavalt täpne. Kuni meil samas piirkonnas uut kopteriõnnetust ei tule. Ssgreporter (arutelu) 13. november 2013, kell 22:37 (EET)
Lahega nõus. Aga see 2 km ise on ka sehuke imelik suurus, kuna merel ja lennunduses kasutatakse miile...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 13. november 2013, kell 22:49 (EET)
Vaatasin järele, aruande pealkirjas on "... Tallinna lahel", tekstis aga kasutatakse kilomeetreid. Ssgreporter (arutelu) 13. november 2013, kell 22:56 (EET)

Esimeses selgitavas lauses on praegu jälle loogikaviga - nn. "lennuõnnetus" juhtus Copterlaini helikopteriga, mitte firma endaga. Copterlaine läks muidugi hiljem küll hingusele, kahjuks. Veel, hoopis pealkiri peaks vastama sisule, tegemist oli lennukatastroofiga (ka Eesti Lennuameti määrangu järgi), seda enam, et ohvreid oli palju. See 'helikopteri' ülipüüdlik väljarookimine ei tähenda veel seda, et keeleliselt sellist riistapuud poleks olemas. Ei tea, kas selline püüdlikus peab näitama mingit taset? Kasutaja: Koduparandaja, 2. detsember 2014, kell 19:42 (EEST)

Näete siinsest arutelust, et sellele artiklile on püütud ammu sobivat pealkirja leida. Lõpuks jäädi selle juurde pidama, mis praegu on. Kuni Copterline´il ei ole mitut lennuõnnetust ette tulnud, pole sel ka viga midagi: lennuõnnetus on õnnetus lennuvahendiga. See on aga vormiküsimus, et artikkel algab pealkirja defineerimisega, pealkiri omakorda on artikli esimese lause alguses paksus kirjas. Juurdekirjutatud tekst vajas keeletoimetamist, mistõttu ka mitu "helikopterit" kaduma läksid. Eriti väljenditest "helikopteri piloot", mille asemel "kopteripiloot" on märksa kompaktsem ja selgem. Sõna "katastroof" ei ole siinkohal kuidagi õigustatud, sest juhtumit uuris "lennuõnnetuse põhjuste uurimiskomisjon" ning koostas aruande, mille pealkiri algab "Lennuõnnetus Copterline OY...". Ssgreporter (arutelu) 3. detsember 2014, kell 00:23 (EET)
Sõna helikopter kohta. See on teatavasti laenatud Euroopa keeltesse prantslastelt: sõna hélicoptère on moodustatud kreeka sõnadest heliko ja pteron. Esimene on tuletis sõnast helix, mis tähendab 'keeret, vinti' ja teine tähendab 'tiiba'. Mäletavasti on üks eesti keelemees juhtinud kunagi tähelepanu sellele, kui ebaloomulik ja ebaloogiline on selle liitsõna valest kohast poolitamine. Ometigi seda tehakse. Inglise keeles on helikopteril mitmeid "hellitusnimesid": "chopper", "copter", "helo", "heli". Sellegipoolest ei pane seal keegi helikopterist rääkiva vikipeedia artikli pealkirjaks "Copter". Kui vaadata selle artikli pealkirju teistes vikipeediates, siis on sealgi sama lugu. Ja artiklis kasutatakse läbivalt täispikka vormi, mainides vaid korraks ühe lausega hüüdnimesid. 88.196.28.229 3. detsember 2014, kell 09:04 (EET)

Kasutaja Ssgreporter pikk jutt on tüüpiline lennunduskauge inimese jutt: 'katastroof' ei ole siin lihtsalt "sõna", vaid juriidiline mõiste. Nagu Kasutaja Ssgreporter ise täheldas: "... lennuõnnetus on õnnetus lennuvahendiga ...", aga ainult lennuvahendiga. 'Katastroofiks' loetakse õnnetust lennuvahendiga, mille tulemusel hukkus/hukkusid inimene/inimesed. Terminite õige kasutamine on vägagi õigustatud.

Pealkiri peab olema arusaadav üheselt: katastroofi sattus Copterline helikopter, "reis" või "lend" nr. see ja see, mitte reisilennufirma ise. Viga on oluline, nii et pole siin käega lüüa midagi.

Saan aru, et kasutaja Ssgreporter nõustus peale pikka keerutamist - sõna helikopter on eesti keeles täiesti kasutatav, parandamisel juhtus ainult väike aps. Kasutaja: Koduparandaja, 3.detsember 2014, kell 21:55 (EEST)

Kahju, et te minust valesti aru olete saanud. Põhjendasin pealkirja, mida mina pole valinud, viidetega ametlikule dokumendile. Praegune pealkiri on tõenäoliselt sobiv transpordikaugele inimesele, kes selle järgi võib artiklit otsida - mida ütleks talle seejuures leenu number? Sõna "helikopter" päritolu on mulle teada juba ajast, kui "kopter" eesti keelde tuli. Põhjendasin vaid, miks teie hiljem juurdekirjutatud lausetes oli seda tingimata vaja muuta. Praegu prantsuse või peamiselt inglise keele eeskujul "helikopteri" juurde tagasipöördumine, mida päevalehtedes kohata võib, on keelelises mõttes tagasiminek. "Kopter" ei ole hüüdnimi, see on termin. Sageli on sõna "helikopter" kasutamisel tegu pigem tõlkelohakusega, kusjuures ÕSis on "helikopteri" seletuseks antud "kopter". Ssgreporter (arutelu) 4. detsember 2014, kell 00:38 (EET)

"Lennuõnnetus" on Lennuameti sõnastiku järgi täiesti õige termin ka juhul, kui keegi surma sai. "Lennukatastroofi" Lennuameti sõnastikus ei ole, võib-olla kuskil mujal on. See küll ei tähenda minu meelest, et sõna "lennukatastroof" ei tohiks kasutada. Ka "kopter" on seal eelistermin. See küll minu meelest ei tähenda, et sõna "helikopter" ei tohiks kasutada. "Helikopteri piloot" ei ole minu meelest kuidagi vale. Ma ei ole kindel, kas selles kontekstis on sobiv "kopteripiloot" kokku kirjutada.

Minu meelest omastav kääne on nii laia tähendusega, et ei saa väita, et "Copterline'i kopteriõnnetus" on vale.

Lennuõnnetuste artiklites on pealkirjaks sageli "Selle-ja-selle kompanii lend nr see-ja-see (kolmekohaline number)". Ma ei saa aru, kuidas kolmekohane number saab olla ühene. Andres (arutelu) 5. detsember 2014, kell 19:19 (EET)

Pelmeen10, Carolina Kremenetski ja Liisa Suuster on tähelepanuväärsed, ei ole vaja linke ära võtta. Ruta Kruuda tähelepanuväärsust ei oska hinnata. Kaniivel (arutelu) 28. jaanuar 2020, kell 22:40 (EET)