Arutelu:Barüonlaeng

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ülejäänud tekst on ju keeleliselt õige minu arvates, milleks toimetamise mall? Ilmar255 15. jaanuar 2010, kell 10:50 (UTC)

Tegin parandusi ja võtsin malli ära. Andres 15. jaanuar 2010, kell 18:09 (UTC)

Minu arvates defineerimine ehk mõiste selgitamine ei käi valemi kaudu. Nii me võime ju defineerida arvu 4 kui "2+2". Tuleks ikka sisuliselt lahti seletada.--Rünno 15. jaanuar 2010, kell 18:16 (UTC)

Nõus, et oleks tarvis rohkem juttu. Andres 15. jaanuar 2010, kell 18:33 (UTC)
Võiks võtta aluseks Kvantarvus toodud selgituse ja siis seda kontekstikohaselt laiendada, et asi muutuks sisulisemaks - "Barüonlaeng (B), mis iseloomustab barüone. Kõigil barüonidel (näiteks prooton ja neutron) on barüonlaeng 1, antibarüonidel –1 ja teistel osakestel 0. Kvarkide barüonlaeng on 1/3 ja antikvarkide barüonlaeng –1/3. Barüonlaeng on jääv suurus."--Rünno 19. jaanuar 2010, kell 18:11 (UTC)

Artiklis:...Kõik teised barüonid (kaasa arvatud neutron) on ebastabiilsed ning lagunevad väiksema seisumassiga barüoniks ja teisteks osakesteks. Võhikul nagu mina tekib küsimus, et sellest jutust on nagu mingi oluline olukorra täpsustus välja jäänud. Kui neutronid oleks aatomituumades ebastabiilsed, siis ei oleks ju meil Maal suhteliselt stabiilseid aatomeid. Neid stabiilseid pean silmas, mitte ebastabiilseid, radioaktiivseid isotoope. Ja kui poleks stabiilseid aatomeid ei saaks rääkida midagi keemia kohta, mis eeldab aatomite stabiilsust...Siis neutron aatomituumas koos prootoniga moodustab stabiilse terviku. Kui neutron on eraldi, siis ta on ebastabiilne osake. Kas nii? nimelik 2. juuni 2017, kell 11:36

Jah, kuidagi nii see on. Andres (arutelu) 3. juuni 2017, kell 05:13 (EEST)[vasta]