Arutelu:Antroopsusprintsiip
Antroopsusprintsiip on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Ärgem püüdkemgi seda lõpuni mõista.
- Välja. Minu meelest tarbetu lisand. Andres 19. juuni 2006, kell 16.24 (UTC)
See, kaunis raske ülesanne, on "perfektselt teostatud" kosmoloogilise mudeli valikuga: kord käima pandud Universum viib ilma täiendava vahelesegamiseta lõppkokkuvõttes inimese ilmumiseni.
- Tarbetu. Andres 19. juuni 2006, kell 16.26 (UTC)
Ülaltoodud lõigud ja minu poolt kustutatud osa langevad sõna-sõnalt kokku siin kirjutatuga. Andres 19. juuni 2006, kell 16.30 (UTC)
väga vabandan, kuid siin lõhnab "filosoofilise intoksikatsiooni" järele või on kehvasti tõlgitud... --Hendrix 15. august 2007, kell 16:26 (UTC)
- Palun selgita, mis on halvasti. Andres 15. august 2007, kell 17:35 (UTC)
- "me peame olema valmis võtma arvesse asjaolu, et meie koht Universumis on selles mõttes paratamatult privilegeeritud, et ta on ühitatav meie kui vaatlejate olemasoluga" - minu arust üsna parafreenne (suurusluululik) lause. Mõningaid asjaolusid ületähtsustav ja segane...--Hendrix 16. august 2007, kell 00:51 (UTC)
- Lihtsalt teise eriala kõnepruuk. Ei midagi ebatervet. Üritatud üsna keeruline idee ühte lausesse kokku võtta. Võib ju püüda ümber sõnastada, aga sellega kaob lakoonilisus.--Ken 16. august 2007, kell 07:04 (UTC)
- See on ju tsitaat, mida on püütud täpselt tõlkida. Mida sellest keegi arvab, on teine asi. Andres 17. august 2007, kell 05:59 (UTC)
Laurits Leedjärve raamatus Rännakud kõiksuses (ISBN 9789985777565) on küllalt põhjalikult käsitletud antroopsusprintsiibi teemat. --Nimelik (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 22:36 (EET)