Mine sisu juurde

Arutelu:Antroopsusprintsiip

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Antroopsusprintsiip on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Ärgem püüdkemgi seda lõpuni mõista.

Välja. Minu meelest tarbetu lisand. Andres 19. juuni 2006, kell 16.24 (UTC)

See, kaunis raske ülesanne, on "perfektselt teostatud" kosmoloogilise mudeli valikuga: kord käima pandud Universum viib ilma täiendava vahelesegamiseta lõppkokkuvõttes inimese ilmumiseni.

Tarbetu. Andres 19. juuni 2006, kell 16.26 (UTC)

Ülaltoodud lõigud ja minu poolt kustutatud osa langevad sõna-sõnalt kokku siin kirjutatuga. Andres 19. juuni 2006, kell 16.30 (UTC)


väga vabandan, kuid siin lõhnab "filosoofilise intoksikatsiooni" järele või on kehvasti tõlgitud... --Hendrix 15. august 2007, kell 16:26 (UTC)

Palun selgita, mis on halvasti. Andres 15. august 2007, kell 17:35 (UTC)
"me peame olema valmis võtma arvesse asjaolu, et meie koht Universumis on selles mõttes paratamatult privilegeeritud, et ta on ühitatav meie kui vaatlejate olemasoluga" - minu arust üsna parafreenne (suurusluululik) lause. Mõningaid asjaolusid ületähtsustav ja segane...--Hendrix 16. august 2007, kell 00:51 (UTC)
Lihtsalt teise eriala kõnepruuk. Ei midagi ebatervet. Üritatud üsna keeruline idee ühte lausesse kokku võtta. Võib ju püüda ümber sõnastada, aga sellega kaob lakoonilisus.--Ken 16. august 2007, kell 07:04 (UTC)
See on ju tsitaat, mida on püütud täpselt tõlkida. Mida sellest keegi arvab, on teine asi. Andres 17. august 2007, kell 05:59 (UTC)

Laurits Leedjärve raamatus Rännakud kõiksuses (ISBN 9789985777565) on küllalt põhjalikult käsitletud antroopsusprintsiibi teemat. --Nimelik (arutelu) 6. jaanuar 2022, kell 22:36 (EET)[vasta]