Arutelu:Alfalagunemine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mis on radioaktiivsus? See ei ole ju kiirgus? Andres 15. august 2008, kell 10:19 (UTC)

mõisted radioaktiivsus ja radioaktiivne kiirgus korrastatud. Bix 15. august 2008, kell 12:34 (UTC)

Kas alfakiirgus tekib ainult alfalagunemise tagajärjel? Kas eraldi artiklit alfalagunemise kohta ei oleks mõtet teha? Andres 15. august 2008, kell 10:19 (UTC)

Kui alfakiirgus saab olla ainult alfalagunemise saadus, siis on kokkupanemine mõistetav. Aga mõisted on siiski erinevad, misdtõttu oleks ehk siiski parem eraldi artikkel. Kui me räägime alfalagunemisest, siis huvitab meid reaktsioon ise ning selle tagajärjed tervikuna; kui me räägime alfakiirgusest, siis huvitab meid alfaosakeste voog ja selle omadused. Andres 15. august 2008, kell 11:21 (UTC)

Põhiline põhjus, miks ma need kaks mõistet samasse artiklisse panin, on see, et ingliskeelses vikis on nad samas artiklis (alfakiirgus viitab alfalagunemisele). Nii oli mul lihtsam interviki linke luua. Looduslik alfakiirgus saab tõepoolest tekkida ainult alfalagunemise tulemusena. Bix 15. august 2008, kell 12:04 (UTC)
Aga on ka tehislik alfakiirgus, mida tekitatakse teisiti? Sel juhul peaks kindlasti eraldi artikkel olema.
Inglise vikis on tendents asju kokku lükata. Kui nii tehakse, siis lihtsalt pole võimalik inglise vikile linki panna. Andres 15. august 2008, kell 18:20 (UTC)
Aga alfakiirgus on artiklis defineeritud nii:

Alfakiirgus on alfalagunemisel tekkiv alfaosakeste voog.

Andres 15. august 2008, kell 18:22 (UTC)


Tulenevalt alfaosakeste suhteliselt suurest massist, tugevast elektrilaengust (2e) ja väikesest kiirusest toimub alfaosakese põrkumine mõne aatomiga väga suure tõenäosusega.

See vajab rohkem selgitusi. Andres 15. august 2008, kell 10:50 (UTC)
Täpsustasin seda lõiku. Bix 15. august 2008, kell 12:34 (UTC)
Praegu on nii:

tuleneb tema suurest massist, tugevast elektrilaengust ja alfaosakeste väikesest kiirusest

Kas ei võiks kirjutada:

tuleneb alfaosakeste suurest massist, tugevast elektrilaengust ja väikesest kiirusest

?
Nüüd on küll rohkem selgitusi, aga minu meelest oleks tarvis ka selgitada, kuidas nimetatud tegurid toimivad. Andres 15. august 2008, kell 18:12 (UTC)
Mina oskan vist küll seletada tugeva (positiivse) elektrilaengu tähtsust (see kallutab osakest aatomite elektronkatte poole ja tõmbab elektrone aatomitest välja), väike kiirus nähtavasti pikendab aatomite lähedal viibimise aega ja seega aatomiga kohtumise tõenäosust, massi kohta ma ei oska öelda. Arvan, et see tuleb puust ja punaseks teha, kuigi füüsikule võib see olla iseenesestmõistetav. Andres 15. august 2008, kell 18:18 (UTC)

Raskete elementide mõistet oleks tarvis täpsustada. Andres 15. august 2008, kell 10:55 (UTC)

Paistab, et selles kontekstis mõeldakse raskete elementide all neid, mille aatomituumad alluvad alfalagunemisele. Nii et tuleks täpsustada, millised (kui "rasked") aatomituumad võivad "alfalaguneda". Sõnad "raskete elementide" võib siis ära jätta. Andres 15. august 2008, kell 10:59 (UTC)

Rasked on siinkohal tõesti alfalagunemisele alluvad tuumad (alates polooniumist). Täpsustus sisse viidud. Bix 15. august 2008, kell 12:04 (UTC)
Aga siin on öeldud:

Reeglina toimub alfalagunemine rasketes aatomituumades

Siit jääb mulje, et alfalagunemine võib toimuda ka mitteraskete elementide tuumades. Andres 15. august 2008, kell 18:06 (UTC)

Mida tähendab "aatom"? Kas ta ei pea olema neutraalne? Oleme aatomi defineerimisega hädas. Andres 15. august 2008, kell 10:55 (UTC)