Arutelu:Aksioloogia
ühiskonna ja selle liikmete eksisteerimist soodustavaid materiaalseid, sotsiaal- poliitilisi ja vaimseid
Jätsin selle välja. Andres 07:05, 9 Mar 2005 (UTC)
Arvan, et arusaamatuse vältimiseks tuleks kuidagi öelda, et eetika ja esteetika paigutamine aksioloogia alla eeldab teatavat filosoofilist kontseptsiooni eetika ja esteetika objektide kohta. Andres 22. märts 2006, kell 23.57 (UTC)
Pean silmas, et pole iseenesestmõistetav, et see, millega eetika ja esteetika tegelevad, on väärtuselise loomusega. Andres 22. märts 2006, kell 23.58 (UTC)
- Need, kes aksioloogiast räägivad, peavad seda silmas erinevuses ontoloogiast ja epistemoloogiast ning rõhuvad just sellele, et aksioloogia tegeleb erinevalt neist kahest väärtuste, arvamuste jms asjadega. Muidu pole mõtet aksioloogiast rääkidagi. Mida sinna alla siis paigutada, see sõltub juba filosoofilisest positsioonist. Aga "enamasti" paigutatakse sinna eetika ja esteetika. Või mida veel sinna filosoofia valdkondadest üldse paigutada saaks? Või siis: ainult eetika või ainult esteetika? Kas tõesti? Minu meelest pole siin erilist probleemi, aga võimalik, et ei ole kuulnud kõikvõimalikest sõna kasutustest. --Kamma 23. märts 2006, kell 07.31 (UTC)
- Jah, Sul on õigus. Probleem on pigem artiklis Eetika.
- Väärtuse mõiste tundub olevat mitmeti tõlgendatav. Kui pidada väärtusteks tõde ja ratsionaalsust, siis saaks ehk aksioloogia alla liigitada loogika ja osa epistemoloogiast. Andres 23. märts 2006, kell 08.52 (UTC)
- Nietzsche peabki neid kõiki "ainult" väärtusteks. Eriti tõde ja ratsionaalsust. Ja leiab, et ainuke võimalik filosoofiline hoiak on kõigi väärtuste pideva ümbervääristamise hoiak, kusjuures see toimub hoides käes filosoofilist haamrit. Selles mõttes on mitmetisus täiesti olemas ja vajalik. Enamik aksiolooge aga nii kaugele ei lähe. --Kamma 23. märts 2006, kell 10.05 (UTC)
Siin on siiski seda laadi probleem, mida saaks lahendada detailsema esitusega.
Eesimeses lauses öeldakse, et aksioloogia uurib väärtusi. Aksioloogiat aga mõistetakse nähtavasti erinevalt vastavalt sellele, kas väärtusi uuritakse kui väärtusi. Üldse tuleks selgitada sõna päritolu ja erinevaid tähendusi ning aksioloogia mõiste kujunemist ja hargnemist. Andres 23. märts 2006, kell 09.53 (UTC)
- Kui oskad, siis palun! Mina ei tea aksioogia mõiste ajaloost ega erinevatest kasutustest midagi väga täpset. Täiendasin ühelauselist artiklit paari lausega, millest arvasin igatahes kasu olevat. Rohkemat minu haridustase ei luba. --Kamma 23. märts 2006, kell 10.02 (UTC)
- Minu kriitika artikli praeguse redaktsiooni aadressil ei ole Sinu tegevuse kriitika. Pean Sinu tegevust vägagi kiiduväärseks. Arvan siiski, et minu kui lugeja kohus on välja tuua artikli (arvatavad) puudused, sest peale võimaliku ideede andmise eelmisele kirjutajale hõlbustab see loodetavasti järgmiste kirjutajate (sealhulgas võib-olla minu enda) tööd. Ka mina ei saa seda artiklit parandada ja täiendada ilma spetsiaalse uurimieta. Filosoofiaalaste artiklite kirjutamine on üldse väga raske ja vaevaline. Andres 23. märts 2006, kell 10.33 (UTC)