Arutelu:Ago Künnap

Kui kunagi keelepuu saagimisest artikli kirjutamiseks läheb, saab siit mõne jupi yle kanda. Tsitaatidega on samamoodi: need tuleks teksti integreerida, praegu lihtsalt ei jõua. Paluks mitte ära kustutada; kui väga närvidele käib, saab ju alati arutellu tõsta. Seks tarbeks siia veel yks jupp: "Kui inimesed rändasid Aafrikast välja eri keeli kõneldes, võisid paleosiberi ja altai tüüpi keelte kõnelejad lisaks Aasiale liikuda ka Euroopasse ning soome-ugri tüüpi keelte kõnelejad lisaks Euroopale ka Aasiasse. Keelte omavahelise sarnastumise käigus Euroopas ühelt poolt ja Aasias teiselt poolt andsid paleosiberi ning altai tüüpi keeled kohapeal oma värvingu soome-ugri tüüpi keeltele ja vastupidi. Kahe maailmaosa vahelisi kontakte polnudki vaja, keeltevahelised kontaktid võisid toimida eraldi Euroopas ja Aasias. Et rassid kujunesid lõplikult välja erisuguste keskkonnatingimuste mõjul, oli tulemuseks see, et eri rassid – antud juhul europiidne ja mongoliidne – kõnelesid lõpuks omavahel ehituslikult küllaltki sarnaseid keeli. Oluline on seejuures rõhutada, et selle nägemuse juurde kuulub eeldus: keeled on vanemad kui rassid." (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/keel.htmlhttp://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/keel.html) --Oop 18. november 2011, kell 20:31 (EET)

---

Arvan, et latinisatsiooni ei peaks asendama ja seda võiks isegi eelistada. Ka bibliokirjeid latiniseeritakse, nii et siin teksti sees peaks üks pealkiri loetavuse huvides veel enam kohane olema. 88.196.241.249 3. veebruar 2012, kell 20:52 (EET)

Ceterum censeo: latinisatsioon võib olla, aga originaal (vähemasti tuntumate keelte puhul) peab olema.--Morel 3. veebruar 2012, kell 21:00 (EET)

Mispärast? Kuna tegu eestikeelse tekstiga, kus kasutatakse ladina kirja, siis minu meelest vastupidi. 88.196.241.249 3. veebruar 2012, kell 21:32 (EET)

Mu meelest said siin kõik argumendid üles loetud.--Morel 3. veebruar 2012, kell 23:20 (EET)

Nõus Moreliga. Andres 4. veebruar 2012, kell 06:45 (EET)

Nõus, et on argumente latinatsiooni kõrvale teises kirjas pealkirja lisamiseks (teine variant on siis lisamaterjali otsimiseks kohe käepärast). Aga muu selles arutelus, et mõnel ei lähe mõnd asja tarvis ja loll on, kes mõnd keelt ei oska või liialt ladina kirjas kinni on, on minu meelest vaht. Ma ei näe siiski põhjust latinisatsiooni ärakaotamiseks või ärajätmiseks. 88.196.241.249 4. veebruar 2012, kell 09:15 (EET)

Esitan veel ühe toetava argumendi venekeelsete bibliokirjete vene tähtedega esitamiseks: nii toimivad ka Eesti suuremad raamatukogukataloogid.--Morel 4. veebruar 2012, kell 11:06 (EET)

Olen anonüümse kasutajaga nõus, et on esitatud ka väherelevantseid argumente. Mina lähtuksin sellest, et autori tööde nimekirjas on primaarsed originaalpealkirjad. Latinisatsioon ja pealkirja tõlge on selgitavad märkused. Andres 4. veebruar 2012, kell 21:43 (EET)

Üks variant oleks esitada nii: "Склонение и спряжение в самодийских языках (сравнительно-исторический анализ первичных словоизменительных суффиксов)" (hoia hiirt pealkirjal). --Morel 5. veebruar 2012, kell 13:53 (EET)

Jah, aga tundub, et see on lugejale tülikas. Muide, ma eelistaksin transliteratatsioonile vene-eesti transkriptsiooni, sest originaalpealkiri on niigi näha. Andres 5. veebruar 2012, kell 13:57 (EET)

Ma ei mõelnud muidugi, et see "hoia hiirt pealkirjal" oleks artiklis sees kirjas. V-o oleks mingi mugavam variant transliteratsiooni olemasolule viitamiseks (mingi väike ülaindeks vms). Mulle endale vene-eesti transkriptsioon ei meeldi, mu meelest sobib seda kasutada ainult pärisnimede puhul. Muidugi on ka transliteratsioone erinevaid, ja ülalesitatu on mingi vahepealne universaalvariant (lehelt http://translit.cc/ ). Ma lihtsalt mõtlesin, et katsetan, kuidas töötab. Tegelikult ma arvan endiselt, et piisab originaalpealkirjast (ja soovi korral selle tõlkest).--Morel 5. veebruar 2012, kell 14:57 (EET)

---

"uurali keelepuu ründaja" Minu meelest oleks kritiseerija parem sõna. 90.191.119.98 20. detsember 2013, kell 22:22 (EET)