Arutelu:Accelerista

Tähelepanuväärsus? Adeliine 15. november 2016, kell 10:14 (EET)

Kahtlen. Andres (arutelu) 15. november 2016, kell 16:57 (EET)

Mõned vanad kalad harrastavad paraku ülilakoonilist vastamisstiili, mis on selles mõttes kahetsusväärne, et on tõrjuv ja pelutab uusi potentsiaalseid kirjutajaid eemale. Võtan vaevaks vastata veidi pikemalt, et asja sisulisemalt selgitada. Üheks Vikipeedia artikli kriteeriumiks on, et artikli teema on pälvinud arvestataval hulgal tähelepanu erinevates sõltumatutes allikates. Printsiip on siis enam-vähem selline, et asi või isik peaks olema enne entsüklopeediasse jõudmist tuntuks saanud, kui et üritada tuntuks saada entsüklopeedia artikli kaudu. Accelerista kohta on seni veel vähe viiteid teistes allikates, mõned siiski on, nagu karjäärinõustamisportaalis Minu karjäär [1] ja artiklid Delfi Fortes [2], [3], [4]. Ma oleks positiivsem, kuivõrd mõned viited on olemas ja portaali neutraalsus ei paista olema küsimärgi all.--VillaK (arutelu) 15. november 2016, kell 21:21 (EET)

Aitäh, et Sa vaevusid asja põhjalikumalt uurima! Minu meelest on ilmne, et standardsetele tähelepanuväärsuskriteeriumidele see teema ei vasta. Me võime otsustada artikli kasuks ainult juhul, kui meil on intuitsioon, et see teema on iseenesest tähtis. Andres (arutelu) 15. november 2016, kell 21:39 (EET)

Kui see info vastab tõele, et portaalil on 50-60 tuhat kasutajat kuus (ei tea, kas see on tõsi, kuivõrd puudub sõltumatu osapoole kinnitus ja pole teada, kas jutt käib lihtsalt klikkide arvust või unikaalsetest kasutajatest), siis mina peaksin seda tuntuse ja tähelepanu poolest mõne Vikipeedia korrespondendi intuitsioonist kaalukamaks.--VillaK (arutelu) 15. november 2016, kell 22:05 (EET)

See ongi see, mida ma intuitsiooniks nimetan. Andres (arutelu) 15. november 2016, kell 22:17 (EET)

OK, kuid paraku ilma täiendava selgituseta ei ole see lugejale mõistetav, millises tähenduses Sa intuitsiooni mõistet kasutad. ENE 3 kd järgi on intuitsioon tõe tabamine loogilist arutlust ennetaval või sellele vastanduval viisil. Mina tuginesin loogilisele arutlusele ja sestap jäi mulle hämaraks, kuidas Sa arutlust ennetades tõde tabasid. Kirjuta ehk sellest artiklis Intuitsioon.--VillaK (arutelu) 15. november 2016, kell 23:22 (EET)

Seda, et portaali just nii suur kasutajate arv on kaalukas, Sa ei saa ju puhtalt loogilise arutluse teel ilma intuitsioonile tuginemata.

Minul mingit tõe tabamist ei ole, ja selles küsimuses, kas artiklit lubada või mitte, minu meelest ei olegi tõde.

Ma kasutan sõna "intuitsioon" tõesti teistmoodi, kui ENE seda defineerib. Siin sobiks ka sõna "hinnang". Kui ma seda kasutan, kas Sa siis saad aru, mida ma öelda tahan? Andres (arutelu) 15. november 2016, kell 23:44 (EET)

Võib-olla tuleks kõiki sarnaseid portaale pidada tähelepanuväärseteks. Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 01:02 (EET)

Need viited, mida VillaK mainis, on ainult mainimised. Ükski neist ei ütle selle portaali kohta midagi. Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 01:04 (EET)

Kui vaadata, mis lehed on kategoorias Kategooria:Eesti veebisaidid juba olemas, siis julgelt üle poole neist on palju vähem tuntud kui Accelerista, sellele vaatamata pole nende puhul mitte keegi tähelepanuväärsuse küsimust tõstatanud. Imelik, et Accelerista nüüd ette jäi – sisuliselt on ju tegemist ajakirjandusväljaandega, millel on mitut tuntud ajakirjanikku kaasav toimetus ja regulaarselt ilmuvad uudislood. Acceleristale võiks vabalt Vikipeediastki viidata. Cumbril 16. november 2016, kell 06:12 (EET)

See on juhus, et keegi tähelepanuväärsuse küsimuse püstitas. Tavaliselt meil ei ole mahti sellega tegelda. Igatahes keegi pole väitnud, et sellest artiklit ei tohiks olla. Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 08:48 (EET)

Me ei otsusta ainult tuntuse järgi. Accelerista puhul ma ei oska tuntuse kohta mitte midagi öelda. Need asjad, mida Sa mainid, räägivad muidugi artikli olemasolu kasuks. Kui Sa leiad, et olemasolevatest artiklitest on mõni üleliigne, siis tõstata see küsimus.

Igatahes tekib mul kahtlus iga portaali puhul, mis ei vasta tähelepanuväärsuse standardnõuetele ja mis on mulle tundmatu. Ja ma ei oska otsustada. Me loeme näiteks iga trükitud ajakirja eo ipso tähelepanuväärseks. Võib-olla peaks midagi sarnast olema ka portaalide puhul. Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 08:58 (EET)

Artikkel peab andma lugejale lisainfot teema kohta, portaali enda enesetutvustuslehte dubleerida ei ole mõtet. Veel hullem, kui portaali tegijad võtavadki Vikipeedia artiklit kui enesetutvustuslehte. Ja artiklis olev info peab olema tõendatav sõltumatute allikatega, ei piisa sellest, et me usaldame selle tõesust. Seega saab artiklisse kirja panna täpselt nii palju infot, kui on sõltumatutest allikatest leida. Kui sõltumatuid allikaid ei ole, ei saa kirjutada. Ei aita see, kui me otsustaksime, et portaalid on iseenesest tähelepanuväärsed. Kui nende kohta pole rohkem kirjutada kui seda, mida neist endist leiab, pole artiklitel mõtet. Adeliine 16. november 2016, kell 11:47 (EET)

Ma ei ole sellega päris nõus. Kui me otsustame, et teema on iseenesest tähelepanuväärne, siis võib teha ka nii, et piirdume artiklis minimaalse tutvustusega ning lisame lingi portaali lehele. Dubleerimine ei ole iseenesest halb, kui valida oluline info. Ja vähemalt külastuste arvu kohta on sõltumatu allikas.

Sellega ma olen nõus, et ei tohi lasta kujuneda nii, et igaüks kirjutab ise oma ettevõtmistest, mida tahab. Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 11:56 (EET)

Me oleme selles asjad leebed olnud osalt ressursside puudumise tõttu, osalt otsustamatusest. Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 11:57 (EET)

Iga portaali tähelepanuväärsust peaks siiski eraldi hindama. Praegu võib igaüks ja tema koer teha endale portaali ja hakata artikleid publitseerima.

Et Vikipeedia artikli saab kirjutada vaid sõltumatute allikate põhjal, on põhimõtteliselt õige. Aga häda on see, et isegi üsna tuntud portaalidest ei ilmu kusagil väga n-ö portreelugusid. Skeptik.ee on kindlasti tuntud portaal, eri suured väljaanded on ta lugusid avaldanud. Ent keegi ei kirjuta artiklit Skeptik.ee kohta. Vaata artiklit Skeptik.ee – ainult üks viide artikli kolmest viitest on väljapoolt skeptik.ee lehekülge. Kui portaali artikli peaks kirjutama sõltumatute allikate puhul, ei saakski midagi kirjutada.

Ja minu meelest on mõtet dubleerida ka portaali enesetutvustust (sealt enesereklaami välja noppides) – portaalidel on kalduvus kergemini hingusele minna kui paberväljaannetel. Kui portaal kaob ja tema kohta mujal teavet pole, kui portaalis endas, on teave kadunud. Vikipeedias jääb see alles. Näide: Roheline värav oli tuntud portaal, mida enam pole. Kus me nüüd selle kohta lugeda saame? Cumbril 16. november 2016, kell 12:44 (EET)

tollest sinu mainitud portaalist ei tea ma miskit, aga enda mälust meenub minut.ee, mis kümmekond aastat tagasi päris loetav koht oli.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. november 2016, kell 17:42 (EET)

Olen Cumbrili arutluskäiguga nõus.--VillaK (arutelu) 16. november 2016, kell 17:15 (EET)

Ma olen nõus, et infot talletada on tarvis, aga minu meelest ei saa Vikipeedia siin üksinda midagi teha (ja see ei saagi olla Vikipeedia ülesanne). Kui veebisaite ei arhiveerita, siis pole ka millelegi viidata: viide hävinud allikale ei maksa midagi. Andres (arutelu) 16. november 2016, kell 17:39 (EET)