Arutelu:A(H1N1)

Ümbersuunamine on tehtud vigasele pealkirjale. Ja ümber suunata ei tohiks puuduvale artiklile. Minu meelest "A(H1N1)" ongi sobiv pealkiri. Andres 29. juuli 2009, kell 09:05 (UTC)

Siiani olen aru saanud, et artikli pealkiri peab olema

võimalikult täpne ja piisavalt kirjeldama sisu

vaevalt oleks õige pealkiri nt autole VW Golf,

millelt võiks olla suunamine Volkswagen Golf.

Sama on ka viirusega, et räägime A-tüüpi gripiviirusest

ja konkreetselt tüvest see-ja-see ehk:

Gripiviirus A tüvi H1N1

Viirused#Viiruste süstemaatika on ju ka tüved toodud.

Lühidalt - artikli nimi peab olema inimkeeli loetav!

suwa 29. juuli 2009, kell 13:37 (UTC)

ahjaa - kas keski navigeerimis malli oskab korralikult teha?

algne info on siin: Arutelu:Gripiviirus_A_tüvi_H5N1

suwa 29. juuli 2009, kell 13:39 (UTC)

Kui mingi asi on tuntud tähise all, siis peaks see ka pealkirjaks olema. Pooltes vikides on pealkirjaks H1N1. Kasutatakse ka A/H1N1, A(H1N1), A (H1N1). Minu poolest võib ka pikem pealkiri olla, aga see, mida Sina pakud, ei ole keeleliselt korrektne ja seda ei kasutata. Andres 29. juuli 2009, kell 13:45 (UTC)

Korrektne nimi paistab olevat Gripiviirus A(H1N1) [1]--Rünno 29. juuli 2009, kell 13:55 (UTC)

http://www.google.ee/search?q=%22gripiviirus+A%22

http://www.google.ee/search?q=%22gripiviirus+B%22

http://www.google.ee/search?q=%22gripiviirus+C%22

See, et erialainimesed ei viitsi kasutada nimetuses sõna tüvi

on tavaline erialane igapäevane mugavus ja üheselt arusaadav,

kuid mis ei tähenda, et ei peaks asju nimetama nende tegelike ja täielike nimedega.

suwa 29. juuli 2009, kell 13:58 (UTC)

"Gripiviirus A(H1N1)" on normaalne väljend, selle vastu ma pole, kuigi ka paljas tähis on minu meelest korrektne.

Seda, et Rünno välja toodud nimetus pole korrektne, tuleb alles tõendada. Andres 29. juuli 2009, kell 14:03 (UTC)

[2] - Ega vist adekvaatsemat allikat eestikeelse nime jaoks meil võtta ei ole.--Rünno 29. juuli 2009, kell 14:20 (UTC)

üldine info on adekvaatne pigem siin:

suwa 29. juuli 2009, kell 14:55 (UTC)

Nendest allikatest pole selles küsimuses abi. Andres 29. juuli 2009, kell 15:32 (UTC)

Usun, et Andres peab suunatud pealkirja vigaseks kuna erinevalt inglise keelest on meil käänded. Mu meelest oleks lihtsalt mõistetav ja eesti keele pärane "A-gripi H1N1-tüvi" või "A-gripi tüvi H1N1". Kui just "A-gripi" asemel ei pea olema "A-gripiviiruse". – Kas "gripp" ja "gripiviirus" on enamvähem samatähenuslikud? Tundub et keeleliselt usaldusväärseid materjale internetis selle kohta pole. Selle nimetuse osas võiks ehk keeleabi poole pöörduda. 195.50.206.213 29. juuli 2009, kell 15:18 (UTC)

Minu meelest on mõlemad Rünno viidatud allikad usaldusväärsed. Kindlasti saaks abi ka raamatutest. Ise nimetusi välja mõelda pole mõtet.

Andres 29. juuli 2009, kell 15:32 (UTC)

Stiilis "A-gripi tüvi H1N1" on Eesti Päevalehes küll kirjutatud, see aga pole usaldusväärne allikas. Andres 29. juuli 2009, kell 15:34 (UTC)

gripp on haigus ja gripiviirus selle tekitaja(üks tekkepõhjustest) suwa 29. juuli 2009, kell 15:23 (UTC)

http://www.emea.europa.eu/humandocs/PDFs/EPAR/h5n1/H-1015-et1.pdf kasutab nii:

A-tüüpi gripiviiruse tüvi H5N1
Gripiviiruse tüvi H5N1.
A-tüüpi gripiviiruse H5N1 alamtüvi.

suwa 29. juuli 2009, kell 15:39 (UTC)

Need kaks esimest sobivad ka. Aga neid kirjeldavaid nimetusi on palju erinevaid. Andres 29. juuli 2009, kell 15:48 (UTC)

Kui gripi asemel gripiviirus kirjutada, arvan ma selle Päevalehe näite keeleliselt korraliku olevat. – Seda erialakirjandusese tavadest sõltumatult. Viimasest sõltuvalt võib ka Rünno pakutu õige olla. Aga kui erialakirjanduses mingis viirustüvede tabelis näpuga järje ajamise asemel on üsikasjalikku tüve vaja kuidagi suurpärasemalt ja mõistetavalt nimetada, siis miks ei ole mõtet ise nimetusi välja mõelda (kui seda enne tehtud pole)?

Midagi kirjeldavat oleks jah hea. Viimastes suwa näidetes võib "A-tüüpi gripiviirus" ilmselt lühenduda ka kujule "A-gripiviirus", ilma et nimetus vähem kirjeldav oleks? Ainult viimane näide tekitab natuke kahtlust. – H5N1 ja alamtüvi vahel peaks ilmselt sidekriips olema ja see peaks ilmselt selge olema kas me räägime siis tüvest või alamtüvest (mõeldakse vist ikkagi tüve). 195.50.206.213 29. juuli 2009, kell 15:57 (UTC)

Alamtüvi on toortõlge inglisekeelsest subtype - en:Influenza A virus subtype H1N1. suwa 29. juuli 2009, kell 16:23 (UTC)

See paistab õige sõna olevat (sõna "alltüvi" ma ei leidnud). Saan nüüd aru. See väljend seal on õige küll, aga ta ei tähista mitte tüve H5N1, vaid selle alamtüve. Andres 29. juuli 2009, kell 16:28 (UTC)

Jah. Pealkiri, mida me kasutame, peaks siiski mõnes autoriteetses allikas esinema. Tekstis võib ju kasutada igasuguseid variante. Viimane on ka minu meelest ebakorrektne. Andres 29. juuli 2009, kell 16:00 (UTC)

Ravimfirmade prospektid on nii nagu parasjagu juhtub. Nemad peavad valmistama korralikku rohtu ja keegi nende kallal ei irise, kui viirus, mida nende rohi peab tapma, on kirjutatud kord nii, kord naa. Pooldan siiski Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Liidu Teataja kirjaviisi. Kasvõi juba sellepärast, et kui neil tekib probleem, siis nad saavad alati spetsiifilist keelelist konsultatsiooni. Ravimfirmalt aga võetakse keelelise konsultatsiooni eest hingehinda ja firmad ei hakka sellise pisiasja pärast (nende aspektist), nagu viiruse nimi, hiigelsummasid maksma.--Rünno 29. juuli 2009, kell 16:02 (UTC)

Jah, Rünnoga nõus. Mitte et teised sellepärast valed oleksid. Andres 29. juuli 2009, kell 16:04 (UTC)

Variatsioonid. Keeleline mitmekesisus.--Rünno 29. juuli 2009, kell 16:19 (UTC)

A B C[muuda lähteteksti]

gripiviiruseid on siis 3 tüüpi ja need põhjustavad haigust nimega gripp

ja nendel on palju tüvesid. Kas selline väljandusviis tundub arusaadav ja korrektne ja piisavalt täpne ? suwa 29. juuli 2009, kell 16:27 (UTC)

Pigem palju alamtüvesid. Aga kirjuta artikkel ära ja siis arutame edasi.--Rünno 29. juuli 2009, kell 16:30 (UTC)

kirjutises gripp on olemas, et on alltüübid ja uued tüved, mitte alamtüved/alltüübid. suwa 29. juuli 2009, kell 16:35 (UTC)

Sinu poolt viidatud gripi artiklis pole ühtegi töötavat viidet tõsiselt võetavale allikale eestikeelse nomenklatuuri kohta.--Rünno 29. juuli 2009, kell 16:46 (UTC)

kas siit leiad miskit de:Orthomyxoviridae#Systematik ja en:Virus classification ja de:Virusklassifikation ? suwa 29. juuli 2009, kell 16:58 (UTC)

Ma ei arvagi, et maailmas poleks suudetud viiruseid klassifitseerida. Küsimus on eestikeelses vormistuses.--Rünno 29. juuli 2009, kell 17:03 (UTC)

hm, oli paar minutit aega koogel-moogeliga veebi lapata

kas geenikeskuse veeb on piisavalt pädevana tunduv infoallikas?

http://www.genomics.ee/files/menu/200544.htm kirjtab:

Linnugrippi põhjustava viiruse tüvi H5N1 sisaldab kaheksa RNA-st koosnevat geeni,
millest ainult kaks põhjustavad nakkust. Sümbol H5 tähistab geeni, mis toodab viiruse
pinnal asuvat valku hemagglutiniin, mis aitab viirusel siseneda tervesse rakku
ja seda nakatada. N1 geen toodab teist valku - neuraminidaasi, mis võimaldab viirusel
rakust väljuda ja teisi rakke nakatada.
.
Uue H5N1 tüve vastase vaktsiini tootmiseks eraldatakse viirusest H5 ja N1 geenid.
H5 geeni 1723-st aminohappest eemaldatakse 7, mis muudab sünteesitava valgu kahjutuks.
Lisades nüüd genoomi tagasi N1 geeni koos modifitseeritud H5 geeniga, saadakse tulemuseks
nõrgestatud viirus, mida kasutatakse juba antikehade tootmiseks.
..
... Briti teadlased plaanivad aretada geneetiliselt modifitseeritud kana,
kes on resistentne kõikidele teadaolevatele linnugripi tüvedele ...

Ma saan aru, et uudised on 2005 aasta oktoobrist ja suht vanad

kuid loodan, et mineid alamtüüpe, mida peaks lugema tüüp-kaldkriipsvõis sulud-algavad jne,

pole siiski teadlased suutnud leiutada ... suwa 1. august 2009, kell 13:10 (UTC)

Geenikeskuses peaksid geneetikud olema, kes ei pruugi sugugi lõplikku tõde viroloogiast teada. Ja usun, et ametlikud infoallikad pöörduvad viroloogia alaste teadmistega inimeste poole. See meditsiini/bioloogia terminoloogia kipub päris palju lonkama. See, kuidas mingit nähtust Eesti keeles kirjutada, peavad teadma keelealase haridusega inimesed. Oletan, et maailma tasemel infoallikad, nagu seda on Maailmaterviseorganisatsioon ja Euroopa Liidu teataja, suudavad eestikeelset terminoloogiat pädevamalt esitleda, kui geenikeskuse teadlased.--Rünno 1. august 2009, kell 13:31 (UTC)

Keeleabi vastus 10. augustist 2009. a.:

Kuna tegu on ühe A-gripi viirusega, soovitan vormistust A-gripi viirus H1N1.
Sõna "tüvi" ei pea ma selles fraasis hädavajalikuks.
.
Tuuli Rehemaa
EKI

suwa 24. oktoober 2009, kell 11:19 (UTC)

Siin on ikka veel tühi ümbersuunamine. --Epp 25. november 2009, kell 02:19 (UTC)