Arutelu:1. detsembri riigipöördekatse

Allikas: Vikipeedia

Selline pealkiri ei ole vist isegi keeleliselt korrektne. Minu teada ei ole meil Eestis ega isegi maailmas teada rohkem olulisi 1. detsembri riigipöördekatseid, mistõttu pean mõistlikuks jääda vana pealkirja juurde. Kui see millegipärast siiski ei sobi, siis olgu ikka 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse -- Toomas 25. mai 2007, kell 07:57 (UTC)

Mis see vana pealkiri oli? Andres 25. mai 2007, kell 11:31 (UTC)
Oli lihtsalt 1. detsembri riigipöördekatse või 1. detsembri ülestõus, ma ka täpselt ei mäleta. Aastat see ei sisaldanud. -- Toomas 25. mai 2007, kell 11:35 (UTC)

Minu meelest ei ole õige panna riigipöördekatseid riigipöörete kategooriasse. Andres 24. september 2008, kell 08:44 (UTC)

Ma kirjutasin sinna kategooria juurde, et seal on katsed ka. Sellised ebaõnnestunud asjad peaks ju ka kategoriseeritud olema ja katsetele eraldi kategooriat kah teha pole mõtet, artikleid hetkel pole veel nii palju kirjutatud --Oktav 24. september 2008, kell 09:15 (UTC)
Minu meelest see ei ole hea lahendus. Kategooria nimi peab ikka iseenese eest kõnelema. Sellel, mitu artiklit parajasti ühe või teise kategooria all on, pole oluline. Teada ju on, et neid peab palju tulema. Andres 24. september 2008, kell 09:22 (UTC)

Vello Salo artiklist Postimehes tuleks andmed siia integreerida. --Oop 4. detsember 2008, kell 11:51 (UTC)

Veel parem, kui saaks andmed algallikatest. Andres 4. detsember 2008, kell 12:10 (UTC)
Ma ei leidnud tollest artiklist infot, mida siin artiklis poleks. Peamiselt tegeletakse nõukaaegsete tõlgenduste kritiseerimisega ja siin artiklis neid kasutatud mu arust pole. Ilmselt on vaimulikul selle artikli kirjutamiseks oma põhjus. Aga kas keegi teab, milline kunstnik tegi tolle ausamba, mis balti jaama juures oli? --Oktav 4. detsember 2008, kell 12:19 (UTC)
Salo artikkel väidab, et sündmustes mängisid olulist rolli Nõukogude sõjaväelased. Sellest praeguses artiklis juttu ei ole. Mis aga puutub sellesse, kas oli tegu mässuga, siis ka eestiaegne entsüklopeedia nimetab seda mässuks. Andres 4. detsember 2008, kell 12:38 (UTC)
Otsi mingi allikas, mis väidab, et Venemaa sõjaväelased sellest osa võtsid. Sel juhul oli tegemist ju kahe riigi vahelise asjaga. Sõjaväelased ei käinud ka tol ajal niisama üle piiri ja see, et nad relvi andsid, on kirjas. Tolleaegsed kodanlikud ajalehed poleks punaväe siin viibimist kirjutamata jätnud. See, kas midagi nimetatakse mässuks või riigipöördest, on poliitika. Sama hästi võiks seda ka näiteks kommunistide marodööritsemiks kutsuda. Sel juhul jääks eriti paremäärmuslik mulje.--Oktav 4. detsember 2008, kell 14:55 (UTC)

Ülestõusu ettevalmistuseks anti suuri rahalisi toetusi. Hiljem Eestis, kinni peetud ja üle kuulatud Viktor Kingissepa ülestunnistuse alusel 300.000–400.000 marka kuus põrandaaluseks tegevuseks. Kingisepp kukkus kinni juba 1922.a. samas kui jutust jääb mulje, et ettevalmistused algasid 1924.a. suvel. N.N. 22. september 2009, kell 19:19 (UTC)

Detsembrimäss vs dekabristide ülestõus vs 1. detsembri riigipöördekatse[muuda lähteteksti]

Detsembrimässuks nimetatakse ka dekabristide ülestõusu 1825. aastal. --kanakukk 15. jaanuar 2009, kell 13:58 (UTC).

Võib teha täpsustuslehe. Andres 15. jaanuar 2009, kell 14:34 (UTC)

detsembriinvasioon[muuda lähteteksti]

detsembriinvasioon, N. Liidu ebaõnnestunud katse võimuhaaramiseks Eestis 1. XII 1924. D-i teostamiseks loodi Moskvas 16. IX 1924 „Sõjaline kolmik“, mille sõjaline peaspetsialist oli Punaarmee kindralstaabi ohvitser Harald Tummeltau. Eestis värbas vabatahtlikke Jaan Anvelt, kes sai Kominternilt kõrget rahalist toetust. Tegeliku rünnakuplaani järgi, mille koostasid Karl Trakmann (PA kindralstaabi ohvitser) ja Nikolai Riuhkrand-Ridolin (end. brigaadikomandör) Tallinnas, moodustasid Leningradist kohalesaadetud PA komandörid ööl vastu 1. dets. lööksalgad E.V. Riigikogu, presidendi, siseministri, sõjaministeeriumi, sõjakooli, mõnede sõjaväeosade, raudteejaamade ja peapostkontori ründamiseks. 1. dets. kell 5.15 alanud relvastatud rünnakus osales u 170 meest. N Liidust saadeti d-i läbi viima 40-50 löökrühmlast (neist vähemalt 15 ohvitseri ), N Liidu palgalistest Eestis osales d-is üle 40 isiku. – U kolm tundi kestnud tulevahetuses tapsid löökrühmlased 25 inimest, ründajatest langes 13. Teistes linnades kavandatud relvastatud tegevust kuskil ei alustatud. D-i puhul väljakuulutatud sõjaseisukorra ajal hukkas välikohus 155 isikut.

sellise teksti juures peaks olema kindlalt ka autor ja viide, sest selles tektis on hulk kaheldavaid fakte. Tuleks sel juhul ka kirjutada artikkel punaarmeest, kus aastal 1924 teenis ohvitseridena hulk eestlasi. --Oktav 26. jaanuar 2009, kell 12:09 (UTC)
"Eesti Entsüklopeedia" 2. köites (1933, lk 1221, 1222) ütleb koloneleitnant J. Balder muu hulgas: "1. dets-i organiseerijaks ja juhiks oli J. Anvelt; tema staabiülemaks Nõukogude-Vene punaväe peastaabi ohvitser, end. 3. Eesti punase kütipolgu ülem A. Lillakas. ... Ka oli Pihkva rajoonis 2. dets-ks Nõukogude-Vene 56. territoriaaldiviisis neli aastakäiku mobiliseeritud. ... Mässust võttis osa u. 275 kommunisti, neist üle piiri Nõukogude-Venest tulnuid 40–50 meest. Suur osa mässajaist oli N.-Vene "Dobroflot'i" ja "Tsentrosojuz'i" töölisi (tabatuist 33) ning N.-Vene Tallinna saatkonna teenijaid (tabatuist 6). ... Enamik relvadest oli Eestisse toimetatud üle piiri N.-Venest." Andres 26. jaanuar 2009, kell 18:32 (UTC)

Seda sündmust on mitut moodi nimetatud, ja meil on ka vastavad ümbersuunamised (arvatavasti veel mitte kõigi nimede alt), aga kus on seda nimetatud detsembriinterventsiooniks? Andres 31. jaanuar 2009, kell 06:47 (UTC)

"Detsembrikuumus"[muuda lähteteksti]

Sündmusest on kinolinal näidatud ka filmi. Küllap oleks õigustatud seda ka artiklis mainida? --kanakukk 28. mai 2009, kell 10:53 (UTC).

Jah. Andres 28. mai 2009, kell 15:39 (UTC)
Tundub, et mul on alajaotus "kultuur" vahele jäänud, sest seal teda on juba enne minu siinset märkust artiklis juttu tehtud. --kanakukk 29. mai 2009, kell 16:02 (UTC).

Frunze viib valesse kohta. Andres 26. juuli 2010, kell 11:00 (EEST)

Kingissepp arreteeriti 1922. aastal, ammu enne 1924. aasta riigipöördekatset. Teda saab artiklisse panna ainult üldises kontekstis Nõukogude Venemaa püüdlustest Eestis 1920. aastail, mitte konkreetse sündmusega seoses. --IFrank (arutelu) 22. detsember 2013, kell 05:35 (EET)

Lendavad kommunistid?[muuda lähteteksti]

Artiklis on lause: "Kommunistid põgenesid, Toompea lossi lõksujäänud aga hüppasid akendest välja Schnelli tiiki..."
Praegu jääb Schnelli tiik Toompea lossi akendest horisontaalsuunas u 110 m kaugusele. Isegi kui toona ulatus tiik otse Toompea jalamini, praeguse staadioni kohal, lahutanuks lossiaknaid ja tiiki horisontaalsuunas 30 m nõlva. Raske on uskuda, et siiski suhteliselt madalalt hüpates on võimalik kukkumisel läbida üle 30 m pikkune horisontaalne vahemaa. Vertikaalne kõrgustevahe lossiakende ja Schnelli tiigi veetaseme vahel on u 30 m, seega pidid kommunistid lauglema isegi juhul, kui tiik ulatus Toompea nõlva jalamini u 45 kraadise langemisnurgaga. Nii kõrgelt vastu maad prantsatades oleks ellujäämise võimalus pea nullilähedane. Ka vette kukkudes peaks olema piisavalt veesügavust, et vastu põhja end ikkagi mitte katki teha.--194.126.101.134 16. jaanuar 2017, kell 17:14 (EET)

Jah, see pole tõesti usutav. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 20:28 (EET)

VK(b)P andis ka 80 000 kuldrubla toetust eesti kommunistidele ja 75 000 kuldrubla toetust lööksalkade loomiseks välismaal.

Ei saa hästi aru, kellele ja milleks toetust anti. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 00:06 (EET)

Mis tähendab ""Sõjaline kolmik""? Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 00:16 (EET)


Miks peapostkontori alt läheb link peavalitsusele? Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 00:21 (EET)


Voldemar Hammeri eluloo järgi ta noorproletaarlaste organisaator ei olnud ja riigipöördekatses ei osalenud. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 00:49 (EET)


Rünnatavate objektide nimekirjas peaks minu arust olema rohkem siselinke ja konkreetsust. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 00:56 (EET)


kingsepp Kristjan Grünbach hüüdnimega Kitu, kes oli Kadaka tee 8 salakorteri omanik

Eespool on öeldud, et ta võttis sinna korteri. Kas see mitte ei tähenda üürimist? Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 01:27 (EET)

Jaamaülem viibis oma korteris, teda jõudis raudteejaama telefonist hoiatada

Kas see tähendab, et jaamaülem põgenes? Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 01:41 (EET)

Postimaja tagasivallutamisest on artiklis Ernst Põdder pikemalt juttu. Andres (arutelu) 12. jaanuar 2018, kell 23:46 (EET)


Kas tohib kirjutada "alates kella 6.15st"? Minu meelest on see ilma käändelõputa poolik. Andres (arutelu) 12. jaanuar 2018, kell 23:47 (EET)


Kaevu tänava kohta peaks olema artikkel, aga mis selle nimeks panna? Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 00:03 (EET)


Infokastis ja sissejuhatuses kaotused arvuliselt ei klapi pärast viimast parandust. 2001:7D0:87CA:9180:39B8:EE56:FA71:209B 13. jaanuar 2018, kell 01:30 (EET)

Haavatuid ja eriti neid välikohtute poolt hukatuid oleks ka kuidagi vaja mainida, aga ma hetkel ei leidnud head viisi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. jaanuar 2018, kell 02:30 (EET)

Kas peab käänama "Karki"? Loomulikum oleks "Kargi". Ei saa ka omaaegsest pruugist eeskuju võtta, sest siis kirjutati "Kark'i". Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 11:16 (EET)

Või hoopis Kargu? Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 11:30 (EET)


Kas Aleksander Sipria väärib artiklit. On ka samanimeline tuntud arst. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 11:27 (EET)


Kas Vasula sild, Mustjõe sild ja Tapa–Tallinna raudtee on õiged nimed? Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 13:14 (EET)


Artikli alguses öeldakse "kordusõppused", hiljem "tagavaraõppused". Kumb on õige? Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 13:21 (EET)


"Avaliku arvamuse" all on üks kurioosne mõtteavaldus. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 17:50 (EET)

Võib-olla tuleks see lihtsalt välja võtta. Viljandi linnapea polnud veel aasta hiljem aru saanud, mis juhtunud oli ja kust varitses tõeline hädaoht. 2001:7D0:87CA:9180:39B8:EE56:FA71:209B 13. jaanuar 2018, kell 18:04 (EET)
Ei tea, võib-olla kontekst aitaks mõtet mõista. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 18:54 (EET)
Inimesed lihtsalt arvasid nii, sealhulgas linnapea. On ka versioon, et Saaremaa mässu juhtisid tegelikult parunid ja Lätis olid landesvääri laevad juba sõiduvalmis. See on osa Eesti aja mentaliteedist. --37.157.103.235 13. jaanuar 2018, kell 19:28 (EET)