Arutelu:Ḩusnī Mubārak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tõstan lisatud teksti siia, ehk on siin midagi, mida integreerida. --Epp 25. jaanuar 2009, kell 16:06 (UTC)

Mubarak sündis Egiptuses. Pärast keskkooli lõpetamist liitus noor Mubarak Egiptuse Sõjaväeakadeemiaga, kus ta 1949. aastal omandas bakalaureusekraadi sõjateadustes. 1950. aastal liitus ta Õhuväeakadeemiaga, mis lõppes tema jaoks teise bakalaureusekraadiga. Sellise haridusega määrati ta tööle lennuki pommieskadronidesse. Osa oma piloodi treeningutest omandas ta tollases Nõukogude Liidu Biškeki lennuväeakadeemias, mis asus Kõrgõzstanis. Selle aja jooksul tõusis käsuliinis, olles alguses piloot ning instruktor, hiljem juba eskadroni juht ja baasi komandör. 1964. aastal määrati ta Egiptuse sõjaväelise atašee juhiks Nõukogude Liidus.

Aastatel 1967 ja 1972, Egiptuse ja Iisraeli sõja ajal, määrati Mubarak Lennuväeakadeemia direktoriks ja Õhuväe kindralstaabi juhiks. 1972. aastal sai ta asekaitseministriks ja Egiptuse Õhuvägede täielikuks kindraliks. Oktoobris 1973. aastal, pärast Oktoobri Sõda, ülendati Mubarak Õhujõudude marssaliks. Aprillis 1975. aastal määrati Egiptuse asepresidendiks ja hiljem, aastal 1978, valiti ta Rahvusliku Demokraatia Partei aseesimeheks (NDP).

Pärast president Sadati mõrvamist fundamentalistide poolt 1981. aastal, sai Mubarakist Egiptuse Araabia Vabariigi president ja Rahvusliku Demokraatia Partei esimees (NDP). Mubarak on pääsenud koguni kuuest atentaadi katsest.

Hosni Mubarak on abielus Suzanne Mubarakiga ning omab kahte poega: Alaa ja Gamal.

President Mubarak on tagasivalitud enamushääletuse tulemuste põhjal koguni 4 korda: aastatel 1987, 1993, 1999, 2005. Selle referendumi tulemused on aga küsitavad. Keegi ei astu otseselt presidendi vastu, kuna Egiptuse konstitutsioonis on olemas keeld, mis sätestab, et ainult Rahvusassambleel on peamine roll Vabariigi Presidendi valimisel. Siiski, veebruaris 2005 tegi Mubarak konstitutsiooniparanduse, mis lubas parteidel astuda ka otseselt valitseva presidendi vastu. Sellest hoolimata valiti ta ametisse tagasi.

Pärast kodumaise ja rahvusvahelise surve tugevnemist demokraatlikele reformidele Egiptuses, käskis Mubarak 26. veebruaril 2005. aastal teha konstitutsiooni lisasätte, mis lubaks mitme-kandidaadiga presidendivalimisi septembriks 2005. Enne seda kindlustas Mubarak enda positsiooni sellega, et lasi ennast parlamendil ametisse kinnitada, misjärel kinnitas enda positsiooni ilma vastukandidaatidega referendumil. 2005. aasta septembrikuised valimised olid siiski mitme kandidaadiga valimised, mitte enam lihtsalt referendum. Kuid valimisõiguslikud institutsioonid jäid siiski presidendi kontrolli alla. Riigi ametlik meedia, sh ka 3 valituse ajalehte ja televisioon väljendavad siiski vaid Mubaraki ametlikke seisukohtasid. Kuid viimastel aastatel on toimunud kasv tsenseerimata uudiste levikus, eriti eraajalehte hulgas, mis kohati lausa kritiseerivad presidenti ja tema perekonda. Egiptuse satelliitkanalid väljendavad samuti avatust, mida on näha nende lipulaeva saadetest Al Qahira ja Al Yawm. Kõigest hoolimata hakkas Mubarak Egiptuses oma toetust kaotama 1990. aastate keskel. Läbimurre majanduses 1990. aastate alguses oli raisatud. Viimastel aastatel on valitsusel, mida juhib peaminister Ahmed Nazif, õnnestunud peapeale pöörata nii mõndagi.

28. juulil teatas Mubarak oma kandidatuurist, nagu temalt laialt ka eeldati. Valimised, mis olid määratud 7. septembriks sisaldasid mitmeid kahtlaseid tegusid, nagu on näidanud tsiviilorganisatsioonid, mis valvasid nende valimiste legitiimsust. Raportid on näidanud, et Mubaraki partei kasutas valitsuse sõidukeid, et toimetada avaliku sektori töötajaid hääletama Mubaraki poolt. Vaesemates ja metsikutes piirkondades osteti hääled Mubaraki heaks lihtsalt ära. Peale selle teatati ka tuhandetest illegaalsetest häältest, mis toetasid Mubaraki, hoolimata asjaolust, et need kodanikud polnud registreeritud hääletama. 8. septembril Dr. Ayman Nour, kes on dissident ja Al-Ghad’i partei kandidaat, vaidlustas tulemused ja nõudis kordusvalimisi. 9. septembril tuli kokku Egiptuse riiklik valimiskomisjon, mis koosnes iseseisvatest kohtunikest ning tegi otsuse, et Dr. Ayman Nouri seisukohad on põhjendamatud. Hiljem määrati talle 5aastane vanglakaristus allkirjade võltsimise eest, mida Nour ise küll tugevalt eitab.

Hoolimata mõnede vaatlejate raportitest, näitas uuring, et valdav enamus egiptlastest omavad turvatunnet Mubaraki juhtimisvõimes.


Välja võetud:

Pärast Sadati mõrvamist kehtestati Egiptuses erakorraline seisukord, mis kehtib siiani. Erakorraline seisukord annab võimuorganitele õiguse ükskõik keda ilma põhjuseta vahistada ja ilma kohtulikku süüdistust esitamata ükskõik kui kaua kinni pidada.

Andres 22. november 2011, kell 12:59 (EET)