Arutelu:Ületava mõistmise suutrad

Autoriõigused

Saatsin kirja mallil olevale aadressile, nagu vaja, kuid see aadress osutus kehtetuks:

Aadressi ei leitud Teie kirja ei saadetud aadressile permissions-et@char.svgwikimedia.org, kuna domeeni char.svgwikimedia.org ei leitud. Veenduge, et aadress ei sisaldaks kirjavigu ega tarbetuid tühikuid, ja proovige uuesti.

Kirja sisu oli järgmine:

The text [1] is partly similar to the text [2] which is published with the notice: "Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted." – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Lulu (arutelu • kaastöö).

Õige e-posti aadress on selline nagu märkuses kuvatud. Ätt-märgi kujutis tuleb asendada.

Kirjas peaks autoriõiguse valdaja kinnitama, et on nõus leksikoni avaldamisega litsentsi CC BY-SA 3.0 all. Ei ole selge, kes pani leksikoni üles saidile fandom.com ja kas tal oli õigus seda teha. Pikne 16. juuni 2019, kell 11:27 (EEST)

Fandom.com saidile leksikoni ülespanija olin ma ise, küsides selleks luba ning pälvides tänu ja heakskiitu leksikoni autorite ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Orientaalseltsi esindajatelt. --Lulu (arutelu) 16. juuni 2019, kell 11:47 (EEST)

Fandom.com Ida Mõtteviisi Leksikoni ülespanija kohta leiab infot siit: [3] --Lulu (arutelu) 16. juuni 2019, kell 12:03 (EEST)

Algandmed töötlemiseks (vikindamiseks) on pärit Eesti Keele Instituudi avalikust andmebaasist: [4] --Lulu (arutelu) 16. juuni 2019, kell 12:09 (EEST)

"Ida mõtteloo leksikon" on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mall tuleks maha võtta.--Lulu (arutelu) 17. juuni 2019, kell 07:03 (EEST)

kas selle 2011. aastal ilmunud raamatu autorite ja kirjastaja ühine kirjalik luba on aktsepteeritaval kujul jõudnud OTRSi süsteemi? Kasutaja:Kruusamägi peaks teadma?--Estopedist1 (arutelu) 17. juuni 2019, kell 09:05 (EEST)

OTRS süsteemis küll midagi mulle vastu ei vaata ja seal oleks siis jah vaja juba leksikoni enda koostajate kinnitust. Aga andud juhul võime vast Lulu selgitustega ka rahule jääda ning mingeid OTRS (kõlbulikke) kinnitusi ma ei nõuaks. Ivo (arutelu) 18. juuni 2019, kell 01:58 (EEST)

Seniste kommentaaride järgi jääb mulje, et materjal on vaba justkui vaba litsentsiga vikisse ülespanemise tulemusel. Et autorid oleks andnud loa kasutuseks konkreetse vaba litsentsi tingimustel, selle kohta pole midagi öeldud. Sellepärast on minu meelest enam kui küll põhjust litsentsi õigsuses kahelda.

Kui ka oleks selgelt öeldud, et see ja see autor andisid loa kasutamiseks selle litsentsi tingimustel, siis miks olla siin tavalisest usaldavam? Minu meelest see oleks halb pretsedent.

Ma olen nõus Andresega selles, et massilisest kopeerimisest võiks hoiduda ning ennem võiks siin ikkagi piirduda refereerimisega (kasutamine ümbersõnastatult). Pikne 18. juuni 2019, kell 20:46 (EEST)

Luba Ida Mõtteloo Leksikoni [5] vikindamiseks ja ülespanemiseks on olemas olnud juba 2017. aastast alates. Praegu on küsimuse all selle juriidiline vormistamine. Tartu Ülikooli juristid tegelevad sellega. --Lulu (arutelu) 19. juuni 2019, kell 07:54 (EEST)

Kokkuvõte OTRS piletist 2019070810007011. Üks kolmest autorist on OTRS kirjutanud, et antud teose tekst on tõesti avaldatud CC SA-BY 3.0 litsentsi all ning see on autorite ühine soov. Seal on aga vastu vaieldud, et oleks ikka vaja kõigil kolme vastavat kinnitust. Asi pole eriti edasi edenenud.

Minu mitte nii tagasihoidlik seiskoht on, et autorid on oma soove küllalt selget väljendanud ja edasine urgitsemine on pehmelt öeldes sobimatu. Kes tahab, võib minna meie seast lahkunud Linnart Mälli pärijaid otsima, aga ühtlasi soovitaksin tal siis tõsiselt peeglisse vaadata ja oma elu üle järele mõelda.

Üldiselt võiks selle teema lõpetatuks lugeda ja aktsepteerida leksikoni materjalide kasutamist eestikeelses Vikipeedias.

Ivo (arutelu) 9. november 2019, kell 19:32 (EET)

Kruusamägi, kas kirjast tuleb otsesõnu välja, et autorid arutasid tõesti juba enne Mälli surma just selle litsentsi kasutamist? Üldiselt võiks ehk tõesti nõustuda, et on autorite omavaheline asi, kuidas nad autoriõigusi teostavad ning kui nad on milleski kokku leppinud, siis ühe autori kinnitus selle kohta võiks olla piisav. Aga antud juhul tundub siiski küsitav, mis see "autorite ühine soov" täpsemalt oli. Litsents CC SA-BY 3.0 oli Mälli surma ajal (aastal 2010) suhteliselt uus. Kui selle konkreetse litsentsi kasutamine oli juba siis päevakorral, siis see oli oluliselt varem sellest, kui Lulu leksikoni oma vikisse selle litsentsi all üles pani (aastal 2017). Kui autorite soov oli ehk seevastu üldisemalt, et leksikon oleks "võimalikult laialdaselt kättesaadav", nagu Lulu enne ütles, siis see iseenesest võib tähendada väga erisugust rohkem või vähem vaba kasutust (näiteks mitte tingimata ärilise kasutuse lubamist).

Kui me ei nõuaks, et sellised asjad on selgelt välja toodud, siis põhimõtteliselt ei võta me ise ka litsentse ja kogu seda vaba entsüklopeedia juttu tõsiselt. On vaks vahet, kas öelda, et "urgitseda" ei tule sellepärast, et vajalik info on selgelt välja toodud ja usaldame autorit ennast, või siis öelda või mõelda, et mis neist pärijatest ikka taga ajada ja täpsemalt uurida, kui tõenäoliselt kellelgi materjalide kasutamise pärast ütlemist ei tule (selle kohta vt c:COM:PCP).

Kui on siiski vaja asju selgitada ning pärijaid taga ajada, siis seda on kohustatud tegema see, kes soovib materjale üles panna.

Kui luba on olemas, siis see tuleks ka vormistada. See tähendab, et piletile tuleks viidata iga artikli juurest, kus materjale kasutatakse, või siis aruteludes peaks olema viide mingile kesksele lehele, kust viidatakse piletile. Pikne 9. november 2019, kell 21:02 (EET)

Üks asi on autorite üldine soov ja teine asi, et milline litsents seda kõige paremini esindab. Nähtavasti pole neil suurt vahet, kas täpne litsents on CC SA-BY 4.0, CC BY 3.0 või midagi kolmandat või neljandat. Siin on mängus juba detailid, millele autor võib tähelepanu pöörata, aga millest tal või ka täiesti ükskõik olla. Seejuures viimane variant on väga märkimisväärselt levinum. Võib-olla sa loed huviga tarkvaralitsentse jms, kuid 99% inimestest vajutab lihtsalt "nõustun".

Ehk kui autorid tahavad seda teksti levitada, siis neil on see võimalus. Milleid litsentse ja teisi tehnilisi vahendeid neile mingil ajahetkel võimaldatakse sõltub juba pigem sellest ajahetkest ehk mis on parajasti võimalik. Meie ütleme, et meil on vikis selline litsents ja nad leiavad, et olgu siis see.

OTRS ei ole ega saa kunagi olla mingi imevahend millegi kinnitamiseks. Eestis tavapäraste standardite juures (digiallkirjad jms) on see üldse nii uskumatult primitiivne asi. Keegi kirjutab ja väidab, et ta on autoriõiguste omanik ja lubab midagi... ja siis me teeme näo, et usume seda ning lükkame sellega vastutuse võimaliku autoriõiguse rikkumise eest kellelegi teisele või siis vastame mingitest juriidilistest terminitest nõretava tekstiga, millest keskmine inimene midagi aru ei saa ja sinna paika see tavaliselt jääb. Kuidas me üldse peaks tõestama, et kellele tegelikult selle teose õigused kuuluvad?

Ühiskond põhineb usaldusel. Kui sa ei ole valmis ühe autori sõnu uskuma, siis mille poolest oleks kaks või kolm kirja kuskil sulle mitte liigipääsetavas keskkonnas parem? Ja kus sa tead, et seal üldse midagi on? Seepärast, ma nii väidan? Aga kui sa mind usud, siis miks mitte nt Lulu kirjutatut?

Meile öeldaks, et kõik on korras. Kirjas on read nagu "I represent the creators", "I acknowledge that by doing so I grant anyone the right to use the work in a commercial product or otherwise" jms. Me ei pea seda piisavaks ja laseme saata kinnituskirju kõigilt asjaga seotud isikutelt ning nõuame selle teabe väljatoomist iga artikli juures, kus see materjal jõuda võib. Kes siin üle reageerib?

Kui rääkida millegi tõsiselt võtmisest, siis me siin püüame kasulikku infot kõigile vabalt kättesaadavaks teha. Vaikimisi kahtlustada iga inimest, kes sama teha püüab ei ole ok. Ei ole ka ok teha seda asja autoritele võimalikult keeruliseks. Ehk äkki siis võtaks päriselt ka seda tõsiselt, mida me teeme ning aitame inimestele oma materjale jagada mitte ei loobi neile kaikaid kodaratesse?

Pikne. Kui sa tahad olla autoriõiguse sõdalane, siis ole hea ja tutvusta seda valdkonda näiteks Eesti muuseumitele ja riigiasutustele, kes reeglina sellest ööd ega mütsi ei jaga ning suvalisi asju kirja panevad. Seal oleks sellest nagu päriselt kasu. Või aita inimestel selles veidras AÕ maailmas orienteeruda nende nörritamise asemel.

Lulu, Meil on ka mall:ETBL. Siin oleks ka midagi sellist vaja? Ivo (arutelu) 10. november 2019, kell 00:17 (EET)

Ma ei vaidle üldse vastu, et see, mida siin litsentsidega teeme, põhineb suuresti usaldusel. Aga eri litsentsid ja nende versioonid on siiski eri litsentsid erisuguste tingimustega. Kas autor loeb enne nõustumist ainult litsentsi põhipunkte või ei loe üldse midagi, see on tema enda asi, aga konkreetse litsentsiga nõustama peab ikkagi autor või autoriõiguse valdaja ise. Kui seevastu teame, et autor tegelikult konkreetse litsentsiga ei nõustunud ja tegu on pettusega, siis mis usaldusest me siin rääkida saame.

Umbes nii on ju ka muude lepinguliste suhetega. Näiteks lähed tööle, väljendad tööandjale paari sõnaga soovi olla virk ja usaldusväärne ning kui tööandja kirjutab seejärel detailse töölepingu ja loeb sind tagaselja sellega nõustunuks, sest tema meelest läheb lepingus kõik kokku sinu "üldise sooviga" olla virk ja usaldusväärne, siis vaevalt see sulle meeldiks.

OTRS-is talletatud kirjavahetusest peaks eelkõige välja tulema, kellelt luba küsiti ja et nõustuti ikka konkreetse litsentsiga. Ehk siis selle abil peaks olema võimalik tagantjärele näpuga järge ajada, kust üldse selline litsents tuli ja miks usume, et see paika peab. OTRS muidugi ei garanteeri, et kõik on nii nagu kirjas väidetud. Lihtsalt suuremad arusaamatused seoses loa küsimisega peaks saama loa kinnitamise käigus lahendatud.

Ma üldiselt usaldan kasutajaid, kes OTRS-is kirjadele vastavad. Küllap nad teevad ka vigu, aga loodetavasti püüavad nad seejuures siiski olla ausad ja teha asju õigesti ning loodetavasti nad vajadusel parandavad endid. Aga usaldada on raske tõesti siis, kui seevastu deklareerid siin, et OTRS on suuresti nali ning nähtavasti, et kui kirjas otseselt vaba kasutuse vastu ei olda, siis saab alati tõlgendada "üldist soovi" nii, et see klapib mis tahes sobiva litsentsiga.

Autoriõiguse sõdalane või mitte, mind huvitab lihtsalt, et vabade litsentside kasutamist oleks võimalik tõsiselt võtta. Kui nende litsentside kasutust sedasi diskrediteerida, siis on ka kõigil raskem nende litsentside all vaba sisu jagada.

Et loani (või piletinumbrini) peaks jõudma lihtsasti igast artiklist (nende arutelude kaudu), kus materjali kasutatakse, pole ju minu veidrus. See on tavapraktika, vähemasti teistes keeltes. Kust teiste artiklite lugejad muidu teada saavad, et luba on olemas. Pikne 10. november 2019, kell 11:35 (EET)

Läänemets ise kirjutas OTRSi. Seega võib väita, et litsents tuli sellest, et meil siin seda nõuti ja OTRSi lehel just seda pakuti ning inimene tutvus enne sellega ja kasutas standartset kirjapõhja.

Kui hästi isik antud litsentsist aru saab ei ole meie asi spekuleerida. Fakt on see, et öeldud on, et "mina autorite esindajana...nõustun selle avaldamisega CC SA-BY 3.0 litsentsi all". Ehk nõusolek on olemas. Meie asi pole seda tagasi lükata väidetega stiilis: "me ei usu, et sa aru saad, mida sa teed".

Ma olen mitu korda välja toonud, et kõne all on olnud konkreetne litsents. Mis kuramuse oletamisest sa aina räägid?! Sina oled ikkagi see, kes on neid oletusi teinud.

CC BY-SA on välja toodud ka tolles fandom vikis ja me võiks vaikimisi uskuda, et see oli valiidne (vähemalt olukorras, kus meile on seda mitmest allikast kinnitatud) ja kuni pole vastupidist tõestatud.

Selleks ma tõingi näitena välja selle malli. Igale poole OTRSi kinnitusi lisada on täiesti ogar. Sel juhul on vaikimisi lihtsam üldse selle teose materjale mitte kasutada, mis on omakorda vastuolus autorite sooviga seda paremini kättesaadavaks muuta. Ivo (arutelu) 10. november 2019, kell 15:51 (EET)

Jah, sain aru, et ühe autori luba selle litsentsi all avaldamise kohta on olemas. Küsimus oli selles, kas ta kinnitas ka, et teised autorid (või pärijad) on sama litsentsiga nõus. Kui sa räägid, et on ükskõik, millise litsentsiga on (teised) autorid täpselt nõus, loeb hoopis "üldine soov", siis jääb mulje, et pole teada, kas nad on litsentsiga nõus. Siis on oletuslik, et litsents sobib.

Lulu ju ise pani leksikoni Fandomi vikisse. See nüüd küll litsentsi õiguse kohta rohkemat ei näita kui materjali ülespanemine Vikipeediasse sama litsenti all. Pikne 10. november 2019, kell 20:34 (EET)

See "nähtavasti pole neil suurt vahet" jms oli mõeldud otsese vastusena sinu kahtlusele, et kas nad kümnendi eest täpselt seda litsentsi ikka kaalusid. Kui nad seda arutasid, siis vaevalt pöörati suuremat tähelepanu sellele, et milline numbrite ja tähtede kombinatsioon täpselt kirjutada tuleb. Arvatavasti vaadati eelkõige üldisi põhimõtteid ning siin need erinevad täisvabad CC litsentsid teineteisest suurt ei erine. Esimene oluline erinevus tuleks sisse alles NC klausliga ning kuskil pole olnud vähimatki vihjet sellele, et antud juhul oleks keegi just seda soovinud. Ehk see konkreetne litsentsivalik tulenes vast ikka sellest, et me siin selle nõudeks seadsime ning samahästi oleks nad võinud nõustuda nt CC BY 4.0 vmt sarnase litsentsiga, kuna nende vahel pole tavaolukorras olulist vahet. Sarnaselt on standardtekstis kogu see info välja toodud, et mida selle konkreetse litsentsiga nõustumine tähendab, sest tavaliselt inimesed nende detailide peale ei mõtle ning nii on meil nt tarvilik tuvastada, et nad ikka saavad aru, et lubatud on ka kommertskasutus jms. Kui aga see kõik kirjas on, siis ei ole enam kohane eeldada, et inimene ei saa aru, mida ta on lubanud. Samuti ei tee seda luba oluliselt tugevamaks see, kui keegi inimene x kirjutab meile, et tema on Mälli õiguste pärija ja lubab seda (kuidas me tuvastame, et ta tõesti seda on või kasvõi seda, et nimetatud kolmik üldse vastavaid õigusi omab... äkki kuuluvad varalised õigused kellelegi neljandale). Ehk kui meil on kiri ühelt autorilt, kes ütleb, tema esindab ühtlasi teisi autoreid ja asi on selle litsentsi alla lubatud, siis ega me OTRSi piiratud võimaluste juures enam midagi oluliselt paremat saavutada saa. Ja kui me ei usu ühte väidet, siis miks me peaksime mõnda teist väidet järsku uskuma.

Lulu on väitnud, et tal oli autorite nõusolek olemas. Leian, et tedagi võib selles igati uskuda.

Ivo (arutelu) 10. november 2019, kell 22:12 (EET)

Pole mõtet vaielda selle üle, kui palju litsentsid erinevad. Nad on igatahes erinevad ning me saame väita, et materjal kuulub kindla litsentsi alla siis ja ainult siis, kui autorid on nõustunud selle konkreetse litsentsiga. Vastasel juhul on tegu pettusega. Eelneva põhjal on üsna segane, millega teised autorid siis ikkagi tegelikult nõustusid. Kui nad nõustusid näiteks lihtsalt sellega, et materjal oleks "võimalikult laialdaselt kättesaadav", nagu Lulu enne ütles, siis nii tulekski öelda, ilma oma suva järgi sinna kindlat CC litsentsi juurde mõtlemata. Samas, kui piltide puhul lubatakse erinevaid litsentsi ja lepitakse ka vabas vormis litsentsiga nagu "lubatud kasutada igaühel mis tahes eesmärgil" (aga mitte lihtsalt "vabalt kasutatav" vmt), siis teksti puhul nõutakse siiski, et see oleks kasutatav kindla litsentsi tingimustel. Milleks me üldse muidu litsentsiga nõustumist nõuame, kui siit tuleb justkui välja, et tegelikult on ükstapuha, millega nõustuda.

Lulu on öelnud, et tal on lihtsalt luba materjali ülespanekuks, mitte et tal on luba avaldada materjal konkreetse vaba litsentsi tingimustel. Seniöeldu põhjal paistab üsna sedamoodi, et teised autorid pole andnud nõusolekut kindla litsentsi kasutamiseks, ei ise ega ühe autori vahendusel. Pikne 11. november 2019, kell 17:27 (EET)

Kurat küll. Mitu korda pean ma kirjutama, et täpne litsents on antud. Mis jura see on, et me siin ise litsentse teksti juurde välja mõtleme.

Asi on väga konkreetne ja selge. Ainult sina levitad siin mingeid oletusi selle kohta, et ei tea mida ikka autorid mõelnud on jne. Ja just seepärast on kogu seda asja keeruline tõsiselt võtta, kui iga juuksekarva lõhki aetakse.

Ivo (arutelu) 13. november 2019, kell 18:14 (EET)

Vabandust, aga segadust oled sa ise tekitanud jutuga sellest, kuidas pole oluline, millises litsentsis täpselt (versioon, lühendid jmt) autorid kokku leppisid, samas kui küsimuse all on, kas kõik autorid (mitte üks neist) nõustuvad konkreetse litsentsiga. Nii et mind palun selles segaduses mitte süüdistada.

Samuti, ma ei arva, et ma oleksin küsinud midagi ebasobivat. Et neis asjus valitseb selgus, peaks olema elementaarne. Ma ei näe vähimatki põhjust ärritumiseks. Kui oled selle OTRS-i töö enda peale võtnud, siis peaksid olema vastupdi kannatlik ja nägema usalduse tekitamise nimel vaeva. Ilma selleta ei ole kogu süsteemil erilist mõtet. Pikne 13. november 2019, kell 19:34 (EET)

Ma saan aru sinu murest. Küll jään jätkuvalt seisukohale, et selline lähenemine ei ole mõistlik ning see esindab just seda, mispärast inimesed bürokraatiat vihkavad. See mitte ei tekita süsteemi vastu usaldust, vaid lammutab seda ning kasvatab vastumeelsust sellega üldse kokku puutuda.

Teen mõned väljavõtted varasemast tekstist:

• [mina] "Kokkuvõte OTRS piletist 2019070810007011. Üks kolmest autorist on OTRS kirjutanud, et antud teose tekst on tõesti avaldatud CC SA-BY 3.0 litsentsi all ning see on autorite ühine soov."
• [märkus] ehk juba jutu alustuseks sai öeldud, et meil on päris konkreetne litsents.
• [pikne] "kas kirjast tuleb otsesõnu välja, et autorid arutasid tõesti juba enne Mälli surma just selle litsentsi kasutamist"
• [märkus] tõesti, ei tule välja, et millal seda on arutatud, aga see ei ole ka oluline, sest me ei saa ega peagi kuidagi tuvastama, mida täpselt ja millal on autorid arutanud ja mida mitte. OTRSi seisukohast on oluline ainult see, et kas meil on luba või meil seda ei ole. igatahes siit edasi läks juba suht põhjalikult lappesse, sest ühel juhul on püütud väita, kuidas ilmselgelt luba olemas ei ole ja teiselt poolt vastu väita, et esitatud kahtlused ei ole põhjendatud.

Teen siis mõne konkreetse väljavõtte ka OTRS süsteemist:

• [algsest] "I, Märt Läänemets, [...], hereby affirm that I represent the creators and owners of the exclusive copyright of the work 'Ida mõtteloo leksikon: Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia', which is [...], and have legal authority in my capacity to release the copyright of that work."
• [algsest] "I agree to publish the above-mentioned content under the free license: Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Unported and GNU Free Documentation License (unversioned, with no invariant sections, front-cover texts, or back-cover texts)."
• [hilisemast vastusest] "I sent the permission on the name of all authors of the Ida mõtteloo leksikon on the basis of oral agreement between us"

Loodetavasti sai nüüd selgem. Ivo (arutelu) 14. november 2019, kell 00:13 (EET)

Hästi, nende väljavõtete järgi on küll selgem. Saan enamvähem aru, miks on mõeldav luba sellisel kujul kinnitada. Pikne 14. november 2019, kell 18:17 (EET)

Üldiselt on meil küll lihtsam, kui lepime kokku mingi konkreetse markeri, mida artiklite juurde panna (mis muuhulgas võimaldaks neid ka hõlpsasti leida), kui püüda igale poole OTRS märkeid panna. Ivo (arutelu) 15. november 2019, kell 16:46 (EET)

---

Paar sõna sekka. 1. Andmed (üksikfaktid, tõsiasjad, teave) ei ole autoriõigusega kaitstud. Vikipeedia kui teatmeteos esitab valdavalt andmeid ehk fakte. Andmete kogu ehk andmebaas kui tervik on küll juba teine asi, aga jutt ei käi praegu sellest. 2. Mujalt pärinevate andmete ükshaaval kasutamise, vahetamise, organiseerimise, ümberkorraldamise, vikindamise puhul (jne) tuleks algallikale vähemalt viidata, kuid mingit erilist luba ehk litsentsi ei peaks vaja olema. Vikipeedia iseärasuste tõttu võib iga sõna ja täht pidevalt muutuda, mistõttu ka mujalt pärinevad andmed ei püsi siin nagunii kuigi kaua samasugustena. 3. Autoriõiguste rikkumise korral on igaühel alati õigus esitada hagi.--Lulu (arutelu) 11. november 2019, kell 10:23 (EET)

Küsimus puudutab konkreetset teksti ja selle sõnastust, mis on äratuntavalt autorite looming ja sellisena autoriõigusega kaitstav. Vikipeedias (ja teises Wikimedia projektides) käib asi üldiselt niipidi, et kasutaja tõendab, et materjal on kasutatav kõnealuse litsentsi tingimustel siis, kui ta soovib seda Vikipeediasse üles panna, mitte pärast, kui keegi kaebab. Pikne 11. november 2019, kell 17:27 (EET)

Liitmine

Peaks liitma artiklid ületav mõistmine ja ületava mõistmise suutrad. Saaks vähendada seotust Ida mõtteloo leksikoni sõnastustega ning olla paremini seotud enwiki ja teiste wikidega. --Lulu (arutelu) 18. november 2019, kell 15:30 (EET)