Arutelu:Ühiskonnauuringute Instituut

Mul on mure järgmise lõiguga: "Ühiskonnauuringute Instituuti on peetud paremkonservatiivseks mõjutusrühmaks. Sellele on ette heidetud sotsioloogiliste uuringutena näivate uuringute avaldamist ja akadeemiliste sümbolite kasutamist enese legitimeerimiseks.". See on pärit filosoof Margus Otti Sirbi artiklist, kus ta annab pigem hinnangu enda maailmavaatelisest lähenemisest kui suudab seda objektiivselt põhjendada. Ühiskonnauuringute Instituut on tellinud üle 150 arvamusküsitluse, kus on küsitud, mille ankeedis on varieeruv arv küsimusi (4-150). Tõenäoliselt on juhtunud küsimuste püstitamistega vigu, kuid Margus Otti artiklis viidatud küsimuse seksuaalvähemustest dikteeris ÜUI-le ette sotsioloog Juhan Kivirähk Turu-uuringute AS-st (http://www.pealinn.ee/tagid/koik/juhan-kivirahk-meedias-kahtlusi-tekitanud-uuringukusimused-on-n190180). Ka see ei anna õigust väita, et Juhan Kivirähk tegeleb "paremkonservatiivse mõjutustööga", vaid tema sõnul on "See plokk on üks-ühele pärit maailma väärtusuuringust, mille suur autor ja ideoloog on Ronald Inglehart". Mis pigem kinnitab, et küsimus oli varem metodoloogiliselt väljatöötatud ja Instituut kasutas teaduslikku lähenemist.

Instituut ise ei ole oma maailmavaadet deklareerinud ja selle liikmed on kirjutanud artikleid väga erinevatel teemadel, kuid kusagil pole deklareeritud, et ÜUI esindab maailmavaadet. Seega on ebaõige väita, et ÜUI on "paremkonservatiivne mõjutusrühm" või minnes sarnasesse absurdi, siis võiks ERR-i wiki artiklis kirjutada, et ERR-i peetakse "vasakliberaalseks mõjutusrühmaks" ja viidata mõnele artiklile, kus viimast süüdistatakse vasakpoolsusesse kallutatuks. Sama kehtib ka ülejäänud MTÜ-de kirjelduste puhul wikipeedias, et kajastatakse nende enda määratlust, mitte kellegi vastuseisja tendentslikku lähenemist. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Epaminondas1986 (arutelu • kaastöö).

Margus Ott on selgelt öelnud, et "ÜI on paremkonservatiivne mõjugrupp" ning enda arvamust põhjendanud. Seega on esitatud väide (s.t. "et antud organisatsiooni on selleks peetud") igati korrektne. On küll peetud jah.

Samuti on kriitikat esitanud teised. Näiteks Ahto Lobjakas on nimetanud seda "pseudosotsioloogiliseks asutuseks" [1] ning Eesti Sotsioloogide Liit, Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on aga teinud ühispöördumise. Miks peaks Vikipeedia seda varjama? Ivo (arutelu) 27. mai 2020, kell 20:27 (EEST)

Viitamata väidete eemaldamist võib lugeda põhjendatuks, aga artiklis käesoleval hetkel selliseid väiteid ei ole. Viidatud sisu eemaldamist lihtsal seepärast, et need väited ei meelditi – see on juba vandalism. Ivo (arutelu) 27. mai 2020, kell 21:59 (EEST)

Viide, mis eemaldati käis teksti kohta, mida Margus Otti artiklis pole: "Ühiskonnauuringute Instituut on aastal 2016 asutatud mittetulundusühing". Võite ise kontrollida. Minu sõnum puudutab selgelt allikakriitilist lähenemist ja Margus Ott on andnud hinnangu, mis ei ole ka artiklis lahti kirjutatud. Sarnaselt antakse võimalus päris paljude artiklite manipuleerimiseks. Vikipeedia ei kellegi seisukohti varjama, kuid selgelt oleks vaja see kuidagi eraldada organisatsiooni tutvustusest. Kas Vikipeedial ei ole sellekohast reglementi? --Epaminondas1986 (arutelu) 27. mai 2020, kell 22:34 (EEST)

Nüüd on selles positsioonis vähe sobilikum allikas. Aga ikkagi: miks oli vaja koos ühe viite eemaldamisega likvideerida artikli lõpust ka tekstilõik? Miks ei piisanud lihtsalt viite korrigeerimisest?

Vikipeedias on seda reglementi kohe päris palju ja ei saa paraku öelda, et sinu tegevus oleks sellega just liiga hästi kooskõlas.

Ühiskonnauuringute Instituudi tegevust ei ole seejuures just teab mis paljudes artiklites kajastatud ning arvestatav osa neist on üsna kriitilised. Leidsin nüüd lähemal vaatlusel küll ka ühe bakalaureusetöö. Selle kokkuvõttest võib aga lugeda lauseid nagu: "Selle põhjal võib järeldada, et MTÜ Ühiskonnauuringute Insituudi koostatud uuringud eestlaste hoiakutest ei pruugi presenteerida tegelikku olukorda ja pigem peaks vältima nende põhjal Eesti ühiskonna kohta põhjapanevate järelduste tegemist." Ei kinnita see kohe mitte seda, et Margus Ott eksis.

Oled oodatud välja tooma sõltumatuid kokkuvõtteid selle kohta, kus räägitakse, et organisatsioon teeb oma tööd väga hästi ja mingit kallutatust ei esine. Mulle neid google otsinguga ette ei sattunud. Ivo (arutelu) 27. mai 2020, kell 23:23 (EEST)

Kui ainult 1 inimene on kirjeldanud ÜI-d kui "paremkonservatiivset mõjugruppi", siis on seda esimeses lauses kindlas kõneviisis kirjutada on ilmselt liig. Teisalt ÜI enesekirjeldus selle koha peal veelgi halvem, sest ÜI ei saa oma olemuselt kuidagi ses osas olla sõltumatu hindaja ja Vikipeedia mõistes usaldusväärne allikas. Ma arvan, et esimene lause võiks olla midagi neutraalset, millega kõik vast nõustuvad, nt: "Ühiskonnauuringute Instituut on aastal 2016 asutatud arvamusuuringuid korraldav organisatsioon". Kõrvaltvaatajate (Margus Oti, sotsioloogide jt) hinnagud võiks selgemalt lahti kirjutada - kes ja miks nii arvab (kui aega tekib, võin selle ise ette võtta). Bakalaureusetöö, kui see just kuskil teadusajakirjas vmt kohas avaldatud pole, ei liigitu minu arust kuidagi usaldusäärsete allikate hulka. --Minnekon (arutelu) 27. mai 2020, kell 23:38 (EEST)

Kommenteerin ka ülal esitatud väidet, et "[Margus Ott] annab pigem hinnangu enda maailmavaatelisest lähenemisest kui suudab seda objektiivselt põhjendada." Vikipeedia ülesanne on vahendada usaldusväärsete allikate poolt esitatud sisu ilma omapoolsete hinnanguteta, st me võime arutleda selle üle, milline allikas on usaldusväärne, aga mitte hakata sisu ennast arvustama ja selle põhjal otsustama, mida ja kui palju Vikipeediasse kirjutada. --Minnekon (arutelu) 28. mai 2020, kell 13:50 (EEST)

Avastasin, et nimetatud bakalaureusetööd on mainitud Postimehes, see annab ehk kaalukust juurde. --Minnekon (arutelu) 29. mai 2020, kell 12:28 (EEST)

Sotsioloogide protestide sisu lükkas aga ümber akadeemik Anu Realo, kes mainis, et Ühiskonnauuringute Instituut ongi kajastanud eelkõige Eesti kodanike seas päriselt eksisteerivaid hoiakuid ning süüdistused kallutatuses ei ole õigustatud: "Seega ei ole tegelik probleem ÜI ebakompetentsuses, nende tehtavas libateaduses[13] või järelduste poliitilises kallutatuses, vaid selles, et väga suure osa Eesti elanike suhtumine homoseksuaalsusse ongi tauniv"

See lisatud lõik tõlgendab allikat ekslikult. Realo ei vaielnud sotsioloogidele vastu ega arvanud, et "süüdistused kallutatuses ei ole õigustatud", pigem vastupidi. Tema tsitaadi mõtet kontekstis lugedes tähendab see, et eestlaste hoiak homoseksuaalsusesse on tauniv sõltumata konkreetse ÜI uuringu probleemidest. Realo jagab oma artikli kahte ossa: kõigepealt käsitleb küsitlusuuringute usaldusväärsust, seejärel seda, mida eestlased "tegelikult" arvavad. Nii räägibki ta kõigepealt ÜI/Turu-uuringute samasoolisi puudutavast uuringuküsimusest, loetleb selle puudusi ja ütleb kokkuvõtteks: "Nii on täiesti võimalik, et ÜI tulemused on küsimuse ambivalentsusest tulenevalt tõesti kallutatud ega anna alust järelduseks, et Eesti elanike «suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse on selgelt negatiivne» [nagu ÜI selle sõnastas]." Edasi vaatab ta teisi uuringuid ja leiab, et need näitavad taunivat suhtumist homoseksuaalsusesse, ja siis tulebki siia artiklisse lisatud tsitaat. --Minnekon (arutelu) 29. mai 2020, kell 20:23 (EEST)

Esitatud tsitaat on öeldud akadeemik Anu Realo poolt, kes täiesti selgelt ja ühemõtteliselt lükkab ümber väite, nagu tegeleks instituut kallutamise või ebateadusega. Miskipärast keegi inimene süstemaatiliselt kustutab koos allikaviite ja tsitaadiga esitatud lõiku. Kui talle ei meeldi viite ja allika sisu, siis täiendagu seda tsitaati mingi infoga, mis mis kinnitavad selle isiku ebaadekvaatseid väiteid. Trollimine ja infi endale sobiva nurga alt esitamine ei peaks Vikipeedias olema lubatud - nagu ka endale mitte meeldiva info varjamine ja kallutatud kustutamine.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7D0:8173:80:F0C8:A412:257:191F (arutelu • kaastöö) 4. juuni 2020, kell 20:30.

Kustutamise põhjus on siinsamas ülal kirjas - allikat on valesti tõlgendatud. "Seega ei ole tegelik probleem ÜI ebakompetentsuses..." pole sama mõte mis "ÜI pole ebakompetentne". Nt kui keegi ütleb oma naabritele, et "tegelik probleem pole selles, et te peate koera, vaid selles, et koer öösiti haugub", siis lause esimene pool ju ei tähenda, et ütleja arvates koera pole olemas, vaid seda, et probleemi tuum on mujal. --Minnekon (arutelu) 4. juuni 2020, kell 22:03 (EEST)

Realo kritiseerib oma artiklis ÜI küsitluse küsimuse sõnastust ("Uuringufirma soovitus asendada «homoseksuaalsus» fraasiga «seksuaalsuhted samasoolistega» on kahtlemata oluline viga") ja ütleb, et sellest tulenevalt võivad küsitluse tulemused olla kallutatud ("Nii on täiesti võimalik, et ÜI tulemused on küsimuse ambivalentsusest tulenevalt tõesti kallutatud ega anna alust järelduseks, et Eesti elanike «suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse on selgelt negatiivne»."). Seejärel ta võrdleb ÜI küsitluse tulemusi teiste samateemaliste küsitluste tulemustega ja teeb järelduse, et isegi kui ÜI küsitlus oli kallutatud, ei tähenda see, et küsitluse tulemuste tõlgendust – üle poolele Eesti elanikest pole homoseksuaalsus vastuvõetav (mis on Realo meelest tegelik probleem) – saaks kahtluse alla seada.

On otseselt vale kirjutada artiklis, et Realo lükkas sotsioloogide protestide sisu ümber. Lõigus eelnevalt viidatud sotsioloogid on esitanud väga suure hulga väiteid, Realo käsitleb ainult ÜI küsitluse ühe fraasi sõnastust ja loeb seda veaks, ehk nõustub siinkohas sotsioloogide kriitikaga. Selle osas kas ÜI organisatsioonina on kallutatud või mitte, Realo artiklis seisukohta ei võta. Kaniivel (arutelu) 5. juuni 2020, kell 01:41 (EEST)

Eelnevale kommentaarile vastuseks - väide on täiesti vale. Realo ei kritiseeri mitte ÜI küsimuse sõnastust, vaid Turu-uuringute AS poolt muudetud küsimuse sõnastust. Nimelt sundis Ühiskonnauuringute Instituuti antud küsimuse sõnastust muutma Turu-uuringute AS - kuigi Ühiskonnauuringute Instituut seda ei soovinud. Kuna aga küsimutse puhul pidi paratamatult arvestama Juhan Kivirähki ja Turu-uuringute nõuetega, oli ÜI sunnitud sellise küsimuse sõnastusega nõusse jääma. Realo seega ei kritiseeri mitte Ühiskonnauuringute Instituuti - vaid Turu-uuringute ASi. Ühiskonnauuringute Instituudi kohta ütleb ta selgelt oma seisukoha - ja antud tsitaadi kustutamine on selgelt pahatahtlik. Tsitaat on selline, täpselt selle mõttega öeldud ning lükkab ümber süüdistused kallutatuse kohta.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7D0:8173:80:6540:AC94:3946:E6F2 (arutelu • kaastöö) 6. juuni 2020, kell 19:34.

Kuna ÜI jäi küsimuse muutmisega nõusse ja kasutas seda, siis võib seda ühtlasi ka ÜI küsimuseks nimetada. Pealegi keegi ei eitagi, et sõnastus pärineb Turu-uuringutelt. Aga see polegi hetkel nii oluline, sest artikkel sellest ei räägi. Kõnealuse tsitaadi (õigemini sellele lisatud tõlgenduse) eemaldamist on siinsamas lehel põhjendatud. Ei ole ilus neid põhjendusi ignoreerides ja omapoolseid argumente toomata jälle see tõlgendus artiklisse lisada, seejuures teisi veel pahatahtlikkuses süüdistades. --Minnekon (arutelu) 6. juuni 2020, kell 20:56 (EEST)

Minnekon ja mina saame ühtmoodi aru, et allikat on ekslikult tõlgendatud. Ilmselt ka Pikne, kui ta juba lõigu eemaldas. Anonüümne kasutaja arvab teisiti. Selge on, et seda lõiku muutmata kujul tagasi panna pole mõtet, kui kolm inimest on vastu. Mõnes teises sõnastuses võiks Realo artiklit ju allikana kasutada, kuid lihtsalt selle tagasi toppimine on ebakonstruktiivne.

Info Espaki ja Johansoni kohta kuulub nende isikuartiklitesse. Tanel Paasi võib artiklis mainida küll. Kaniivel (arutelu) 6. juuni 2020, kell 22:14 (EEST)

Siin toimub selgelt pahatahtlik trollimine. Pole ühtegi õigustust eemaldada akadeemiku poolt selgelt välja toodud tsitaati - ja seda veel lisaks korduvatele seletustele järgnevalt. On võimalik muuta kirjelduseks olevat teksti - nii, et see vastab siis kellegi arust rohkem sellele, mida Realo mõtles - aga need on otsesed sõnad Realolt - mis selgelt ja üheselt ütlevad välja seisukoha. Siin pole esitatud mingeid süüditusi - vaid lisatud eelkõige ideoloogiliselt osadele autoritele meeldivate autorite seisukohti ja tsitaate - ja meelevaldselt kustutatud neid väiteid, mis kellegi personaalse seisukohaga ei kattu. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:8173:80:6540:ac94:3946:e6f2 (arutelu • kaastöö).

Trollimisega ja väärtõlgenduse esitamisega tegeled siin küll ainult sina. Ivo (arutelu) 7. juuni 2020, kell 01:37 (EEST)

Soovitan siiski süübida Realo artiklisse ja kõige parema tahtmkise korral ei saa sealt leida süüd ÜI vastu, nimelt ta arutab konkreetse küsimuse üle, mis põhineb Ronald Ingelhardi teoorial ja selle soovitas sellisel kujul küsitlusse panna sotsioloog ja Turu-uuringute tollane uuringujuht Juhan Kivirähk. Selle toob Realo samuti oma artiklis välja ja edasi seletab, et kui küsimus olekski vildakas, tuleb teda teiste sarnastega võrrelda ja ta ei näe erinevust. Seega on antud arutelu vildakas - sama kehtib ka Kadri Laube lõputöö kohta, kus pole saadud aru, et ÜI kasutab rahvusvaheliselt heaks kiidetud meetodit, mitte pole küsimusi ise välja mõelnud. Selle baasil kirjutas Margus Ott arvamusloo, kus kirjutab, et tegu: "paremkonservatiivse mõjutusrühmaga", kus ta kasutab näitena sama küsimust. Ausalt öeldes järeldub siit järgmine vandenõu: Kas Juhan Kivirähk on paremkonservatiivne mõjutusrühmlane? Või seda on hoopis Ronald Ingelhardi meetod? Vt: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/juhan-kivirahk-meedias-kahtlusi-tekitanud-uuringukusimused-on-n190180 Pigem on loogiline, et ÜI uuringute tulemused ei pruugi teatud seltskonnale meeldida, aga siiski nad on järginud ekspertide soovitusi. Kui keegi leiab, et antud küsimusepüstitus on vale, tuleks kriitika viia selle artikli alla: https://en.wikipedia.org/wiki/World_Values_Survey. Epaminondas1986 (arutelu) 7. juuni 2020, kell 21:14 (EEST)

Ehk sa siis soovitad meil mitte allikaid refereerida (mis ilmselgelt on ju kõik kallutatud...), vaid esitada nö neutraalsuse huvides ÜI-le positiivset kuvandit? Sa ikka ise ka mõistad, et mida sa küsid? Juba selline üleskutse jätab väga selge mulje sellest, et sa oled antud teema osas vägagi kallutatud (või siis ÜI-ga seotud osapool, kes tegeleb mainekujunduse küsimustega ning kellele tõde, kui selline, põrmugi korda ei lähe).

Me siin püüame kokku panna neutraalset entsüklopeediat, mis kajastab maailma sellisena nagu seda on [usaldusväärsetes allikates] kirjeldatud. Sellised selgelt kallutatud osapooled, kes püüavad siin mõjutustegevust läbi viia, on selle juures kohe põrmugi kaasa ei aita.

Seejuures meenutan, et siin süübiti Realo artiklisse ning toodi väga selgelt välja, et mida see artikkel väidab ja milliseid väiteid ei saa sellele artiklile omistada. Me võime küll oletada, et äkki austatud akadeemik väljendas ennast kuidagi ebaselgelt ja/või, et kõik siin arutelus osalevad vikipedistid saavad seal kirjutatust valesti aru, aga no kuule... vast austatud akadeemik siiski ei eksi seal eneseväljendusega ja ning vast oleks ka palju arvata, et kõik hobi korras entsüklopeediat kirjutavad inimesed võiks olla rumalad. Ning kui argumendiks on ühe artikli poolik tõlgendus ja soov oleks kõiki teisi allikaid ignoreerida, siis seda enam näib, et probleem ei ole kohe kindlasti Vikipeedia poolel.

Äkki tood välja mõne usaldusväärse allika, mis kinnitab sinu seisukohti? Midagi sellist, mida me ise veel veebist leidnud ei ole. Kui sa seda ei suuda, siis palun ära raiska meie aega ning ära esita siin mingeid oletusi. Seda enam, et miks me peame kinni olema ainult selle ühe uuringu ühes küsimuses? Ivo (arutelu) 7. juuni 2020, kell 21:57 (EEST)

Anonüümsele IP-aadressile: Vikipeedia:Põhimõtted: "Ole viisakas! Austa ennast ja austa ka teisi Vikipeedia kasutajaid. Väldi isiklikke rünnakuid. Ära sõima. Parem seleta, mida ta Sinu meelest valesti tegi, miks see või teine asi pole õige ning kuidas artiklit paremaks muuta." Lisaks pahatahtlikkusele omistad nüüd teistele ka trollimist ning ideoloogiliselt motiveeritud ja meelevaldseid muudatusi. See on inetu ja alusetu ad hominem süüdistus, mis kuidagi olukorda parmaks ei tee. --Minnekon (arutelu) 7. juuni 2020, kell 22:27 (EEST)

Realo mõtete siia lisamise vastu pole mul midagi, aga see peab olema kokkuvõte tema ÜI-d puudutavast jutust, mitte tsitaat ühest lausest, mille mõttest ilma kontekstita ei pruugi aru saada. Realo ei kasutanud ka tinglikku kõneviisi "kui küsimus olekski vildakas", vaid ütles koos põhjendustega, et küsimus oligi vildakas (täpsemalt "ambivalentne"). Ehk siis võiks olla midagi taolist: "Kommenteerides ÜI poolt kasutatud küsimust teemal, kas seksuaalsuhted samasoolistega on alati õigustatud, mitte kunagi õigustatud või on tõde kusagil vahepeal, hindas Anu Realo seda ambivalentseks küsimuseks, kuna selle puhul pole selge, mida tahetakse teada saada, ja valitud sõnastuse ("homoseksuaalsus" Turu-uuringute soovitusel asendatud väljendiga "seksuaalsuhted samasoolistega") tõttu puudub otsene võrdlusvõimalus teiste samalaadsete uuringutega. ÜI uuringu tulemus – et väga suur osa Eesti elanikke suhtub homoseksuaalsusse taunivalt – on aga sarnane teiste Eestis sel teemal läbiviidud uuringute tulemustele." Mis puudutab Kadri Laube tööd, siis ükskõik, kust ÜI küsimused pärinevad või mida Laube nende päritolust arvab - tema järeldus, et enamikul ÜI kasutatud küsimustest oli mingi viga küljes, jääb ikka samaks. Margus Oti artikli keskne teema oli hoopis rändeleppe meeleavaldus ja see õnnetu omasooliste küsimus kajastub ainult seal, kus ta tsiteerib varasemat kriitikat. Seega on suur liialdus öelda, et Oti "paremkonservatiivse mõjutusrühma" arvamus tugineb sellele uuringuküsimusele. WVS artikli alla ei saa kriitikat viia, sest kriitikud ei kritiseeri VWS küsimust, vaid Turu-uuringute modifitseeritud ja ÜI kasutatud küsimust. --Minnekon (arutelu) 7. juuni 2020, kell 22:27 (EEST)

Mulle jääb nüüd veidi segaseks, sest ma kommenteerisin viimati ca nädal aega tagasi ja vahepealne vestlus on juba arenenud omasoodu, seega eeldan, et Minnekoni kommentaar käis kellegi teise kohta? Realo artikkel on iseenesest on täiesti arusaadav ja seal minu silmis ei kajastu vastuolusid: Esiteks tegi ta selgeks küsimuse päritolu, milles ta selgelt viitab, et tegu on WVS-st pärit küsimusega. Järgmiseks ta spekuleerib, et ÜI tulemused võivad olla kallutatud seoses küsitava küsimuse ambivalentsusega: kriitika WVS-i küsimuse kohta, mille pakkus välja Juhan Kivirähk. Kolmandaks jõuab ta järeldusele: "Vaatamata sellele, kuidas küsimus on täpselt sõnastatud, näitavad viimase 5–6 aasta jooksul erinevate uuringufirmade läbi viidud küsitlused, et ligikaudu pool (või pisut enam) Eesti elanikkonnast ei pea homoseksuaalsust vastuvõetavaks, moraalseks ega õigustatuks. Seega ei ole tegelik probleem ÜI ebakompetentsuses, nende tehtavas libateaduses või järelduste poliitilises kallutatuses, vaid selles, et väga suure osa Eesti elanike suhtumine homoseksuaalsusse ongi tauniv – nagu seda ka ÜI jaanuarikuise uuringu tulemuse näitasid – ja et see ei ole viimaste aastate jooksul kuigivõrd positiivsemaks muutunud.". Muidugi võib artiklist välja võtta tõesti erinevaid tsitaate vastavalt meelevallale, nagu seda on teinud oma artiklis teinud Margus Ott, kes jättis sisuliselt välja toomata küsimuse päritolu.

Minnekoni lause on juba iseendaga vastuolus: "Mis puudutab Kadri Laube tööd, siis ükskõik, kust ÜI küsimused pärinevad või mida Laube nende päritolust arvab - tema järeldus, et enamikul ÜI kasutatud küsimustest oli mingi viga küljes, jääb ikka samaks." Vastupidiselt Minnekoni väidetule peaks just olema oluline, kust on pärit ÜI küsimused ja kas nad metodoloogiliselt valideeritud. Kui antud lõputöös kritiseeritakse rahvusvaheliselt tunnustatud meetodit, mida on kasutatud peaaegu sajas riigis väärtushinnangute võrdluses, siis on tegu tõeliselt hävitava hinnanguga WVS-i koostajate kohta. Kadri Laube töö puhul peaks olema tegu tõeliselt erakorralise talendiga, kelle bakalaureusetöö abil saaks lükata ümber osa senisest sotsiaalteaduste alusest väärtushinnangute uurimises. Arvan, et antud bakalaureusetöö kasutamise puhul oleks tõesti hea kui keegi eriala asjatundja annaks sellele sisulise hinnangu, sest juhendaja kui ka juhendatav pole tegelenud kvantitatiivsete uuringutega. Epaminondas1986 (arutelu) 7. juuni 2020, kell 23:10 (EEST)

See viisakust puudutav vastus oli jah ikka ananüümselt IP-aadressilt kommenteerinule mõeldud, mitte sulle. Ma ei näe, milles seisneb Laube bakatööd kommenteeriva minu lause vastuolulisus. Laubel on õigus kritiseerida nii tunnustatud kui tunnustamata meetodeid, pealegi ÜI kasutatud samasooliste küsimus pole identne WVS küsimusega. Tema lõputöö järelduse mainimine ei ole artiklis sellepärast, et see oleks iseenesest eriliselt väärtuslik või korrektne, vaid et seda tõi esile Postimehe artikkel. Margus Otile teed sa minu arvates endiselt liiga - ta esitas Anu Realo artiklist lühikokkuvõtte, kuhu kõik detailid ei mahugi. Kui ta tekstist jääks mulje, et küsimuse mõtles välja ÜI, siis võiks talle meelevaldsust ette heita, aga ta toob selgelt välja, et tegu oli Turu-uuringute toodetud küsimusega. Muus osas meil põhimõttelisi eriarvamusi vist ei ole? Kui minu ülal väljapakutud lausesse lisada, et samasooliste küsimuse algversioon pärineb WVS-st, kas siis see sobib? --Minnekon (arutelu) 4. juuli 2020, kell 23:11 (EEST)