Aruküla mõis (Koeru)

Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Koeru valla territooriumile Koeru, Koeru Maarja-Magdaleena kirikust 1,5 km kaugusele.

Aruküla mõis (Arroküll) rajati 17. sajandi I poolel. Mõisaansamblisse kuuluvad peale klassitsistlik peahoone (ehitatud 1830ndatel) muuhulgas valitsejamaja, kelder ja klassitsistlik kaevumaja (peahoone ees väljakul). Peahoone, kaevumaja, peahoonet ümbritsev park ning von Tolli perekonna kabel 0,5 km häärberist lõunas on kaitse all.

Alates 1920. aastast on peahoones asunud kool. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikaklassid. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Kool kasutab ka valitsejamaja.

Omanikud ja valdajad

Gerstenbergid
1635–1651 Lennart Torstenson
1651–1669 Anders Torstenson
1669–1732 Straszburgid
1732–.. Reinhold von Lode
1753–.. Knorringid
..–1820 Friedrich von Knorring
1820–1842 krahv Karl Wilhelm von Toll
..–1919 Eugen von Toll

Mõisal on olnud 15 omanikku.

Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal.

Knorringite sugukonna käes oli mõis üle 100 aasta^[küsitav]. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Karl Wilhelm von Toll ostis mõisa Friedrich von Knorringilt.

1919 mõis riigistati.

Härrastemaja

Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. 19. sajandi alguses oli hoones tulekahju. Taastamine lõpetati 1810. aastaks Friedrich von Knorringi ajal.

Krahv Karl Wilhelm von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi ampiiri eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. Paekivist hoone on 2-korruseline. Fassaad on hilisklassitsistlik. Valdav on raske neljal sambal kolmnurkviiluga kõrge portikus. Saal asub võlvitud soklikorruse peal.

Kabel

Krahvide Tollide hauakabel (19. sajandi II pool) on mõisahoonest mõnesaja meetri kaugusel parkmetsas teisel pool maanteed. Sinna on maetud Tollide sugukonna krahvliku haru liikmeid. Kabelit on restaureeritud.

Park

Park on rajatud 19. sajandil. Pargi koosseisu kuuluvat tagaaeda ümbritseb kivipostide ning ampiiristiilis detailidega malmist aed.

Vaata ka

Välislink